Matemaatikatundidesse murdis sisse elu
„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,” räägib esimest aastat Pärnu Ülejõe […]
„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,” räägib esimest aastat Pärnu Ülejõe […]
GERT VOOMETS TEADIS JUBA ÜHEKSANDAS KLASSIS, ET TEMAST SAAB ÕPETAJA. UNISTUS ON NÜÜD TÄITUNUD, KÄESOLEVAST ÕPPEAASTAST ON TA TARTU VEERIKU KOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA. […]
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud […]
„Noored kooli” süsteemi võiks laiendada ja miks mitte ülikooli õpetajaõppega tihedamalt siduda. Meist tehti programmis poole aastaga üpris küpsed õpetajad. Õppisime ettevalmistuse käigus lahendama […]
Kristjan Haljak mõjub eheda prantslasena esimesest silmapilgust: nii kõne- ja suhtlusstiili, käitumismaneeri kui ka riietuse poolest. Prantsuse keele keskel on ta olnud kaheksandast eluaastast, […]
„Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis ikka neid nippe ja meetodeid, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja […]
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest mees peab ju raha teenima ja […]
„Kuna eestikeelsed õpikud on vene lastele liiga keerulises keeles, teen neile kõik õppematerjalid ise,” ütleb Kaire Roosimäe, kes õpetab teist aastat loodusaineid Kohtla-Järve Ahtme […]
„Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,” meenutab Liisi Sarap eelmist […]
„Esimesel aastal oli vaja lumi eest lükata, nüüd lähen juba kindlalt teed pidi ja tean, mida oodata,” lausub Tartu Kivilinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja […]