Kas ja millistel tingimustel tohib lapse lasteaia ja õpilase kooli nimekirjast välja arvata?
Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt kehtestab laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Mis puudutab aga lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise tingimusi, siis võiks vastuvõtutingimuseks pidada nt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatut – on 1,5–7-aastane laps, kes elab antud valla või linna haldusterritooriumil ja esineb lapsevanema soov laps lasteaeda paigutada. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus lapsele lasteaiakoha leidma.
Lasteasutusest väljaarvamine lapsevanema tahte vastaselt
Väljaarvamise kohta ei ole koolieelse lasteasutuse seaduses (erinevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kus on esitatud tingimuste loetelu) otseseid tingimusi sätestatud. Kindlasti on nendeks praktikas koolikohustusliku ea saabumine ja sellega seoses koolis õppima asumine (ehk lapse siirdumine kooliküpseks saamisel lasteaiast kooli), koolieelse lasteasutuse vahetamine või koolieelses lasteasutuses käimisest loobumine (Eesti vabariigis ei ole koolieelses lasteaias käimine kohustuslik) ehk vanem on esitanud taotluse oma lapse lasteaiast väljaarvamiseks jne. Koolieelsest lasteasutusest saaks lapse arvata välja ka lapsevanema tahte vastaselt, nt kui lapsevanem on jätnud pikema aja jooksul tasumata koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud tema poolt kaetava osa (n-ö lasteaiatasu). Tõenäoliselt on lapsevanem rikkunud sellisel juhul enda ja koolieelse lasteasutuse vahel sõlmitud lepingut (koolieelne lasteasutus saab nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, öelda lepingu üles jne).
Riiklikult on reguleeritud erivajadusega laste erilasteaeda või lasteaia sobitus- või erirühma vastuvõtmise ja väljaarvamise alused ja kord. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõike 7 alusel on kehtestatud haridus- ja teadusministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 78 „Laste erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord”, mille § 4 lõike 1 kohaselt arvatakse erivajadusega laps erilasteaiast, lasteaia sobitus- ja erirühmast välja lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse või koolieelse lasteasutuse või nõustamiskomisjoni soovituse alusel.
Tingimused koolikohustuslikele ja mitte koolikohustuslikele õpilastele
Üldhariduskoolist (põhikoolist, gümnaasiumist) väljaarvamisega seotud regulatsioon on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 28 (koolist väljaarvamise tingimused) ning haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruses nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord”. Õpilane arvatakse koolist välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt:
1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlust;
3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”;
8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas, või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ning ta vabastati vanglast või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaeg lõppes;
10) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
11) õpilase surma korral.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 2 kohaselt võib gümnaasiumi kodukorras sätestada veel täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõigetest 1 ja 2 nähtub, et koolikohustuslike (põhikooli) ja koolikohustust mitte omavate õpilaste koolist väljaarvamise tingimused mõnevõrra erinevad. Tingimuste erinevus on põhjendatav sellega, et õpilased on põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni koolikohustuslikud (neil ei ole vaba valikut haridust mitte omandada) ja seetõttu peab riik õigusaktide kaudu piirama koolide võimalust selliste õpilaste väljaarvamiseks. Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 28 sätestatut.