Avastusõpe annab võrdsed võimalused

30. nov. 2012 Kertu Saks energia avastuskeskuse juhataja, PhD - Avastusõpe annab võrdsed võimalused kommenteerimine on välja lülitatud

See, kui kõrge on temperatuur kõrbes või polaarjaamas, jääb paremini meelde, kui saad seda käega katsuda. Kuidas Päike eri kuudel Eestile paistab ja kui palju soojendab, on kohe näha, kui saad väikesele mudel-Eestile ise Päikese sisse lülitada, olgu siis jaanuaris või juulis.

Energia avastuskeskus loob ja paneb katsetamiseks ja avastamiseks välja interaktiivseid eksponaate ning koostab teadusprogramme. Meile meeldib neid teha ja on tundunud, et lastele ja peredele meeldib nendega katsetada, neid jälgida. Et me ei rapsiks aga huupi, vaid teaksime eeldada, mismoodi meie tegevus täpsemalt õppimist mõjutab, korraldasime Nordplusi toel ja koostöös Helsingi ülikooli õpetajakoolituse osakonnaga avastusõppe ja avatud õpikeskkonna uurimuse nii Eestis kui Lätis. Tulemused olid põnevad.

Sellest, miks avastusõpe võrreldes formaalse kooliõpetusega hea on, ning sellest, et see motiveerib lapsi õppima, on Eestis varemgi räägitud. Mare Taagepera kirjutas 05.06 Postimehe arvamusloos „Avastusõpet avastamas”: „Motiveeritud õpilasi on aga lausa lust õpetada. Kui mõistete õppimisel asendada definitsiooni pähetuupimine asja sisust avastamise kaudu sellest aru saamisega, saavad ka mõisted paremini selgeks. Saavad nii selgeks, et ei unune elu lõpuni. Kõrvalmõjuna tekib õpilasel eneseusaldus hästi tehtud töö varal, eriti kui on olnud tarvis ise midagi välja mõelda. Tekib kindlus ja julgus ise loovalt mõtelda. Just niisuguseid loovaid mõtlejaid on Eesti riigil vaja.”

Aastast 2010 on Helsingi ülikooli õpetajakoolituse osakond viinud läbi mastaapset õpimotivatsiooni uurimust, millega on kogutud materjali eri maade 11–13-aastaste laste võime kohta avatud õpikeskkonnas ja avastusõppe vormis teadmisi omandada. See vanuseaste on valitud põhjusel, et siis (Eesti mõistes 6. klassis) on lapsed juba võimelised mõtisklema, mis on neid teadmiste omandamisel mõjutanud, ning mõned neist mõtlevad juba sellegi üle, kelleks nad tahavad tulevikus saada. Meie tahtsime oma uurimuses teada ka, millised on laste hoiakud teadust ja tehnoloogiat puudutavates üldistes teemades ning kas need muutuvad pärast avatud õpikeskkonna külastamist. Uurimusega küsisime ka, milliste võimetega õpilasgruppidele sobib teadus-avastuskeskkonnas õppimine kõige enam ning kas poiste ja tüdrukute või eri rahvusest laste vahel on selles vallas erisusi.

Lapsi hinnati viie külastuseelse ning nelja külastusjärgse testiga. Eestis saime hinnatavaid tulemusi kokku 333 1998.–2000. aastal sündinud lapse kohta. Neist 248 olid Eesti eestikeelsete ja 85 venekeelsete koolide õpilased. 165 olid poisid ja 168 tüdrukud. Lätis saime hinnatavaid tulemusi kokku 274 lapse kohta, kellest 146 olid läti- ja 128 venekeelsete koolide õpilased. 125 neist olid poisid, 149 tüdrukud.

Praeguseks analüüsitud andmete põhjal saame väita, et „Avasta loodusnähtused!” programm mõjutas nii loomuomase kui ka välise motivatsiooniga õpilaste hoiakuid loodusteaduste ja tehnoloogia suhtes, ja seda nii erinevate võimetega õpilasgruppide kui ka poiste ja tüdrukute seas.

Energia avastuskeskusele on kõige olulisem tulemus andmed, mis näitavad, et programmi külastuse järel suurenes nende laste arv, kes said innustust loodusteaduste õppimiseks koolis; kes tahavad tulevikus loodusteadusi edasi õppida; kes usuvad, et teadus teeb elu lihtsamaks ning et teadmised loodusteadustest on igapäevaelus kasulikud.

Uurisime, milline on olnud laste huvi loodusteaduste vastu enne ja milline on pärast külastust. Energia avastuskeskuse „Avasta loodusnähtused!” programm tõstis laste huvi loodusteaduste vastu üldiselt, kuid kõige enam said lapsed oma hinnangul innustust uurida planeete ja kosmost, midagi tulevikus ise leiutada, uurida, kuidas teadlaste abivahendid töötavad, uurida asju mikroskoobiga, õppida loomade käitumise kohta, mõelda ja lahendada probleeme, luua uusi arvutimänge, kaitsta loodust jne. Kõige vähem tahaksid Eesti lapsed aga tulevikus ise loodusteadusi õpetada. 47% lastest vastas, et seda nad teha ei taha, ei tahtnud enne keskusesse tulemist ega pärast seda. Sarnased tulemused on Läti laste testides. Siit võikski edasi küsida, miks ei tundu loodusõpetuse õpetaja kutse pooltele lastele ahvatlev. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb edasi uurida.

Ka laste suhtumises loodusteadusi puudutavatesse probleemidesse toimus külastuse käigus muutusi. Tuleb möönda, et paljuski sõltuvad laste hinnangud nende inimeste hinnangutest, kes neile teadmisi edastavad. Energia avastuskeskuses viis teadusteatrit läbi lektor, kes ei arva, et kliimamuutus on juba praegu inimkonnale tõsine oht. Külastuse järel langes ka nende õpilaste hulk, kes seda arvasid. Lätis oli olukord vastupidine. Seal tõusis pärast külastust olulisel määral õpilaste hulk, kes arvasid, et kliimamuutus on praegu inimkonnale tõsine oht.

Nii Eestis kui ka Lätis kasvas pärast külastust nende laste hulk, kes arvavad, et lisaks probleemide lahendamisele võivad eri teadusvaldkonnad ka ise probleeme tekitada.

Lapsed arvavad, et teadust oleks massimeedias tarvis praegusest enam populariseerida. Kokku arvas pärast külastust 62% Eesti lastest, et meedias tuleb teadust senisest enam populariseerida.

Nii meie, Läti, Soome kui ka Belgia testid kinnitasid, et lapsed, kes on koolis kõige tugevamad, õpivad ka koolist väljaspool kõige enam.

Hea meel on aga tõdeda, et kõige nõrgemad lapsed jõuavad koolivälises keskkonnas kiiresti järele. Soomes läbiviidud testide peamine tulemus oli, et kuigi kõige enam õpivad avastusõppes parimad õpilased, meeldib tänapäeva kooli standardite järgi kõige nõrgemaks hinnatud lastele selline õpe kõige enam.

Soomes said tüdrukud teadmisi puudutavates eeltestides kehvemaid tulemusi kui poisid, külastusjärgsetes testides olid nad poistega aga täpselt samal tasemel. Eestis olid tüdrukud kõigis teadmiste eeltestides tugevamad kui poisid. Hinnete alusel pingeritta seatuna olid tüdrukud oluliselt paremad ka nii matemaatikas, emakeeles kui ka loodusõpetuses. Samamoodi olid lood Lätis.

Kuigi tüdrukutel on koolis palju paremad hinded, ei näidanud külastusjärgsed testid nende paremust ehk avastusõppe vormis õppides nende tulemused poiste omadest kõrgemad ei olnud.

Poiste tulemused sellises õppes olid isegi natuke paremad kui tüdrukute omad. Semantilise diferentsiaaliga mõõdetud suhtumine õppimisse oli aga tüdrukute puhul parem nii koolis kui ka energia avastuskeskuses õppides. Samad tulemused olid Lätis. Sellest järeldasid uurijad, et avastusõpe tasandab sugudevahelised erinevused õpivõimes.

Eesti tüdrukud olid teadlasekutse suhtes enne külastust vaid pisut soosivamal seisukohal kui poisid. Külastuse järel tõusis aga tüdrukute huvi olulisel määral. Lätiski olid tüdrukud enne külastust poistest teadusest pisut enam huvitatud, kuid pärast külastust oli poiste ja tüdrukute huvi võrdne.

Testides leidus erisusi ka keelt kõnelevate laste tulemustes. Eesti lastel olid esiteks matemaatikas, emakeeles ja loodusõpetuses kõrgemad hinded. Teiseks said Eestis eestikeelsed lapsed paremaid tulemusi kõigis uurimuse testides. Venekeelsed lapsed said külastuse eel madalamaid tulemusi, kuid külastusjärgsed tulemused olid peaaegu samad mis eestikeelsetel lastel.

Lätis olid tulemused teistsugused. Mõlema keelegrupi tulemused olid ühesugused kõigis testides peale Raveni testi (omamoodi IQ-test), kus Läti venekeelsed lapsed said tunduvalt paremad punktid kui lätikeelsed.

Eestis meeldis venekeelsetele lastele energia avastuskeskuses õppida enam kui eestikeelsetele, seda nii poiste kui ka tüdrukute lõikes. Lätis oli see tulemus täpselt vastupidine.

Tahtsime teada ka, kuidas kujutlesid need lapsed end põhikooli järel õpinguid jätkamas enne avatud õpikeskkonna külastust ja selle järel. Küsisime, kes arvab, et läheb keskkooli, kes kutsekooli. Eesti tulemuste puhul on huvitav välja tuua, et nende laste arv, kes kaalusid tõsiselt põhikooli järel kutsekooli minekut, tõusis 3%. Kas suurendasime oma projektiga uudishimu insenerikutse vastu? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb uurimismetoodikat täiustada ja korraldada lisauurimusi.

Kogutud on mahukas andmestik, mida Helsingi ülikoolis alles analüüsitakse. Kõik senised tulemused aga näitavad, et üldine huvi loodusteaduste vastu, teadlikkus loodusteaduste ja tehnoloogia vallas kasvasid „Avasta loodusnähtused!” näituse ja teadusteatrietenduse ajel ning avatud õpikeskkonnas ja avastusõppe vormis toimunud õppe käigus. Lapsed hakkasid mõtlema, mida loodusteadustes põnevat on, mida selles vallas uuritakse, kuidas saab teadus meile kasuks olla ja milline võiks olla selle valdkonna tulevik.

Uuring Eestis ja Lätis andis teiste Euroopa maade võrdlusandmetele tuginedes alust väita, et avastusõpe annab lastele teadmiste omandamisel võrdsemad võimalused kui formaalne koolitunniõpe. Usume energia avastuskeskuses jätkuvalt, et pole paremaid ja kehvemaid lapsi, on vaid erinevate õpivajadustega lapsed.

Energiakeskuses saavad lapsed õppida tegutsedes.