Muutunud õpikäsitus: Kuidas oma kooli ja kodukohta paremaks muuta?

20. sept. 2019 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Lääneranna valla viie kooli õpilaste teine GTL-i kohtumine, mis toimus möödunud detsembris Varbla koolis. Fotod: erakogu

Tallinna ülikool katsetab koostöös koolidega elulähedase õppe uut meetodit.

Meetodi nimi on GTL (Glocally Transformative Learning). Vabas tõlkes kõlab see: ennast, kodupaika ja maailma muutev õppimine. Kuid meetodit võib nimetada ka lihtsalt elulähedaseks õppeks. Mis oleks GTL-i parim eestikeelne lühivaste, selle üle alles arutletakse ja oodatakse ka ettepanekuid.

GTL-projekte hakati meie koolides katsetama möödunud õppeaasta sügisel ja kokkuvõte esimestest tulemustest tehti juunis Tallinna ülikoolis. Selgus, et projektid olid valdavalt edukad, sest ainult üksikud neist jäid pooleli. Tänavu septembris algas aga GTL-projektide katsetamise teine etapp ja liitus ka uusi koole.

Tallinna ülikooli GTL-labori kontaktisik Maarja Hallik märkis juunis toimunud arutelul, et meie suur mure on õpilaste ühiskondlik passiivsus. Ühiskonnaõpetuse tundides õpivad noored, et peab olema aktiivne, kuid seire näitab, et nende kodanikuaktiivsus on viimastel aastatel isegi langenud. Miks on see nii? Üks põhjus on kindlasti, et õpilastele ei pakuta võimalust aktiivne olla.

Järgnevalt lühike ülevaade sellest, mida GTL-projektide eksperimendis osalenud koolid eelmisel õppeaastal tegid, et õpilased saaksid olla aktiivsed ning oma kooli ja kodukohta paremaks muuta.

INGLISE KEEL

Kuidas Saue gümnaasiumis rakendati GTL-projekti inglise keele tundides, sellest rääkisid kooli inglise keele õpetaja Kristi Läänesaar ja TLÜ projektijuht Anu Tammeleht. Projekt kestis aasta aega ja sellele oli pühendatud üks inglise keele tund nädalas. Tunnis arutati, mida saaks Saue linnas noorte heaks ära teha. Iga õpilane esitas vähemalt kolm probleemi, mida ta lahendada tahtis. Olukorrast parema ülevaate saamiseks intervjueerisid õpilased Sauel umbes 30 peret keskendusega valimisealistel noortel, et noorte vaatevinklit välja tuua. Küsitleti ka oma gümnaasiumi õpilasi. Selgus, et kolmandik vastanutest soovis Sauele noortele sobivat söögikohta, kuhu saaks pärast tunde minna. Noored soovisid ka lihtsat ja odavat kogukonnakino ning hostelit või õpilaskodu.

Olgu märgitud, et kõik need ideed pandi kirja ning esitleti neid inglise keeles. Asjale lisas tähtsust, et Saue õpilased käisid oma GTL-projekti tutvustamas Helsingi ülikoolis Soome koolide projektilaadal, kus nad said samuti inglise keelt praktiseerida.

Projekti käigus lõimiti ka õppeaineid: kunstiõpetaja aitas korraldada noorte kavandatava toitlustuskoha saalikujunduse konkurssi, vene keele õpetaja aitas selle menüüd teha jne. GTL andis lõimingule tuult tiibadesse.

ETTEVÕTLUSÕPE

Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski rääkis GTL-projekti elluviimisest ettevõtlusõppe tundides. Suurema kandepinna saavutamiseks kaasati projekti õpilasi Lääneranna valla viiest koolist (Virtsu, Varbla, Koonga, Kõmsi, Metsküla). Kokku osales projektis 35 õpilast – 4., 5. ja 8. klassi õpilased. Õppeaasta jooksul saadi kokku neli korda Garage 48 tüüpi laagris.

Varbla kooli õpilased tõid oma kodukoha probleemina välja suvitajad, kellest jääb metsa alla ja mujalegi maha tühje pudeleid ja muud prügi. Nende idee oli metsa alla taaraautomaat paigaldada. Nad kogusid selle mõtte toetuseks ka kohalike inimeste allkirju.

Kõmsi kooli 4.–5. klassi õpilased tahtsid oma kodukohta nutivaba noortekeskust. Vald andis neile ruumi ja alanud on selle remont. Lapsed said, mis tahtsid.

Üks õpilaste idee oli rajada Lihula kultuurimaja juurde talvine uisuväljak. Pakuti välja ka noorte tööportaal, kust õpilased saaksid suvel tööd leida. Metsküla koolil ei olnud tööõpetuse klassi, aga oli üks vana kuur. Kogukonna toel seati see kuur sellisesse korda, et seal saab nüüd tööõpetuse tunde läbi viia.

Stanislav Nemeržitski märkis, et üks ettevõtlustund nädalas ei anna lastele kuigi palju, eriti kui see on reedel viimane tund. Nemeržitski arvas, et parem oleks korraldada juuni lõpus 35-tunnine või pikemgi ettevõtlusõppe laager, kus õpilased saaksid ettevõtlusele ja oma kodukoha probleemidele keskenduda. Laagris oleks kõik palju intensiivsem.

ÜHISKONNAÕPETUS

Kuidas saavad õpilased ühiskonnaõpetuse tundides oma kodukoha probleeme leevendada ja ühiskonna sidusust suurendada, sellest rääkisid TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloodidaktika lektor Mare Oja ning õpetajad Teele Jurtom-Lukašin (Keila kool), Aive Peil ja Hanna-Liis Kaarlõp-Nani (Tallinna humanitaargümnaasium), Reili Reintal (Viimsi keskkool), Maarja Tinn (Tallinna 32. keskkool) ja Julia Smirnova (Kohtla-Järve Maleva kool).

Ühiskonnaõpetuses oli teema „Teine maailmasõda“. Õpilased uurisid, mille poolest erineb eesti ja vene õpilaste suhtumine Teise maailmasõtta. Nad tutvusid ka Teise maailmasõja teemalise fotonäitusega. Lõpuks otsustati, et tuleb minna koos vene kooli õpilastega Vabamusse ja korraldada pärast näituse vaatamist nendega ühine seminar.

Uuriti ka seda, kui vabalt saavad füüsiliste erivajadusega õpilased koolimajas liikuda. Otsustati erivajadustega lapsed külla kutsuda ja koos nendega koolimaja üle vaadata ning teha siis rühmatööna sotsiaalreklaami, plakateid, videoklippe, pikemaid filme.

Huvitav teema oli koolikiusamise ennetamine. Arutati, kuidas seda teha. Pärast ideede läbisõelumist läksid vanemate klasside õpilased algklassidele koolikiusamise teemat avama. Nad rääkisid lastele oma kogemustest ja mängisid kiusamise olemust selgitavaid mänge. Mõnigi algklassilaps sai teada, et tema on ise ka natuke kiusanud. Kõik lapsed õppisid, kuidas saab kiusamisele vastu astuda.

Ühes projektis läksid õpilased enne jõule vanadekodusse ja õpetasid seal vanuritele sotsiaalmeedia kasutamist, et nad saaksid oma sugulastega interneti kaudu suhelda.

Uuriti välismaale läinud vilistlaste käest, miks nad Eestist lahkusid ja mis neid tagasi tooks. Uuriti ka, kui paljud kooli õpilastest soovivad välismaale elama minna.

LOODUSÕPETUS

Keskkonnaministeeriumi nõunik Liisa Puusepp rääkis, kuidas on õpetajaid elulähedasse õppesse kaasatud. Nimelt koostati keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projekt, millega viidi kokku õpetajad ja keskkonnahariduse töötajad. Moodustati paarid, kuhu kuulus KIK-i töötaja ja õpetaja. Sellised paarid töötasid ühiselt välja õpilastele sobivad KIK-i õppeprogrammid, mis kattuvad täielikult riikliku õppekavaga ja võetakse läbi looduses. Projektis ei osalenud ainult loodusainete, vaid ka tehnoloogia-, ühiskonna- ja ajalooõpetajad jt. „Tehnoloogia ja raba“ on üks projekt, mis KIK-i töötaja ning õpetaja koostöös valmis sai. Bioloogiatunnis räägitakse selles raames raba ökosüsteemidest, tehnoloogiatunnis rauamaagist ja valmistatakse ka rauast nuga. Noa käepide tehakse kõverast männijuurikast ja selgitatakse, miks see nii kõver on. Lõpuks käiakse rabas vaatamas, kust rauda saaks, ja mängitakse läbi muistne rauasulatuse protsess.

Liisa Puusepa hinnangul koostati kuus-seitse niisugust superägedat õppeprojekti. Lisaks uuriti, kui palju õpilastele looduses ja elulähedaselt õppides meelde jääb. Selgus, et emotsioon aitab fakte meeles pidada.

Mis kasu on elulähedasest õppest?

Pärast säravamate GTL-projektide tutvustamist moodustati töörühmad, kus arutati elulähedase õppega seotud küsimusi. Järgnevalt mõned väljavõtted kuuldust.

  • Väidetakse, et kui riik ei suuda muuta maailma paremaks, siis miks peaks õpilane suutma. Vastuseks on soovitav küsida: „Aga kes see riik siis õieti on?“
  • Me ei tea, missugune on tuleviku ühiskond. Seega tuleb õpilasi ette valmistada ootamatusteks ja GTL ongi täis ootamatusi.
  • Väga tähtis on, et ideed pakuksid välja noored ise – see tõmbab projekti käima.
  • GTL-projektiga õpetavad noored ka kooli juhtkonda. Juhtkond teadvustab endale, et õpilased võivad samuti oma ideedega välja tulla ja neid ellu ka viia.
  • Sellel on väga suur kasvatuslik mõju, kui õpilaste arvamusega arvestatakse ja selle elluviimist toetatakse.
  • Ühes koolis oli vahetunnis lärm. Õpilased said õiguse ise otsustada, kuidas lärmi vähendada. Neile ei antud konkreetseid juhtnööre ja see tiivustas õpilasi tegutsema.
  • Koolivälised ettevõtted ja organisatsioonid saavad tänu GTL-ile teada, et kooliga saab koostööd teha.
  • GTL lähendab kooli ja kogukonda.
  • GTL arendab noorte majanduslikku mõtlemist.
  • Halbu ideid pakutakse ka ja õpilased näevad, kuidas neid välja sõelutakse ja kõrvale heidetakse.
  • Õpilased saavad olla projektis juhi, andmekoguja, raporteerija ja teistes rollides ning see on väga hea.


Loe ka kolme kooli kogemust:


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!