Kas ERM-i hoone on edukas investeering?

15. nov. 2019 Kalmar Kurs ERM-i avalike ja välissuhete juht - Kommenteeri artiklit
Kalmar Kurs.

Arutelu uute kultuuriobjektide vajalikkuse ja investeeringute valiku üle hakkab hoogu sisse saama. Valida tuleb nii kultuurivaldkondade, Eesti paikade kui ka konkreetsete objektide asukohtade vahel. On vaja süveneda ja rääkida senisest rohkem ka sellest, kuidas läheb praegustel kultuuri- ja kunstikeskustel ning mida sellest õppida.

Eesti kunstimuuseumi (KUMU) ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) hoone koos kontserdisaaliga ning Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hooned on ehitatud Eesti kultuurkapitali kaudu. Ja nüüd on küsimus, milline objekt või millised objektid on järgmised alates aastast 2024.

Kultuurivaldkonna riigieelarve ja -strateegia suured otsused ja valikud on lähiaastateks teada (rahvusraamatukogu renoveerimine koos rahvusarhiivi Tallinna ruumidega ning Eesti rahvusringhäälingu uus hoone). Mida ja kas peaks rahastama kultuurkapitali kaudu? Kas süsteemi peaks muutma? Kultuurivaldkonna eelarve osakaal riigieelarvest ning toetamine teistest allikates pole ju kasvanud sama kiirelt kui majandus ja riigieelarve vahendid üldiselt.

ERM on edulugu

ERM-i uus peahoone on kahtlemata edulugu. Kultuurivaldkonna rahvusvaheline tõmbekeskus on kolme aastaga võõrustanud 700 000 külastajat 115 riigist. Tartu sise- ja välisturistide arv on tänu ERM-ile märgatavalt kasvanud. Koos rändnäituste ja internetivõrgu näitustega saab öelda, et meil on olnud ligi miljon külastajat. Rohketest rahvusvahelise meedia kajastustest ja nende ulatusest võiks kokku arvutada ja pakkuda veelgi suuremaid numbreid.

Kaks nädalat tagasi olin abiks Tokyost Tartusse tulnud Jaapani delegatsioonile, sest ERM-i üks arhitekt on jaapanlane Tsyuoshi Tane. Nädal tagasi võõrustas ERM Euroopa muuseumide koorekihti, kui üle 200 esindaja 30 riigist osales Euroopa muuseumide võrgustiku aastakonverentsil, sest nad kõik tahtsid lõpuks ERM-i tulla.

Otsus korraldada Metallica kontsert Raadi lennuväljal Live Nation Estonia ja ansambli esindajate poolt ei olnud samuti juhuslik, nagu mõnest väljaütlemisest ja suhtumisest võib mulje jääda. Alates projekteerimisest ja ehitamisest on peetud silmas, et ERM ja selle ümbruskond on mõeldud ka sellise mastaabiga sündmusteks.

ERM-is toimub palju ja ERM-ist räägitakse palju. Seega on ka Tartu kui Euroopa kultuuripealinna ettevalmistavateks aastateks ja 2024. aastaks olemas suur ja paljude võimalustega sündmuskeskus.

Kuid ERM-i edulugu võiks nii Tartu jaoks kui ka rahvusvahelises võtmes olla veelgi silmapaistvam.

Raadi arengu raisatud aastad?

Kui vaatan kogutud materjale ja meenutan ideid Tartu linna ja valla tasandil, loosungeid ja plaane, pean kahjuks tõdema, et Raadi arenguks on raisatud palju aastaid. Riigimuuseumi enda võimalused näiteks välialade väljaarendamiseks või Raadi mõisa peahoone varemete kasutamiseks, kordategemiseks on mitmel moel väga piiratud.

Juba aastaid tagasi lubati rajada „südalinnast kiviviske kaugusele Raadile kultuurilinnak“ jne. ERM-ile lisaks pole teisi kultuuri-, kunsti- ja loomemajanduse asutusi või Raadi linnaosa arengut ja ERM-i toetavaid ettevõtteid juurde tulnud. Idaringtee idee teostamine on teadmata kaugusse lükatud. Äsja tuletas päästeamet meelde Raadi ohtlikke rehvihunnikud. Tartu ühendus muu maailmaga maal ja õhus on kehvavõitu, nagu tõi Tartu ja Tallinna edulugude kõrval väga kriitiliselt välja ka Euroopa Komisjoni loomemajanduslinnade hiljutine analüüs.

Artiklis „Kurss muutus ning spaa ja jäähalli rajamisest Raadile pole enam juttugi“ (Tartu Postimees, 18.10) oli värske ülevaade Raadi ja endise Nõukogude sõjalennuvälja alade hetkeseisust. Ja see oli kesine. „Kui ERM ei ole tõmbekeskus, siis mis veel võiks olla,“ kõlab üks tsitaat, kuid ainult ERM-ist ei piisa, et piirkond muutuks veelgi suuremaks tõmbekeskuseks.

ETV saates „Suud puhtaks!“ 30. oktoobril, mis rääkis kultuuriinvesteeringute uutest valikutest, rõhutati sama: uusi objekte ja kohti arutades tuleks pikemas plaanis ning kompleksselt planeerida terviklikku vaadet ja sellest kinni pidada. Ainult ERM-ist ei piisa! ERM-il läheb hästi, kuid Raadil ja Tartul võiks minna palju paremini, kui Raadi olekski kultuuri- ja loomemajanduse rahvusvaheline keskus.

Olulise sümbolväärtusega keskuse, hoone rajamisega võib paikkonda muuta väga palju (sarnaselt juhtus Oslo ooperimajaga), see annab täiendava arengutõuke. Aga sellega tuleb järjepidevalt ja tulemuslikult tegelda, rõhutas viidatud telesaates meremuuseumi juht Lennusadama näitel: pikaajaline eesmärk on olnud mereäär korda saada ja merele juurdepääs tagada. Kultuurikatla kandis, meremuuseumi valdustes, Noblessneris ja Patareis toimub palju – see piirkond kujuneb mõjukaks ja tõmbab.

Aga Raadi raadiuses? Raadist Rooma on kukesamm, on öelnud Tartu ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste rahvusülikooli 100 sünnipäeva puhul. See on midagi enamat, kui positsioneerida ennast Eesti teise linnana ning Lõuna-Eesti pealinnana.

Seetõttu ongi oluline, et Raadi areng jätkuks võimalikult kiirelt – Raadi mõisa peahoone varemed ootavad kasutamist. Mõisasüda saab lähiaastatel koostöös Tartu kunstimuuseumiga skulptuuride pargi. ERM-i koostööpartner Tartu filmifond planeerib rajada linna, riigi ja erasektori koostöös Raadile Tartu filmistuudio juba Euroopa kultuuripealinna aastaks 2024. Seda loetelu oleks hea jätkata.

ERM-is oli eelmisel kalendriaastal üle 600 ürituse. Tartul, Euroopa kultuuripealinnal 2024, on olemas kesklinnale väga lähedal ning mitmete võimalustega sündmuskeskus, mille mõjukust saab Raadi raadiuse arengutega ainult toetada. Nii kujuneb Raadist kultuuri-, kunsti- ja loomemajanduse keskus.

Jah, ERM-i hoone on olnud edukas investeering, kuid teatud tingimuste ning varasemate lubaduste teostumisel oleks see olnud veel edukam, ja saaks olla juba 5–10 aasta pärast. Kultuuriobjektid ja riigi toetatud sündmuskeskused peavad saama teatud tingimustel majanduslikult hakkama, kuid see pole kaugeltki lihtne.

ERM teeb ise nii riigi toel kui ka koostöös linna ning riigi partneritega palju muuseumi ja Tartu tutvustamiseks, ka välisriikides. Aga seda võiks veelgi aktiivsemalt korraldada nii siseriiklikult kui ka välisturistide jaoks.

Miks ei võiks ERM või teised suured kultuuri- ja loomemajanduskeskused olla riiklikel visiitidel ja äri- ning turismisündmustel veelgi paremini esindatud?

Olgu siis riigieelarvest valikuid tehes või pikemaajalisi kultuuriinvesteeringuid Eesti kultuurkapitali kaudu otsustades tuleb täpselt arutada ja analüüsida korraks Kumu, EMTA ja ERM-i hakkamasaamist ning mõju kultuurile, haridusele, teadusele, turismile jne. Ka seda, mida oleks saanud teha hoopis teisiti, mis on tegemata ja mis vajab otsustamist võimalikult kiiresti.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!