Veebiküsitluse kommentaar: Kuidas tänapäeva lapsi lugema õpetada?

26. sept. 2019 Mare Müürsepp Eesti lugemisühingu juhatuse esinaine, PhD, klassiõpetaja - Kommenteeri artiklit
Mare Müürsepp.

Tänapäeval ei pidavat lapsed enam ilma äpita sündima, öeldi ühes armastatud telesarjas. Õnneks sünnivad ja arenevad lapsed läbi aegade siiski üsna samamoodi. Igal ajal on olnud neid, kes iseenesest lugemiseni jõuavad, aga ka neid, kellele tuleb osaoskusi samm-sammult õpetada.

Õnneks on eesti lugema õpetamise traditsioon jõudnud selliste põhitõdedeni, mida niipea vankumas ei näe.

Oluline on rikas keskkond – sisukas suuline suhtlemine, lugude jutustamine, peast salmide ütlemine, sõnamängudele ärgitamine, aga ka kirjalikud tekstid –, et lapse haardeulatuses on raamatuid, tähtede-sõnadega mänge, kirjutusvahendeid, magnet- jm tähti, millega sõnu laduda. Nii kodus, lasteaias kui ka koolis.

Lapse aktiivsus on peamine loodusjõud selles asjas – kaunis vana tõde. Kõike seda, mida laps ise algatab ja tahab teha, saab siduda lugema õppimisega.

Mitmesugused metoodilised lähenemised – häälikult tähele ja edasi, täissõna, teksti toel õppimine, silpide kaupa lugemine jms – on meie õppevahendites, sh lugemismängudes, kõik nii või naa olemas, puhuti ka digitaalselt. Ses mõttes pole meil enam häda tegelda sellise meetodite vastandamisega, nagu näitas üsna uus prantsuse õpetlaste film „Homne kool“ (2018). Aju targa kasutamise kohta oli seal küll häid nõuandeid, nagu see, et enne teadlikku lugemisõpet tuleb last suunata üldse tegevusele keskenduma.

Mis on tänapäevase kooli erinõue, on kaasava hariduse, sh muukeelsete laste õpetamise senisest sügavam läbi mõtlemine. Ma ei tea kedagi, kes juhiks korraga taksot, poolhaagisega vedukit ja lennukit, aga mõnigi klassiõpetaja asetub paraku olukorda, kus tuleb õpetada korraga keelekümblusmetoodikat vajavaid lapsi, tähelepanu ja mõtlemise erituge vajavaid lapsi ja siis neid tavalisi, kes enne kooli Lindgreni ja Kivirähki raamatud läbi lugesid.

Kirjaoskuse ja mitmekeelse hariduse huviline saab häid mõtteid Eesti lugemisühingu korraldatavalt rahvusvaheliselt konverentsilt „Otsides ühist keel“ jaanuaris 2020 – jälgige FB ja 4bscl2020.ee kodulehte. Mahub veel nii esinema kui ka ümarlauale probleeme tõstatama.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!