Homme juba seitsmes aasta õpetaja gala

4. okt. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - 5 kommentaari

Homme, 5. oktoobril saab taas teleekraanil näha Eesti hariduselu superstaare. Aasta õpetaja galal Jõhvi kontserdimajas kuulutatakse välja konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ võitjad 12 kategoorias, antakse üheksale inimesele üle kümne tuhande euro suurune riiklik preemia ning elutööpreemia 65 000 eurot.

Tänavune gala on pühendatud eesti keele aastale. Tund ja kolmveerand kestvasse saatesse on laureaatide tunnustamise vahele pikitud kaheksa vaheklippi-lühifilmi, milles tehakse emakeele ajaloo teemal humoorikas ekskurss muinasajast tulevikku, laulu- ja tantsupeo kahesajanda aastapäevani.

Laval astuvad üles mitmed tuntud ja isegi veidi ootamatud artistid, nagu näiteks Metsatöll, Genka, Mikk Kaasik, Eeva Talsi. Õhtut juhivad Andrese ja Krõõdana eestlaste südamesse läinud Priit Loog ja Maiken Pius. Sel aastal on lavastajaks taas Ain Mäeots, kes ka esimesed galad kokku pannud.

„Meie põhieesmärk on jäänud ikka samaks: väärtustada õpetajaametit ja tänada-tunnustada väärikal viisil kooliinimesi,“ rääkis gala eestvedajaid, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm. „Teist aastat antakse parimatele üle märkimisväärsed riiklikud rahapreemiad ja elutööpreemia. Loomulikult ei puudu galalt juba tuntuks saanud Joosepi kuju. Tavapäraselt annavad auhinnad üle õpetajate endised või praegused õpilased.“

Erinevalt varasemast tunnustatakse tänavu õppureid ja juhendajaid eraldi konkursi ja sündmusega, mis toimub novembris. Kurmi sõnul minnakse sellega ürituse juurte juurde tagasi, aastaid tagasi oli samamoodi. Ka teleülekandele tuleb kasuks, kui sõu pole väga tihedalt nominatsioonidega täidetud ja vahenumbritele jääb enam aega.

„Gala peab olema pidulik saalisolijatele ja atraktiivne vaatajale,“ lisas Kurm.

Konkursile „Eestimaa õpib ja tänab“ esitati 1389 kandidaati. Kõige rohkem Tallinna linnast (483), Ida-Virumaalt/Narvast (120), Tartu linnast (117) ja Harjumaalt (114). Nagu eelmistelgi kordadel, esitati enim kandidaate lasteaiaõpetaja (244) ja klassiõpetaja (205) kategoorias. Varasemast märkimisväärselt rohkem esitati kandidaate õppeasutuse juhi (120) ja tugispetsialisti (77) kategoorias. Elutööpreemiale esitati 57 kandidaati, kõige rohkem Tallinnast (26).

Laureaaditiitli saavad parim lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, kutseõpetaja, tugispetsialist, haridusasutuse juht, õppejõud, hariduse sõber, haridustegu, välja antakse ka elutööpreemia.

Otseülekanne Eesti Televisioonis algab 5. oktoobril kell 18.45. Jõhvis toimus gala ka 2016. aastal.


5 kommentaari teemale “Homme juba seitsmes aasta õpetaja gala”

  1. Valgustaja ütleb:

    Väga mugav ja turvaline on superstaarisaadete kaudu jätta üldsusele positiivset kuvandit, mis ei vasta reaalsele tegelikkusele. Seda tehnoloogiat kasutatakse meil kahjuks igas eluvaldkonnas.
    A priori üritatakse meie meediakanalite vahendusel ühiskonnale jätta teade, et meie haridussüsteem on üks maailma edumeelsemaid.
    Kahjuks näitab reaalne tegelikkus mitmetes positsioonides ilmset taandarengut.
    Suur osa põhikooli lõpetanutest ei oska ima kalkulaatorita lihtsamaid matemaatililisi ülesandeid lahendada. Isegi kõrgkoolide tudengid on raskustes funktsionaalse lugemisoskusega.
    Põhikooli lõpetanud õpilased ei valda algaja tasemel võrkpalli, korvpalli, isegi rahvastepalli tehnika algteadmisi.Noormehed ei suuda 1000m läbida alla 5 minuti, neiud 500 m alla 2 minuti. Tekib küsimus, millega tegeleti põhikoolis 9 aastat?
    Kas on vajalik mitmetes kategooriates pidevalt välja anda igat sorti laureaaditiitleid, mille omistamise hindamiskriteeriumid ei saa kunagi olema objektiivsed?
    Ja kaua meil petetakse üldsust sellega, et meil ei jätku õpetajaid ja et õpetajate vanus on liiga kõrge, kuigi keegi nagu ei taha märgata, et riik on pensioniea tõstnud 65 eluaastani? Ja seda, et üldhariduskoolides on ca 12000 õpetaja ametikohta, mida täidavad ca 15000 õpetajat. See tähendab et väga paljud õpetajad on sunnitud töötama osapalgaga!
    Paljud tööpakkumiste kuulutused annavad mittepühendatutele vale signaali. Hiljuti pakuti tööd keemiaõpetajale ja geograafiaõpetajale – koormusega 0,09 ja 0,139 ! Tänases lehes on tööpakkumine 6 kontakttunniga nädalas eesti keele ja kirjanduse õpetajale.Profaanidele, kes kuulutustega ei oska tutvuda, jäetakse vale mulje, nagu oleks meil õpetajate puudus!

    Ilusat ja väärikat õpetajate päeva kõigile kolleegidele!

  2. Valgustaja ütleb:

    Ilmselt ei oota ka selle lehe toimetus enam teistsuguseid arvamusi, sest eelmine kommentaar kadus ära. Proovin uuesti.
    Tänavune gala (!) on pühendatud eesti keele aastale. Saab taas näha Eesti hariduselu superstaare (!). Ka teleülekandele tuleb kasuks, kui sõu(!) pole väga tihedalt nominatsioonidega täidetud.
    Eestis on kombeks ennast igal elualal tihti kunstlikult suuremana ja edukamana näidata. Ivan Krõlovi valmis Konn ja Härg püüdis ka konn ennast härjaks punnitada. Teadagi, mis hiljem juhtus.
    Kindlasti on hariduselus palju saavutatud, kahjuks on palju kitsaskohti, millest ei ole kombeks avalikult rääkida.
    Aga tuleks õiglaselt kriitiline olla. Paljud põhikoolide lõpetajad pole suutelised ilma kalkulaatorita lihtsaid matemaatika ülesandeid lahendama, kõrgkoolide tudengitel puudub funktsionaalne lugemisoskus.
    Kuigi on ehitatud suurepäraseid spordisaale ja puudust pole ka inventarist, ei oska suur osa põhikooli lõpetajatest võrkpalli, korvpalli, isegi rahvastepalli tehnika algtasemel.
    Noormeestel on raskusi 1000m distants läbida 5 minutiga või kiiremini, neidudel on raskusi 500 m läbimine 2 minutiga või kiiremini.
    Mulle tundub, et normaalsus on muudetud ekstremaalseks tunnustuse objektiks.
    Koolikohustuse nõuete täitmine ei peaks olema mingi erakordne saavutus, mida kõik peaksid tunnustama.
    Tunnen ennast ketserina, kuid ei oota ega jaga ka erilise vaimustusega neid laia auditooriumi ette toodud superstaaride tunnustusi.
    Iga kohusetundega töötav õpetaja väärib lugupidamist ja kõige objektiivsema hinnangu saab ta anda iseendale ning aastate pärast saavad seda teha tema õpilased.

  3. Peep Leppik ütleb:

    Pidu läbi, Valgustaja!

    Taas selgus, et meie ametnikkond on kaotanud ASJALIKKUSE, võttes soove tõe pähe… KOMMERTS, aita välja! Teie poolt toodud näited iseloomustavad hästi olukorda, kuid kes soovib neist lähtuda -?

    Me võiksime Eestis ülhariduskoolid ka täielikult kaotada, kuid ikkagi oleks mõni noor, kes suudab astuda Harvardisse või isegi Moskva ülikooli… Aga see poleks ju mingi näitaja Eesti jaoks!

    Tegeliku elu asemele on tulnud MÄNG – mängime kooli, mängime KAITSEväge ja isegi HARIDUSTEADUST (haridusteadlane, kes ei tunne ega toetu arengupsühholoogiale ja kognitiivsele psühholoogiale, ärgu õpetamise teemal küll 21.sajandil sõna võtku…). Nii jätkub mäng edasi ELUSKI.

    Siiski – jõudu TÖÖLE uuteks argipäevadeks, KOLLEEGID!

  4. Henno ütleb:

    Ka minus süveneb veendumus, et paljudes meie koolides ei õpetata, vaid imiteeritakse õpetamist.

  5. D1 ütleb:

    Niisiis räägime õpetajate galast nagu artikli pealkiri määratles: tore, asjalik hästi läbimõeldud ja korraldatud üritus. Tänan korraldajaid. Aga mitte ainult. Ka nominente. Nemad ja meie teeme oma tööd. Eesmärgil, et iga pisut erivajadusega ( heas mõttes ) laps oleks valmis omandatud teadmiste ja algkogemusega ning mis peamine motivatsiooniga astuma järgmisele tasandile. Kas tööle, gümnasse või kõrgkooli – ühesõnaga ellu.
    To Valgustaja ja hr Leppik: Jah, selliseid kirjeldatuid lapsi on. AGA ON KA TEISTSUGUSEID! Mis puutub õpetajatesse, siis valitseb lõhe riigi hariduspoliitika ( eesmärgiseadmise ), sellest lähtuvalt õpetajate igapäevase töö korraldamise vahel. Palju uusi suundasid, metoodikaid, õpimaterjale, uusi IT lahendusi. Iga vähegi võimekam on laulatatud suure tunnikoormusega. Kuni tekib konflikt iseendaga mis refektleerub õpilaste, vanemate, … meedia silmis. Ja järjekordne negatiivne sõnum vähendab veelgi ameti mainet. Eriti
    õpetajaks õppima asujate hulgas

Leave a Reply to Valgustaja

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!