Euroopa keelemapp tekitab huvi rahvusvähemuste pühapäevakoolides

21. nov. 2012 Merle Taggu, Pärnu Vene Gümnaasiumi õpetaja; Leili Sägi, Pärnu Vene Gümnaasiumi õpetaja-metoodik; Evelin Müüripeal, OÜ Lingatore Täiskasvanute Keelekursused õpetaja - Euroopa keelemapp tekitab huvi rahvusvähemuste pühapäevakoolides kommenteerimine on välja lülitatud

Rahvusvähemuste kultuuriseltside pühapäevakoolide toetamine Eestis sai alguse Riikliku Integratsiooniprogrammi 2007–2013 raames. Selle koolitüübi tekke eesmärgiks Eestis on olnud tasakaalustav roll, et vältida polariseerumist vaid eesti- ja venekeelse elanikkonna suunas.

Eesti territooriumi ja rahvaarvu juures on meie multikultuurilisus täiesti ainulaadne. Kuigi suurem osa rahvustest kõneleb vene keeles, on seni riikliku toetamise idee olnud ühelt poolt võrdsete võimaluste printsiibi loomine ning teisalt see, et võimalikult paljud inimesed pääseksid välja venekeelse elanikkonna umbmäärase sildi tagant, et siin elavate rahvusrühmade esindajate järeltulijad kasvaksid eesti ühiskonda, säilitades samas oma eripära ja rahvusliku identiteedi.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolis õpitavate keelte spekter on lai türgi keeltest ja erinevatest slaavi keeltest kuni soome keeleni välja. Lapsed õpivad eelmainitud koolides reeglina laupäeviti-pühapäeviti. Tõsiasi on seegi, et kodu ja pere ringis ei pruugi õpitav keel enam aktiivses igapäevases kasutuses olla. Sageli kasutatakse õpitavat keelt aktiivselt veel vaid vanavanematega suheldes. Seepärast õpivad lapsed tihtipeale pühapäevakoolis õpetatavat keelt kui võõrkeelt.

Rahvuskultuuri pühapäevakoolis saavad õppijad teavet oma emamaa kohta, kus õpitavat keelt räägitakse, samuti inimeste kohta, kes seda keelt emakeelena kõnelevad. Seeläbi tekib õppijal sellesse keelde sügavam emotsionaalne suhe ja suurem motivatsioon seda õppida. Huvi äratamine ja teadmine nii oma kui teistest kultuuridest aitab õppijatel aru saada teistsugustest tavadest ja käitumisviisidest ning neid aktsepteerida.

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolide keeleõpetamisel on päevakorras järgmised küsimused: kuidas õpitakse, mis see on, mida õppija peab õppima või omandama, millise keeleoskuse saab õppija ja kuidas seda hinnata?

Ühe võimalusena eelnevatele küsimustele vastuste leidmiseks pakub Euroopa keelemapp. Sestap organiseeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele kahepäevase koolituskursuse teemal: „Euroopa keelemapp kui keeleõppe kvaliteedi tagamise vahend.“ Koolitajateks olid Leili Sägi, Merle Taggu ja Evelin Müüripeal, kes on ise läbinud õpetajate täiendkoolituse raames vastava kaheaastase koolituskursuse. Oktoobris ja novembris toimunud koolituse eesmärgiks seati, et koolituse läbinud teavad ja oskavad läbi oma isikliku kogemuse selgitada oma kolleegidele, lapsevanematele ja eeskätt õpilastele, mis on Euroopa keelemapp ja Euroopa Nõukogu keele oskustasemete süsteem, kuidas Euroopa keelemapp soodustab inimese mitmekeelsust, kirjeldab keeleõppija keeleoskust ning toetab keele omandamist.

Koolituse esimesel päeval anti ülevaade keelemapist: tutvuti selle ajaloo ning eesmärkidega, uuriti ja testiti keeleoskuse hindamisskaalat, toodi välja isiklikke kogemusi ja näiteid. Päeva lõpuks oskasid koolitatavad juba ise näha võimalusi, kuidas rakendada Euroopa keelemapi koolituselt saadud teadmisi oma töös.

Teise koolituspäeva teema kajastas kultuuridevahelise suhtlemise pädevust ning selle arendamise oskust, lisaks näidati võimalusi, kuidas analüüsida kultuuridest tingitud erinevusi ning kuidas neid selgitada.

Armeenia pühapäevakooli Mastõts juhataja ja armeenia keele õpetaja Zanna Zolomanjuk vaimustus keelemapi võimalustest sedavõrd, et korrigeeris kooli õppekava ja kirjutas Euroopa keelemapi kasutamise kooli õppekavasse.

Kaks pikka päeva kestnud koolitused möödusid töiselt ja huvitavalt – tehes ise läbi töövõtteid, said õpetajad kaasa võtta mahuka koolitusportfelli parimate võtete, käsi- ning töölehtedega. Eraldi äramärkimist väärib mitmegi õpetaja soov tõlkida keelemapi kontroll-lehtede osa oma emakeelde ning kasutada seda keeleõppes.

Eeloleval kevadel toimuvad ühepäevased taaskohtumised koolitavatega, kus koolituse läbinud õpetajad saavad tutvustada oma kogemusi keelemapiga töötamisel, vaagida ja analüüsida tekkinud probleeme ning ühtlasi jagada paremaid praktikaid.

Euroopa keelemapi kasutajate ring on saanud oma ridadesse täiendusi, mis oligi koolituse eesmärk. Sihtgrupi rõõm ja särasilmsus nakatas energiaga ka koolitajad, andes tunnistust, et koolituse teema oli aktuaalne ning vajalik.

Tahaks loota, et Euroopa Keelemapp leiab pedagoogide ja õppurite ühistööna huvi – ja kasutajateringi, mis aitab viia pühapäevakoolides toimuva keeleõppe kvalitatiivselt uuele ja teadlikumale tasandile.

On ju neisse lastesse investeeritav aeg ja vahendid ressurss Eestile, näiteks kolmkeelsed eesti-vene-armeenia või eesti-vene-ukraina, eesti-vene-aseri õpilased, kuna nimetatud koolides õppivad õpilased võivad olla tuleviku-Eesti jaoks potentsiaalsed koostöö- ja diplomaatiaallikad.


Comments are closed.