1300 alla kolmeaastast last ootab Tallinnas lasteaiakohta

Perekond Mõisa kohtuasi Harku valla Teelahkme lasteaia vastu paneb küsima, kui realistlik on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus tagada kõigile 1,5–7-aastastele lastele lasteaiakoht või kompenseerida see rahaga. Kõige suurem puudus on just 1,5–3-aastaste lasteaiakohtadest, kohustuse täitmiseks pole linnal raha.

Kui kolme lapse ema Marju vanemahüvitise lõppedes tööle tahtis minna, selgus, et tema 1,5-aastasel tütrel pole lootustki Lasnamäel lasteaiakohta saada. Järjekorras oli ta 350. ning millal lasteaeda pääseks, pole teada. „Lootust ei antud,” ütleb ema. „Kästi kodus meili oodata.”

Eesti lasteaedades napib kohti

„Arutasime mehega, kes loobus ühest oma kahest töökohast, ning katsume lapsehoiuga ise kordamööda hakkama saada,” ütleb turvafirma vahetuse ülemana töötav Marju. Pere eelarvesse lööb see muidugi augu. „Mingit lootust lasteaiakohale pole.” Pere on kakskeelne ja oluliselt lihtsam oleks saada lapsele koht vene lasteaeda. „Aga ka tuttavad vene lapsevanemad eelistavad eesti lasteaedu kui perspektiivikamaid,” ütleb Marju. Mõlemale vanemale lapsele (12-aastane poeg ja 10-aastane tütar) sai ta lasteaiakoha eesti rühma soovitud vanuseks poole aastaga. „Erahoid hakkaks meie palkade ja pangalaenu juures nöörima,” ütleb Marju.

Tallinna lasteasutustes töötab kokku 1010 lasteaiarühma, sealhulgas 200 sõimerühma (125 eesti- ja 75 venekeelset). Pealinna 131 koolieelse lasteasutuse hulgas on lastesõimi vaid viis. Tallinna haridusameti info peaspetsialisti Leini Jürisaare sõnul jääb uute lasteaiakohtade loomisel jõupingutustest hoolimata ikkagi nappima kohti 1,5–3-aastastele lastele – selle aasta lõpuks jääb koha ootele Tallinnas kuni 1300 last (s.o kuni 6% lasteaias käivate laste arvust).

„Kui sa koha ka saad, pole sellise nõudluse juures lootustki, et lasteaedades pakutava teenuse kvaliteet, tervislikkus ja õhkkond paraneks,” tunnistab ema, keda lasteaiajuhataja kutsus mitu korda vestlusele lasteaiakoha üle. „Minu arvates tegi ta vihjeid.”

Kohti ei olegi vaja?

Millegipärast on Tallinna haridusameti juhataja (EPL 06.11) veendunud, et lasteaiakohti pole mõistlik juurde luua, sest vajadus nende järele kaob iseenesest aastaks 2017. Ainult et praegu ja lähimad viis aastat kohta ootavate laste probleemi see ei lahenda.

Linna haridusametist põhjendatakse Andres Pajula väidet lasteaiakohtade teadlikust defitsiidist kui pigem teoreetilist ja teenuse tagamisel ratsionaalset. „Kuna laste arv hakkab juba 2018. aastal taas langema, on mõttekas vältida ülemääraseid investeeringuid ja olla uute lasteaiakohtade loomisel võimalikult paindlik,” ütleb ameti info peaspetsialist. „Sisseränne võib kohavajadust võrreldes 2012. aastaga selleks ajaks suurendada u 800 võrra.”

Seega panustatakse linna haridusametis seni pigem eralastehoiu süsteemi, võimalusel luuakse olemasolevatesse lasteaedadesse kohti juurde, asutatakse rendiruumides tegutsevaid lasteaiarühmi, lisatakse olemasolevate lasteaedade juurde moodulrühmi jne.

Kümme korda kallim erahoid

Tööle minna soovivad vanemad, kelle laps ei saa lasteaiakohta, on sunnitud kasutama eralastehoidu, mida kerkib nagu seeni pärast vihma. Haridusameti haldusalast eemale jäävate eralastehoidude, mis enamikus on mõeldud alla kolmeaastastele, kuutasu täispäevade eest on Tallinnas keskmiselt 300–500 eurot pluss toiduraha 50–60 eurot. See on kümme korda või enamgi rohkem kui kohatasu munitsipaallasteaias.

Summa pole jõukohane keskmist palka saavale lapsevanemale ning on muutnud lasteaiakohad munitsipaallasteaedades suureks defitsiidiks, mille saamiseks „ei hoidnud meie pere kokku ei lubatud ega keelatud vahendeid”, nagu väljendas üks isa pärast seda, kui tema kaks tütart olid aasta käinud eralasteaias.

Tallinn kompenseerib eraalasteaeda või lastehoidu pandud lapse eest 106,61, Jõelähtme vald 192, Rae vald 196, Viimsi 223,69 eurot. Paradoksaalselt on Tallinnas kõige kallimad erahoiuhinnad ning kõige madalam toetus. Arusaadav on siis ka perekond Mõisa nõudmine, nemad leiavad, et lasteaiakohta mitte taganud vald peab kompenseerima eralasteaia kogu 430-eurose kuumakse.

Jürisaare sõnul toetab Tallinna linn ca 806 eralasteasutustes käivat last. Hüvitise määr ühe lapse kohta on sama suur kui munitsipaallasteaedades käivate laste puhul. Eralastehoiud ei kuulu haridusameti haldusalasse, vaid Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti alla, mis paneb küsima, kas alla kolmeaastaste hoiu teema ei võiks tervikuna sinna kuuluda.

Kole ja närvesööv aeg lasteaiakohta oodates

Ehkki enamik vanemaid paneb oma lapse lasteaiajärjekorda kohe, kui ta isikukoodi saab, ei anna see mingit garantiid, et soovitud ajaks on lapsel lasteaiakoht olemas. Pigem valitseb lasteaiajärjekordades palju segadust ja läbipaistmatust. Ükski järjekorranumber ei taga soovitud ajaks kohta.

Harku vallas kahele tütrele lasteaiakohta taotlenud kolme lapse vanemad olid lasteaiajärjekorras selguse loomiseks sunnitud riigikontrolli poole pöörduma, kuid sellest hoolimata ei saanud kumbki nende laps kaheaastaselt lasteaeda, ehkki olid sünnist saati järjekorras.

Kui öeldi, et laps on järjekorras 1500. ega saa kohta kuni koolini, asusid vanemad uurima, kuidas on võimalik, et vallas üldse nii palju alla kaheaastaseid lapsi on. Selgus, et järjekorranimekirjad olid väga korrast ära, mõned lapsed olid seal kirjas kolm, mõned kaks korda, palju oli ka Tallinna sisse kirjutatud lapsi.

„Nägime abikaasaga pool aastat vaeva, ajasime vallaga asju ning elektroonilised nimekirjad tehti korda. Selgus, et laps oli nimekirja eesotsas,” ütleb ema. Siis aga öeldi, et kaheaastaseid ei võeta. „Kui meie laps kolmeselt koha sai, tuli välja, et rühmas oli viis last, kes olid võetud vastu kaheselt, ja mõned ka meie omast oluliselt nooremad. Ühesõnaga – lasteaiakoht on kõva valuuta ja sellega saab hangeldada,” kirjeldab ema, kelle jaoks lasteaiakoha lootmine ja selle eest võitlemine oli kole ja närvesööv aeg.

Mis mõttega sünnist peale järjekorda?

Kuna lapsed pannakse sündides lasteaiajärjekorda (võib valida kolm lasteasutust), võivad vanemate vajadused olla lasteaiaea saabudes muutunud, pere kolinud või vanemad töökohta vahetanud. Seega ei kajasta mitmeaastased lasteaiajärjekorrad reaalset vajadust kohtade järele.

Pedagoogist kahe lapse ema on põhimõtteliselt selle vastu, et vastsündinuid lasteaiajärjekorda pannakse. „Ise pole ma seda teinud ja lapsed on kohad saanud. Kahjuks küll mitte „esimeses valikus” olevasse aeda, seepärast valisime ikkagi mitteriikliku variandi,” sõnab ta.

Kui ta eelmisel kevadel oma kolmeaastast lasteaia järjekorda panema läks, oli lasteaia juhataja jahmunud. „Kui ta ennast kogus, selgus, et juhataja oli minuga ühel meelel – kõik võiksid lapse järjekorda panna alles siis, kui vajadus käes on,” tunnistab ema, kes on oma põikpäisuse pärast pidanud lasteaia eest mitu korda rohkem maksma. „Aga see-eest käivad mu lapsed kohas, millega olen nii rahul, et maksan hea meelega.” Kohtusse poleks ta saanud minna, kuna kohti on pakutud küll, aga need pole mahtunud läbi selle lati alt, mis ta lasteaiale seadnud on.

Foto: Erakogu