Väike on suur!
Maailmakoristuspäev on ainus sündmus maailmas, mis toob ühel ja samal päeval välja inimesed maailma eri otstest ühe eesmärgi nimel: et hoida meie elu ja tervist täna ja homme. Veel täpsemini – et puhastada planeet prügist, muuta inimeste käitumist ja arusaamu tarbimisest. Sest nagu öeldakse – meil ei ole planeet B-d.
Just selle Eestist koordineeritava sündmuse kõikehõlmavus, piiride ja kultuuride ületamine teeb selle unikaalseks. Tänased koolinoored on esimene globaalne põlvkond, kel pole vahet, kas suhelda sõbraga Keilas või Tokyos. Nende jaoks ongi planeet üks. Üks kodu kõikidele.
Nagu president Kersti Kaljulaidki tänavuses koolialguse kõnes ütles, on Eesti noored PISA testide järgi maailma tipus ning nende arusaam maailma funktsioneerimisest on suurepärane. Seetõttu on nad ka aktiivsed kliimastreikijad ja koristusaktsioonides osalejad. See ongi põhjus, miks mina ja meie maailmakoristuspäeva tiim usume jäägitult, et muutus algab tõesti noortest. Tulevik on noorte kätes selle sõna kõige otsesemas tähenduses!
On selge, et me ei saa enam samamoodi edasi elada, nagu seni oleme elanud – me oleme oma elukeskkonda kasutanud kui piiramatu krediidiga pangakaarti. Nüüd pole see enam võimalik. Vaja on muutust käitumises ning me peame tooma innovatsiooni kõigesse, mis puudutab ressursside kasutamist. Prügi koristamine on miinimum, mida teha saame. See on esimene samm. Tõsi, tegeleme tagajärgedega, aga see on esimene samm, mis paneb meid mõtlema raiskamisele, ressurssidele, oma elule ja tervisele. Maailma ei saa muuta sellest vaid rääkides. Ega niisama pole selle Eestist alguse saanud liikumise nimi „Teeme ära!“.
21. septembril toimuvalt maailmakoristuspäevalt ootame, et kõik Eesti inimesed läheksid kodust välja ning korjaksid igaüks vähemalt ühe kilekotitäie prügi. Eriti tahaksime aga innustada koole ja noori, sest me tõepoolest näeme, et nemad on tuleviku suunanäitajad. Meil on ääretult hea meel, et noorte iidolid nublu, NOËP ja Kristel Aaslaid on pannud seljad kokku, et anda ühes koolis auhinnaks ka unikaalne ühiskontsert. (Kallid emakeeleõpetajad, vabandust, aga kunstnik nublu palub oma nime tõepoolest kirjutada läbiva väiketähega.)
Et selle vägeva sündmuse loosimises osaleda, peab koolist välja minema vähemalt kümme protsenti õpilastest ning teha tuleb ka väike prügiaudit. Mõistlik ongi korjata prügi teadlikult ja analüüsida, millised olid peamised prügiliigid, mida halba need looduses teevad ja kas need on ressursiks uutele toodetele. Just raiskamise kriitika ning arusaam ringmajandusest on siin võtmeteemad. Enamasti ongi just noored need, kes toovad sellised teemad pereringi, kooli ja töökohta, mitte vastupidi. Maailma muutmise võti on teie käes, hea koolipere.
Maailmakoristus on ideaalne platvorm keskkonnateadlikkuse tõstmiseks mis tahes vanuserühmas. Kui räägime keskkonnast, mõtleme tihtipeale sellest kui millestki, mis on meist väljaspool. Aga tegelikult räägime ju iseendast! Me räägime enda elust ja tervisest. Keskkonnakahju ei ole mitte kahju keskkonnale, vaid see on laialt levinud enda vigastamise vorm.
Seekord keskendume maailmakoristuse raames väikeprügile. Miks? Sest väike on suur! Sageli on see väike ja nähtamatu prügi, mis salakavalalt igal pool meie ümber laotub, just kõige ohtlikum. Hajusprügi ei jõua prügikasti, vaid jääb loodusesse: suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud. Väike prügi siseneb mängleva kergusega meie toiduahelasse.
Nii ongi, et maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks peetakse suitsukonisid. Kurja juur on tselluloos-atsetaatkiududest filter, mis ei lagune bioloogiliselt. Umbes kuuest triljonist (sic!) igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse. Üks triljon on miljon miljonit. Igal aastal! Kuhu läheb kanalisatsiooniavast alla visatud koni?! Vastus on kurb: otse merre ja ringiga tagasi meie toidulauale. Teadusuuringute järgi võib üks ainus koniots ära mürgitada tuhat liitrit vett.
Kui üks Harjumaa kool käis kevadel koristamas, leidsid õpilased poole kilomeetri pealt 15 000 suitsukoni! Ka väikese koguse kokku korjamine on suur asi meie keskkonnale ja iga üksiku inimese panus on tegelikult suur. Oleme kõik seda näinud, mida ühises energias asjade tegemine annab. Meenutame Balti ketti, rahvusraamatukogu rajamist või esimest koristuspäeva. Niisiis, kui täidame üheskoos loosungid sisuga ja võtame vastutuse, saavutame ka muutuse.
Täpsemad koolikampaania reeglid leiate siit: maailmakoristus.ee/kool.