Mäng on väikese inimese töö. Kas ainult?
Miksteatri sügishooaja lavastused tõstatavad noore vaataja jaoks olulisi ja elulisi teemasid perekonnast, leinast, rohelisest mõtteviisist, tähelepanelikkusest ja austusest teiste vastu, aga ka sellest, kas täiskasvanuks olemine keelab lapselikud mängud või mitte.
Juba neljandat aastat annab teater tasuta etendusi Eesti lasteaedades. Programm „Teater lasteaeda“ sünnib koostöös Eesti Pandipakendi ja kultuuriministeeriumiga ning selle raames näeb iga lasteaed, olgu suur või väike, vähemalt üht taaskasutuse teemalist tasuta etendust. Ringi sõidetakse kahe lavastusega: Donald Tombergi „Erakordne veepudel“ ja Jan Rahmani „Kulplased“. Neist esimest mängitakse ka vene keeles.
Vanim mängukavas olev lavastus „Telefonilood“ on lugu isast, kes on töö tõttu oma perest suure osa nädalast eemal. Siis aga palub tütar tal igal õhtul telefoni teel ühe muinasjutu rääkida. Mis toimub ühe väikse tüdruku hinges, kes näeb isa vaid pühapäeviti? Mida tunneb isa, kes on perest eemal kuus päeva nädalas? Kas lahus elav perekond on ikka perekond?
„Nähtamatu poiss“ räägib loo kolmest inimesest, kes kohtuvad juhuslikult rongi oodates perroonil. Igaühel on rääkida oma lugu, igaühel on koht siin ilmas ja isegi siis, kui ta on teistsugune, võib ta olla teiste jaoks vajalik ning tähtis. Kas me oskame märgata inimesi enda ümber ja neid vääriliselt hinnata, tähele panna? Mees ei märka naist oma kõrval perroonil, poiss ei märka väikest tüdrukut, kes hoolitseb lindude eest, keegi ei märka meest, kellele meeldib üle kõige naerda, vanemad ei märka oma last, kuni too muutub nähtamatuks.
Jõulude eel mängime jälle Astrid Lindgreni „Pöialpoiss Nils Karlssonit“. Bertili vanemad on päev läbi tööl, tema õde Märta on hiljuti surnud. Ta on üksi ja kurb. Ja siis leiab ta salapärase sõbra, keda ta tema hädas aidata saab. See uus tutvus aitab tal üle saada nii üksindusest kui ka leinast. Milliseid mänge mängivad poisid, kui nad on omavahel?
Mäng on ka lavastuse „Merele!“ teema. Kolm muuseumitöötajat saavad õhtuti pärast tööd kokku, et teha midagi sellist, mida korralikud ja endast lugupidavad täiskasvanud tavaliselt ei tee – nad mängivad. Aga see pole niisama mängimine. Iga kord toob keegi kaasa muuseumi kogudest ühe maali, mis annab inspiratsiooni uueks mänguks. Täna õhtul siis seilatakse merele, pea ees otse tundmatusse.
Kõiki lavastusi mängitakse ettetellimisel üle Eesti.
