Aafriklane TTÜs: nõudke välismaalastelt eesti keele õppimist!
Kui välismaalased tulevad Eestisse õppima, tuleks neilt nõuda riigikeele selgeksõppimist, leiab Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris õppiv Godswill Nkwusi Nigeeriast intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Ta räägib ka, et on aidanud juba 11 kaasmaalasel Eestis õppimist alustada.
Godswill Nkwusi, olete vist esimene nigeerlane TTÜs. Kuidas te Tallinna leidsite?
Jah, olin esimene, kes Tallinnasse õppima asumise nimel tööle hakkas. Tean, et Aafrikast on Eestis enne mindki tudengeid, Kamerunist näiteks. Kuna väga raske on saada viisat, siis võttis see aega ligi pool aastat.
Alguses üritasin pääseda Suurbritanniasse ja sain seal mitmest ülikoolist vastuse, et nad oleks valmis poole mu õppemaksust tasuma. Kuid ka siis nõudnuks seal õppimine elamisraha ja õppemaksuga kokku 1300 naela kuus. Seda oli liiga palju, teenisin Nigeerias ca 500 eurot kuus.
Seejärel uurisin õppimisvõimalusi Soomes ja Rootsis ning nii jõudsingi välja Eestini. Rootsis on nimelt nii, et kui kõik paberid pole korras, siis sellest enne ei teavitata kui vastuvõtu tulemustest informeerides. Siis ei saa aga enam midagi muuta.
Ma ei teadnud Eestist enne midagi. Alustasin ettevalmistusi 2010. aasta alguses ja mind võeti TTÜsse vastu 2010 suvel. Kuid keerulise viisasüsteemi tõttu oleksin jõudnud kohale alles 2010. aasta lõpuks, seepärast lükkasin õpingute alguse aasta võrra edasi. Alustasin 2011 sügisel.
Et mul õnnestus nüüd vahetustudengina pääseda TTÜst ka üheks semestriks Berkeley ülikooli, olen uuest aastast juba Ameerikas. Seejärel naasen Eestisse oma magistrantuuri lõpetama ja loodan jätkata siinsamas doktorantuuris.
Kas olete Eestisse meelitanud ka oma kaasmaalasi?
Jah, sel sügisel alustas TTÜs juba 11 nigeerlast. Kõik nad on tulnud minu kaudu. Tänagi hommikul olid mu postkastis nelja nigeerlase meilid, kes tundsid huvi Tallinnas õppimise vastu. Tulijaid olnuks sügisel vähemalt 40 tükki rohkem, kui viisaprobleemid nii keerulised poleks.
Eestil pole (Sahara-taguses – toim) Aafrikas konsulaati, mistõttu peame sõitma ja taotlema transiitviisat Egiptusest Kairost või Indiast, mis võtab mitu kuud. Kogu selle aja peame seal olema, sest edasi-tagasi on kallis sõita.
Eestisse sõitmiseks koos viisade ja piletitega kulub üle 3000 euro, mis on suur raha. Näiteks novembris saabub Tallinnasse üks mu sõber, kellele olin sunnitud lennukipiletid siit kinni maksma, sest mingil põhjusel tema pangakaarti ei aktsepteeritud.
Mul on õnneks kool tasuta ja saan riigilt iga kuu 288 eurot veel toetust. Sõber maksab mulle siia jõudes piletiraha tagasi.
Kas Eesti peaks kartma mustanahaliste pealetungi?
Võõras on võõras. Oluline on, et teaksite täpselt, kui palju millised võõraid te siia tahate, ja suudaksite neid kontrollida. Paljudel on mustadest ettekujutused, kuid puudub tõendusmaterjal. Mina ütlen, et värvus ei loe!
Küll aga leian, et kõigile teistest kultuuridest sissesõitnutele peavad Eestis olema paigas selged karmid reeglid ja piirangud ning need peavad olema väga selgelt sõnastatud. Kui seadusi pole, tehaksegi kõike, nagu ise heaks peetakse.
Näiteks Saksamaal ei saa enne ülikoolis stipendiumit, kui kohalik keel on teatud tasemel selge. Minult pole aga Eestis keegi midagi nõudnud. Järeldame, et keele õppimine on siis Eestis vabatahtlik.
Samas aga ei saa ma vaid inglise keelt rääkides kusagilt tööd. Kui pole tööd, tekivad probleemid. Ma soovitan, tehke ka Eestis oma keele õppimine võõramaalastele kohustuslikuks – nii on lihtsam eesmärke saavutada.
Pikemalt loe Postimehest.