Kohalikel omavalitsustel ei ole lihtne lasteaiaõpetajate palka tõsta

27. jaan. 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Haridus algab alusharidusest ning lasteaiaõpetajad teevad head ja tänuväärset tööd. Miks nähakse kokkuhoiuvõimalust just alushariduse arvelt? Foto: Õpetajate Lehe arhiiv

Eestis on 79 omavalitsust, ühes neist, Ruhnu vallas, lasteaeda ei ole. 30. jaanuariks peavad 78 omavalitsust haridus- ja teadusministeeriumile teada andma, kas nad tõstavad lasteaiaõpetajate palka sarnaselt üldhariduskooli õpetajate palgaga: magistriharidusega õpetajal 23,9% ehk 1412 eurolt 1749 euroni, bakalaureusekraadiga ja teistel kvalifikatsioonile vastavatel õpetajatel 1574 euroni ehk 90%-ni kooliõpetaja alampalgast. Otsusest sõltub, kas omavalitsus lasteaiapidajana saab riigilt lasteaiaõpetajate palgatoetust.

Mäletatavasti seoti 2015. aastal lasteaiaõpetaja palk kooliõpetaja töötasu alammääraga ning omavalitsused hakkasid riigieelarvest toetust saama, et ühtlustada lasteaiaõpetajate palku, mis erinesid maakonniti lausa mitu korda. Paraku ei ole riigi toetus kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast kasvanud. 

Eelmise aasta lõpus saatsid haridustöötajate liit, lasteaednike liit ja alushariduse juhtide ühendus vabariigi valitsusele ning haridus- ja teadusministeeriumile lasteaiaõpetajate töötasuga seoses avaliku pöördumise, kus muuhulgas oli kirjas: „On ülioluline, et Eestis praegu kehtiv lasteaia- ja kooliõpetajate töötasude seotus säiliks. Oleks väga kahju, kui lasteaed jääb kannatajaks seetõttu, et riik ja kohalik omavalitsus ei jõua kokkuleppele, kuidas tagada lasteaiaõpetaja väärtustamine õpetajana. Lasteaiaõpetajalt ei saa oodata mõistmist, et tema töötasu ei saa tõsta, sest muidu jäävad teised kohaliku omavalitsuse ülesanded täitmata.“

Kuigi veel jaanuari viimase nädala keskpaigas ei olnud osas omavalitsustes volikogu kogunenud ega otsust vastu võtnud, on lasteaiaõpetajate palgatõusuga lubanud kaasa minna üksikute eranditega peaaegu kõik omavalitsused.

Suuremates linnades on otsus tehtud. Tallinnas kasvas alates 2023. aasta jaanuarist 1749 euroni magistrikraadiga lasteaiaõpetajatele lisaks ka tugispetsialistide ja huvikooliõpetajate töötasu. Lasteaiaõpetaja abide palk on senise 850 euro asemel 1050 eurot kuus, lisaks pikeneb nende puhkus 28 päevalt 35-ni. Tartus on magistrikraadita lasteaiaõpetaja palk 1575 eurot, magistrikraadiga õpetajal ja tugispetsialistil 1749 eurot. Õpetajat abistavate töötajate palga alammäär on Tartus 1000 eurot.

Paljudel omavalitsustel ei olnud praeguse keerulise majandusolukorra ja hindade kasvu tõttu lihtne lasteaiaõpetajate palgatõusuks raha leida. Selleks tuli tõsta lasteaia kohatasu ning teha väljaminekutes olulisi kärpeid – omavalitsusjuhtide kinnitusel tuligi palgatõus suuresti teiste valdkondade kulude kokkutõmbamise arvelt. 

Kuidas omavalitsused hakkama said ja kuidas juhid praegust olukorda kommenteerivad?


Võru linnapea Anti Allas: „Olukorras, kus tasandusfondi suurus on püsinud kümme aastat sama, on riik pannud omavalitsused väljakannatamatusse seisu“

Anti Allas.

Meil ei ole kunagi olnud mõtet, et jätame lasteaiaõpetajate palga tõstmata, küsimus on kroonilises rahapuuduses. Eelnevatel aastatel, kui palgakasv on olnud 5–7%, oleme suutnud palku kenasti tõsta. Samuti oleme suutnud õpetajate ja õpetajate abide palgavahe absoluutväärtust säilitada (mis on tähendanud õpetajate abidel kõrgema protsendiga tõusu). Aga 24% tõus ilma lisavahenditeta võimalik ei ole – lihtsalt meie sissetulekud ei kasva sellisel määral. Lisaks energiahinna ning kõikide muude kaupade ja teenuste suur kallinemine.

Ainuüksi lasteaiaõpetajate palgatõusuks kulub 470 000 eurot, mis on Võru linna jaoks märkimisväärne summa. Aastast 2015 saame riigilt lasteaiaõpetaja palgatoetust 280 000 eurot tingimusel, et säilitame lasteaiaõpetaja palga 90% kooliõpetaja miinimumpalgast. Rahanappuse tõttu on meil seda erakordselt keeruline teha.

Umbes kolmandiku palgatõusust katame ära kohatasust, mis tõuseb 17 eurolt 34-ni. Samuti hakkavad kohatasu maksma kolme ja enama lapsega pered. Ülejäänud osa tuleb rängast igalt poolt kokkutõmbamisest. Kohatasu tõstsime raske südamega, sest noortel peredel kulud niigi suurenevad. Nad on soetanud kodu, intressid on meeletult tõusnud, inflatsioon on väga suur, aga sissetulekud ei ole kasvanud. Mina arvan, et lasteaias ei peaks üldse kohatasu olema, aga valisime kahest halvast – kas külmutada õpetajate palk (saada lisaks 280 000 trahvi) või tõsta kohatasu – vähem halva. Ka toiduraha tõusis, vanemal tuleb nüüd toidupäeva eest maksta 2 eurot ja 50 senti. 

Magistriharidusega õpetaja palk on sellest aastast 1749 ja magistrihariduseta õpetajatel 1575 eurot kuus. Õpetaja abide palka suudame tõsta 130 euro võrra ehk umbes 16%. Nemad hakkavad saama 909 eurot. Õpetaja ja õpetaja abi palgavahe paraku kasvas, seda ei suutnud me ära hoida, küll aga töötab meil endiselt rühmas kaks õpetajat. Kuna lapsed vajavad üha rohkem tähelepanu, ei tundu ühe õpetaja süsteemile üleminek õige. Alus lapse arengule pannaksegi lasteaias ja esimeses kolmes klassis, kus tehakse ära põhiline töö. Seda ei tohi alahinnata. 

Omavalitsusel on üks rahakott ja põhikulu läheb haridusvaldkonda – kui ühte kohta juurde panna, tuleb mujalt ära võtta ja mingid asjad ikka kannatavad. Tuleb huvitegevust kärpida või lastefestivali kitsamates tingimustes korraldada. Lastesõbraliku linnana peame laste huvitegevust ja vabaajategevusi oluliseks ning oleme püüdnud oma huvikoolid heas seisus hoida. Muusikakoolil on väga kõrgel tasemel sümfooniaorkester, linnas on spordikool ja kunstikool, mis kõik toetavad kogu maakonna inimeste elukvaliteeti. Seni oleme suutnud huvikooli õpetajate palka lasteaiaõpetajate omaga samas tempos tõsta, aga nüüd enam ei suuda. Samas peaksime kohtlema huvikooliõpetajaid teiste õpetajatega võrdselt, sest neil on lapse arengus suur roll.

Vabariigi valitsus eesotsas rahandusministri, haridusministri ja riigihaldusministriga on pannud meid väljakannatamatusse seisu – aastatega omavalitsustes üles ehitatud õiglane palgasüsteem on lõhutud. Süüdimatult pigistatakse silm kinni selle ees, et vaesematele omavalitsustele käib nii järsk palgatõus ühes valdkonnas selgelt üle jõu. Kui ka kaasa minnakse, siis millegi samuti vajaliku kärpimise arvelt. Vastutustundlik riik ei tohiks nii käituda ja peaks aitama vaesemaid omavalitsusi, tõstes omalt poolt palgatoetust.

Eriti suure löögi saavadki just kaugemate piirkondade maakonnakeskused. Piirkonna elujõud aga sõltub paljuski sellest, kui head ja kvaliteetset teenust keskuses suudetakse pakkuda. 

Võru on rõngaslinn, mille ümber rõngasomavalitsustes elavad peamiselt nooremad inimesed. Nad on soetanud endale sinna kodu ja sinna läheb ka nende maksutulu. Tööl ja teenuseid saamas käiakse aga linnas. Vanematel on lihtsam laps ka linna lasteaeda tuua. Sel aastal peamegi tegema juurde ühe sõimerühma, kuna laste arv kasvab. Aastaid oleme panustanud tugisüsteemidesse ning loonud tasandus- ja sobitusrühmi, mis on üsna kulukas. Pakume laia ampluaad teenuseid ja ehitame hooneid, näiteks huvikoolidele. Rahastab kõike seda ainult linn, mitte ükski teine omavalitsus. Linna kortermajades aga elavad eakamad inimesed, kellelt maksutulu ei tule. See sihtrühm Võrus kasvab. Omavalitsuse tulu aga tulebki maksudest ning tasandus- ja toetusfondist. Sõltume üha rohkem tulumaksust, mis laekub Eesti piires äärmiselt erinevalt. 

Minu hinnangul on põhiprobleem praeguses regionaalpoliitikas. Omavalitsuste tulud ei kasva riigi tuludega samas tempos, olukord on meie kandis selline, et juba praegu inimeste töökohad kaovad. Jõukamates omavalitsustes katab tulumaksu tõus kulude kasvu ära, aga vaesemad omavalitsused on jäetud vaeslapse ossa. Õiglases riigis peaks sama hulga teenuste pakkumiseks olema sama palju raha nii Võrus kui ka Viimsis. Praegu see nii ei ole. See peab muutuma, muidu võiksime kiirkorras kõik kahte suuremasse keskusesse ja nende lähiümbrusesse kolida. Milleks aeglane vaikne suretamine?


Saaremaa valla haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel: „Riik peaks nägema tervikpilti – haridusvaldkond õpetajate palgatõusust kahtlemata võitis, aga kõik muud vajadused jäid varju“

Urmas Treiel.

Õpetajate palgatõusu osas täitsime kõik nõutud kriteeriumid. Assistendid ja abid said palka juurde 10%, mis on isegi rohkem kui paljude teiste valdkondade palgakasv. Õpetaja ja assistendi palgavahe kärises väga suureks. Praegu oleme olukorras, kus uut rühma luues peame selle tegema kahe õpetajaga ja kallimalt, sest selle palgaga me enam assistenti ei leia. Rohkem aga võimalik maksta ei ole.

Saaremaa vallas moodustavad hariduskulud 57% valla eelarvest. Arvestades, et üldhariduskoolide õpetajate, lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide, huvikoolide õpetajate ja kooli huvijuhtide palgatõus on 23,9%, ongi see valdav osa meie eelarvest. Mis on ülejäänute võimalus? Seda sisuliselt ei olegi. Riik pani lasteaiaõpetajate palgatõusu surve omavalitsustele paljuski kõigi teiste valdkondade ja tegevuste arvelt.

Alushariduse personalikulude summa eelarves on 6 860 151 eurot, riigi toetus on 503 390 eurot, ülejäänud osa tuleb ise panustada. Võrreldes eelmise aastaga on see summa üle miljoni euro suurem.

Riigi toetus pole aastate jooksul suurenenud, aga kogu aeg on pea kohal kirves, et kui me töötasu vajalikul määral ei tõsta, kaob seegi toetus ära. Kuna riik on pannud omavalitsused sundseisu, oleks mõistlik, kui riik tagasiulatuvalt ja järgnevatel aastatel palgatõusuga lisandunud kulu vähemalt poole ulatuses kompenseeriks.

Toon siia juurde veel Ukraina laste teema. Eelmisel aastal oli rahastamismudel väga selge: iga lapsega tuli kaasa 506-eurone toetussumma. Sel aastal on see kadunud ning Ukraina lastele lasteaiakohtade loomine on üksnes omavalitsuse kohustus, ilma igasuguse riigi toeta. Saaremaal käib lasteaias 48 Ukraina last, kelle jaoks tegime kolm eraldi rühma – õpetajad, ruumid, ülalpidamine on nüüd täiendavalt omavalitsuse kohustus.

Lasteaia kohatasu me külmutasime, kuna surve perede eelarvele on praegu väga suur. Kuressaares on kohatasu 53, maapiirkondades 12 ja 18 eurot. Toidupäeva hind kasvas vanemate jaoks 80 senti lapse pealt. Sellest aastast on ka eralasteaedade kohatasu vanematele sama mis munitsipaallasteaedades, et tagada koht kõigile. 

Haridusministeerium tegi õpetajate palgatõusuga jõulise ja olulise sammu, millest haridusvaldkond kahtlemata võitis, aga kõik muud vajadused jäid varju. Selle hind on ränk surve kõigile teistele valdkondadele, osalt ka hariduse vallas: huvijuhid, kultuuritöötajad, majanduspersonal, sotsiaalvaldkond, valitsemine jne kannatasid. Toetusraha, tunnustus- ja muid ühisüritusi, arendustegevust, majanduskulusid, inventari soetamist ja muud tuleb oluliselt kokku tõmmata. 

Arvan, et riik peaks siiski nägema ka tervikpilti, ning juhul, kui palgakasv on suurem kui omavalitsuste võimekus, omavalitsusi toetama. 


Kose valla abivallavanem Kadri Tiis: „Oleme üks neist valdadest, kes ei saa riigi toetusmeetmega kaasa minna ega lasteaiaõpetajatele palgatõusu tagada“

Kadri Tiis.

2017. aastal võttis vallavolikogu vastu määruse lasteaiaõpetaja palga sidumise kohta üldhariduskooli õpetaja palgaga ja see määrus veel kehtib. Läheme jaanuari lõpus volikogu ette ettepanekuga määrus tühistada, sest me lihtsalt ei saa sellises ulatuses palgatõusu lubada. Oleme arvutanud välja: et palgatõusuga kaasa minna, on vaja 520 000 eurot. Riigi toetus oleks sellest ca 150 000, 370 000 eurot peaks leidma vald. Praeguses energia- ja kõigi muude hindade tõusu olukorras seda raha lihtsalt ei ole. Eelarvega miinusesse minna ja loota, et aasta jooksul olukord paraneb, sellist riski me võtta ei taha. 

Me küll tõstame palku: magistrikraadiga lasteaiaõpetajatel 15%, magistrikraadita õpetajatel 10% ja õpetaja abidel 5%, sest inimesi tuleb hoida. Meie naabervallad suudavad palgatõusuga kaasa minna ja väga loodame, et järgmisel aastal suudame ka meie. Lasteaiaõpetajad teevad tänuväärset tööd ja meie jaoks on oluline tagada neile kindlustunne. 

Kohatasu tõus on üsna märkimisväärne, 40 eurolt 74-le. Lisaks oleme koos lasteaiajuhtidega mõelnud tõsiselt töökorralduse muutmise peale. Paljudes omavalitsustes on mindud üle 1+2-süsteemile, mis annab võimaluse rohkem väärtustada kvalifitseeritud õpetajat. Kose lasteaia kahes rühmas juba on ühe õpetaja süsteem. Kuna nõuetekohase kvalifikatsioonita õpetajatega tähtajaline tööleping lõpeb, saamegi läbi rääkida ja pakkuda välja, kas nad lähevad edasi õppima või võtavad vastu abiõpetaja koha.


Rõuge valla abivallavanem Tõnu Niilo: „Väikeste omavalitsuste sissetulekud ei ole nii palju kasvanud kui riik on prognoosinud, mistõttu tuleb võtta vastu raskeid otsuseid“

Tõnu Niilo.

Rõuge vald on majanduslikult väga keerulises seisus, nii et meie mure on palju laiem kui lasteaiaõpetajate palgatõus. Meie piirkonnas ootavad palgatõusu kõik, mitte ainult lasteaiaõpetajad.

Oleme teadlikud, et kui me palgafondi ei suurenda, kaotame järjest inimesi. Et oleksime võimelised palku tõstma, tuleb vastu võtta raskeid otsuseid. Peame mõtlema raamatukogude, rahvamajade ja koolide reformimise peale, kuna väikeste omavalitsuste sissetulekud ei ole nii palju kasvanud, kui riik on prognoosinud. Ka on laenude toel tehtud suuri investeeringuid ning kulud taristu ülevalpidamiseks on oluliselt kasvanud.

Praegune majandusolukord on eriti kõvasti rappinud just väikesi omavalitsusi. Mõneti on meie enda süü, et mõned otsused on jäänud tegemata, paljud asjad oleks tulnud kokku leppida juba liitumiskõneluste ajal viis aastat tagasi. Teisest küljest on Võrumaa suhtelise vaesuse poolest Ida-Virumaaga võrreldav, aga riigi toetused siinsele piirkonnale on oluliselt väiksemad.

Tean, et riigihalduse minister pöördus valitsuse poole, et omavalitsused saaksid täiendavat toetust, aga valitsuses ei ole seda küsimust arutatud.

Adume vallajuhtidega väga hästi, milline roll on lasteaiaõpetajatel meie ühiskonna tervena hoidmisel, ning pingutame ja otsime võimalusi palgatõusuga kaasa minna. 16. jaanuaril saime kokku Rõuge lasteaia juhtkonnaga, et arutada lasteaia töökorralduse ja õppetasu suuruse muutmist ning muu kokkuhoiu võimalusi. Siiski ei ole Rõuge vallal 2023. aastal võimalik lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdset palka tagada. Teeme kõik endast oleneva, et see õnnestuks järgmisel aastal. 

Tundub, et jutt elu väärtustamisest maal on ainult loosung. Praeguse rahastamismudeli juures ei ole võimalik tagada korralikku bussitransporti ega head teehooldust, pole võimalik leida ka töötajaid. Meil peab inimeste hoidmiseks ja siia meelitamiseks olema tugev motivaator, olgu see kütusekulu kompenseerimine või kõrgem palk kui mujal. Samas ei ole maale elama asumine ka odav lõbu – korteriremont linnas ja maja ehitamine maal ei ole siiski võrreldavad suurused. Siia on vaja aktiivseid inimesi, kes oleksid valmis rassima ja palju tööd tegema, aga kui nad kõik meie piirkonnast ära lähevad, on see nõiaring.

Praegu on Eesti riigi jaoks väga keeruline aeg, loodame, et asjad hullemaks ei lähe. Arvan, et ehkki sellest ei räägita, on ka teistel omavalitsusel sarnaseid muresid. Mingi lahendus peab tulema ja midagi peab juhtuma, muidu on käesolevat aastat väga keeruline üle elada.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kas tõstate lasteaiaõpetajate töötasu ja kust te selleks raha võtate?

Laur Kaljuvee.

Laur Kaljuvee, Rakvere linna abilinnapea:

Meie tõstame. Loomulikult ei ole lihtne nii äkiliste tõusudega kaasa minna, 24% hüpe on pretsedenditu, nii suurt palgakasvu ei ole varem olnud. Ka alampalk on järsult tõusnud. 

Tõstsime lasteaia kohatasu, mis varem oli 7% ja nüüd on 9% miinimumpalgast ehk 65,62 eurot. Muutus ei ole väike, kuna ka alampalk tõusis. Aga nähes, mis hindadega toimub, on nonsenss arvata, et lasteaia pidamisega seotud kulud ei kasva. Linn maksab küll ise varasemast oluliselt rohkem juurde, aga peame jagama neid kulusid ka lastevanematega. Siiski ei ole lasteaia kohatasu tõus seotud ainult sektori palgakulude kasvuga. Suurem põhjus on, et maakonnakeskusena saame tunda haridusrännet. Meie elanike arv kasvab kiiresti, eelmisel aastal tuli lasteaedadesse juurde sada last. Lõviosa neist on eesti lapsed, mitte Ukraina sõjapõgenikud. Isegi kui nad kõik ei ela Rakveres, aga on rahvastikuregistri järgi meie linna kodanikud, peavad nad teenuseid saama. See paneb kogu süsteemi väga suure surve alla. Me ei osanud seda oodata, ükski prognoos sellist tendentsi ei näidanud.

Leian, et mudel, mille põhjal riik lasteaiaõpetajate palgatoetust jagab, on ajale jalgu jäänud ja tuleb ümber vaadata. Sel ajal, kui see sisse seati, olid õpetajate palgad omavalitsustes hästi erinevad ning toetuse eesmärk oligi neid ühtlustada. Tookordset arvestamise alust ei ole muudetud ning ka toetussumma on püsinud aastaid sama. Praegu võivad kaks omavalitsust, kus elab ühepalju elanikke, aga kus ühtlustamise hetkel olid õpetajate palgad erinevad, saada riigilt toetust, mille suurus erineb kaks korda.

Maarja Mägi.

Maarja Mägi, Valga valla asevallavanem:

Meie alustasime kokkuhoiuga juba 2022. aasta esimeses pooles. Sulgesime Valga linnas ühe lasteaia ja andsime ühe kooli riigi pidada. Tõstsime ka kohatasu: kui varem oli see maal 10 ja linnas 17 eurot, siis sellest aastast on see igal pool 3% alampalgast ehk 21,75 eurot.

Maalasteaedade jaoks on see üsna suur tõus, aga mitte kellegi jaoks ületamatu. Murekoht on, et õpetajate palgatõusuga kasvab õpetaja ja assistendi palga erinevus pea kahekordseks. Usun, et sarnane olukord tekib paljudes omavalitsustes. Samamoodi jäävad suured käärid õpetajate ja kõigi teiste valdkondade töötajate töötasu vahele. Me ei saanud seda vältida, sest omavalitsus ei jõua praeguses majandusolukorras kõigi töötajate töötasu piisavalt tõsta. Sellega kaasnevad muud probleemid, varsti võib juhtuda, et noorsootöötajad lähevad tööle koolidesse, kus on tunduvalt parem palk ja kuhu nad oma hariduse poolest sobivad. Neil on selleks ettevalmistus ja tihti ka käitumisraskustega noortega töötamise kogemus. Samuti on üha raskem palgata mõnd väga spetsiifilist haridust nõudvat spetsialisti – näiteks ehituse ja planeerimise alal –, kellele me nii suurt palka maksta ei saa, kui makstakse mujal.

Kaie Toobal.

Kaie Toobal, Põhja-Sakala valla abivallavanem:

Põhja-Sakala valla finantsolukord on praegu väga raske, mistõttu peame kõiki kulusid tublisti kokku tõmbama. Samas ei oleks olnud lasteaiaõpetajate suhtes õiglane palgatõusuga mitte kaasa minna. Valus on see, et eelarves ei jätku raha teiste töötajate palga tõstmiseks. Kuna assistentide ja abide palk jääb samaks, kasvab palgalõhe ühes töökollektiivis väga suureks. Samuti ei saa tõsta abipersonali – kokkade ja koristajate – palka. Ka lasteaia tugispetsialistide ja õppejuhi töötasu jääb samaks. Aga ega me seepärast nende tööd vähem väärtusta. 

2022. aastal läksime lasteaiaõpetajate palgatõusuga kaasa ning tõstsime proportsionaalselt ka õpetajate abide palka. Siis jäi kokkulepe, et 2023. aasta eelarves tõuseb palk kokkadel ja koka abidel. Nüüd jääb nende palk tõstmata ja ka õpetaja abide töötasu jääb samaks. Nii et rahulolematuid on rohkem kui eelmisel aastal. Arvata võib, et inimeste motivatsioon langeb, samas ootame ju kõigilt südamega töösse panustamist, eriti haridusasutuses. Ebaõigluse kasv võib rikkuda lasteaedade tööõhkkonda. Lisaks jääb töötajatele mulje, et omavalitsus on halb ega tõsta palka. Inimesed ei pruugi aru saada, et kõik ei sõltu vallast.

Elar Niglas.

Elar Niglas, Türi valla abivallavanem:

Vaatasime üle absoluutselt kõik kulud ja tänu sellele suutsime palgatõusu ära teha. Vallavalitsus on esitanud volikogule vastuvõtmiseks tasakaalus eelarve, kus on palgatõusuga arvestatud. 

Lasteaiaõpetajate palk tõuseb kas 100 ja 90% kooliõpetaja palgast, õpetaja abide puhul saame arvestada ligi 10% palgatõusuga. Kahjuks käriseb lõhe õpetaja ja õpetaja abi palga vahel suuremaks. 

Vaatame üle ka teiste haridus- ja kultuuritöötajate palgad, sest praegune majandusolukord nõuab inimeste palkadesse panustamist.

Raamatukogusid ja kultuurimaju me sulgeda ei plaani. Samuti ei tõsta me lasteaia kohatasu, mis on praegu 5% alampalgast, 36 eurot. Peame arvestama kohapealse eluolu ja inflatsiooniga, sest toit kallineb nii või naa ja pere kulutused kasvavad. 

Arvan, et riik astus väga hea ja olulise sammu. Aga õpetajate palgatõusu prioriteediks seades jäi läbi mõtlemata, mis sellega kaasneb. Tervikpilti ei nähtud. Kõigi ülejäänud valdkondade osas tuleb teha raskeid otsuseid ja siin on omavalitsused üksi jäetud. On pettumus, et riik pole sellest murest aru saanud või vähemasti otsinud sellele lahendust. 

Kui õpetajate palgakasv järgmistel aastatel jätkub, aga lasteaiaõpetajate palgatoetus ei kasva, oleme küll väga raskete valikute ees. Miks riigi toetusumma ei ole aastate jooksul muutunud, jääb omavalitsustele arusaamatuks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!