Kuidas tagada õpetajate järelkasv

4. okt. 2019 Martin Saar vestlusringi kõnejuht, Tallinna reaalkooli õppealajuhataja ja õpetaja - Kommenteeri artiklit
Vestlusringis osalejad pidasid ohtlikuks ning lubamatuks tagasilöögiks peaministri seisukohta, et õpetajate palgatõus tuleb külmutada kuni neljaks aastaks. Foto: Hannes Vau
Martin Saar: „Konverentsil nenditi, et gümnaasiumiastme reaal- ja loodusteaduslike ainete õpetajaks siirdub õppima jätkuvalt liiga vähe noori.“ Foto: Raivo Juurak

Miks jäävad õpetajad kooli vaid lühikeseks ajaks? Kui palju mõjutab lahkumist palk? Kas spetsialist ei võiks olla poole kohaga õpetaja? Miks on tehnoloogiaringid projektipõhised? Kas õpetajad toetavad üksteist piisavalt?

Need on mõned olulisemad küsimused, mida arutati Tallinna reaalkooli hariduskonverentsil esimese päeva vestlusringis. Jätkasime selle konverentsiga nelja aasta eest peetud arutelu reaal- ja loodusteaduste õppe jätkusuutlikkusest.

Sellelgi korral oli osalejate koosseis ühtaegu nii väga väärikas kui ka laiapõhjaline: ülikoole esindasid rektoritena Jaak Aaviksoo (Tallinna tehnikaülikool) ja Tiit Land (Tallinna ülikool) ning õppeprorektorina Aune Valk (Tartu ülikool), koolirahva eestkõneleja oli Ene Saar (Tallinna reaalkooli direktor), ministeeriumi esindaja Imbi Henno (HTM-i peaekspert) ning tööandjate häält kandis Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. Hoolimata ekskurssidest inseneeriahariduse valdkonda laiemalt, oli arutelu keskmes ikkagi õpetamise jätkusuutlikkus ja mure professionaalsete õpetajate järelkasvu pärast.

Arutelu kui nelja aasta eest peetud diskussiooni jätk

2015. aasta sügisel peetud konverentsil kiitsid osalejad heaks kaheksa teesi. Nendes rõhutati reaal- ja loodusteadusliku hariduse jätkusuutlikkuse tagamise eeldusena peamiselt õpetajate põhjalikku ja sisukat ainevaldkondlikku ettevalmistust ja koolitusi, samuti häid töötingimusi ja konkurentsivõimelist töötasu; toodi esile praktiliste, sh uurimistööde rolli õppes ja osutati vajadusele investeerida vastavasse materiaal-tehnilisse baasi, tähtsaks peeti ülikoolide ja koolide tihedat koostööd praktika läbiviimisel, kollektiivisisest koostööd ja mentorlust ning LTT-valdkonna populariseerimist meedias.

Tunnustus tehtud töö ja pingutuste eest

Seekordse diskussiooni lähtepunkt oli vahekokkuvõte nelja aasta jooksul tehtust ning – ehk ebaeestlaslikultki – tunnustati enda ja partnerite tehtud tööd: näiteks pingutusi ja õnnestumisi praktikamudelite arendamisel ülikoolide ja koolide koostöös, õpetajate järjepidevat palgatõusu, valdkonna populariseerimist meedias jm. Diskussioonis nenditi, et õpetajate maine küsimusele on laiemalt tähelepanu pööratud ning järjest olulisemaks peetakse ka õpetajate enda panust kutse maine kujundamisel – rõõmustati, et koolirahvas on muutunud enesekindlamaks ning loodetavasti on enda tööga enam rahul. Ülikoolide esindajad tõid ühelt poolt välja huvi kasvu LTT-valdkonnas õpingute jätkamise vastu, kuid nentisid samas, et eriti gümnaasiumiastme reaal- ja loodusteaduslike ainete õpetajaks siirdub õppima jätkuvalt liiga vähe noori. Koostöös koolidega proovitakse luua järjest paindlikumaid õpiteid, et võimaldada ka juba töötavatel õpetajatel kvalifikatsiooni tõsta, esile toodi rajatud stipendiume ning koolide omavahelist koostööd õppevara arendamisel ja õppevahendite soetamisel (nt Klass+), aga ka koostööd eri asutustega õppekava arenduses, mis lubavad huvilistel enda meelisvaldkonda juba kooliajal süveneda. Nenditi, et tööturul on jätkuvalt selge ja jõuline nõudlus reaal- ja loodusteadusliku, sh insenertehnilise ettevalmistusega spetsialistide järele.

Tänaseid murekohti, parendusvaldkondi ja katsumusi

Arutelu käigus osutati mitmetele murekohtadele ja katsumustele. Kuigi nii mõnegi väitleja hinnangul on reaal- ja loodusteaduste valdkonna suhtes noorte huvi kõrge, siis on valdkonnasiseselt erialasid, millele see vajalikul määral ei laiene: muret tunti näiteks tehniliste erialade pärast, samas IT-s kui tulusas valdkonnas on ühtaegu nii kõrge nõudlus tööturu poolt kui ka märkimisväärne noorte huvi.

Nenditi, et tänapäeva õppur on pragmaatiline: siirdub sinna, kus on head palgad ja paindlikud töötingimused. Murekohana toodi esile ka tõsiasi, et valdav osa õpetajakoolituse läbinuid läheb küll kooli tööle, kuid esimes(t)e aasta(te) järel lahkujate osakaal on liialt kõrge.

Kriitiliselt suhtusid osalejad peaministri kevadsuvisele teadaandele, et järgneval aastal riigi eelarvestrateegia õpetajate palgatõusu ette ei näe. Seisukohta külmutada õpetajate palgatõus kuni neljaks aastaks peeti ohtlikuks ning lubamatuks tagasilöögiks – eriti jõulisel seisukohal oli selles küsimuses tööandjate esindaja. On ilmselge, et tööturule siirdujate pädevuste tagamisel on pühendunud ja professionaalsed õpetajad-õppejõud võtmetähtsusega.

Arutelus pälvisid tähelepanu ka arengud igapäevases koolielus: muutused õpikäsituses ja õppimise praktilises korraldamises ning hindamises on ühtlasi potentsiaalsed õpetajakutse vastu huvi loovad tegurid. Murettekitavaks peeti aga LTT-valdkonna huvitegevuse projektipõhisust, mis pärsib jätkusuutlikkust.

Dilemmad õpetajakoolituses ja personalipoliitikas

Arutleti mitmete õpetajakoolituse dilemmade üle: ühelt poolt vajavad tänased koolid optimaalse personalipoliitika kujundamiseks laiapõhjalise ettevalmistusega mitme aine õpetajaid, samas on eriti gümnaasiumiastmes tarvis põhjaliku ainevaldkondliku ettevalmistusega spetsialiste; ühelt poolt on tarvis kujundada juba töötavatele õpetajatele paindlikud tingimused kvalifikatsiooni tõstmiseks, teisalt ei saa sellist paindlikkust luua õppesse süvenemise arvelt.

Arutleti ka õpetaja karjäärimudeli üle. Rõhutati, et inimesed ei kipu end enam terveks eluks ühe valdkonnaga siduma; nenditi aga sedagi, et professionaaliks kujunemine võtab aega ning vajab pühendumist. Konverentsil osalenud Hollandi haridusjuht Harry Rogge jagas kogemust, kus reaal- ja loodusteaduste valdkonnas ongi spetsialisti tööaeg kahekomponendiline: paralleelselt töötatakse nii ettevõttes kui ka õpetajana haridusasutuses, kusjuures mõlemal pool osalise koormusega. Säärane paindlikkus on väärt võimalus pingekohtade maandamisel, koostöösuhete kujundamisel ja õppe rikastamisel, kuid kool organisatsiooni ja kasvatusasutusena vajab ka põhikohaga töötavaid koolikultuuri kandvaid õpetajaid.

Sihid järgmisteks aastateks

Arutelu lõpetuseks esitas iga osaleja ühe põhiidee, millest peaksime järgmistel aastatel reaal- ja loodusteaduste õppimise ja õpetamise kestlikkuse tagamiseks kinni pidama. Need ideed keskendusid koolirahva enesekindlusele ja õpetajakutse kuvandile, ootustele õpetajate ettevalmistuse, täienduskoolituse ja tugimehhanismide osas. Osutati ka sellele, kuidas poliitilised otsused õppimist ja koolielu sisuliselt mõjutavad. Koondasime kõik need ideed üheks kollaažiks, millest võiks kujuneda hea juhtmõte haridust hindavatele inimestele.

Lõpetuseks üks kild hariduskonverentsil tekkinud ideede kollaažist: „Haridusrahvas peaks kokku leppima, et tehakse kõik selle nimel, et luua ühiskonnas vajalik poliitilis-sotsiaalne taust, mis aitaks meil õpetajatena uskuda, et meie ise olemegi need särasilmad, kes avatud ja elusat kooli edasi viivad, innustunult heaolu ja põnevust loovad. Üheskoos tegutsedes olemegi see maa sool, kes on juhtide poolt hoitud ja kes rajab noortele süvenemiseks ja pingutuseks soodsad olud, õppides seda meie oma gurudelt-spetsialistidelt, aga ka välismaistelt teenäitajatelt.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!