Kas õpetaja peab oma haiguse ajal ära jäänud tunnid järele tegema?

Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

Töötaja põhikohustus on teha tööd. Kui töötaja keeldub töö tegemisest, on see üldjuhul kohustuste rikkumine, mille tõttu tööandja võib töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Seadusandja on töölepingu seaduses sätestanud alused, mille korral töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Töölepingu seaduse § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kui töötaja kasutab oma seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, ei saa tööandja nõuda temalt töö tegemist ning puudub alus töötajaga töölepingu ülesütlemiseks.

Kui õpetaja oli mingil ajaperioodil haige ja kasutas töölepinguseaduse § 19 punkti 2 alusel õigust keelduda töö tegemisest, ei saa direktor vm tööandja esindaja temalt töö tegemist nõuda.

Kindlasti ei saa välistada, et on ameteid või tööülesandeid, mille puhul ei tule töötaja asendamine kõne alla ning kus töötaja jätkab pärast haiguslehel olemist (või haiguse tõttu tööst eemal viibimist) tööülesannete täitmist sealt, kus ta haiguslehele jäädes lõpetas, ning see võib tähendada ka seda, et haiguslehel olemise järel tuleb tal teha tavapärasest suurem töösooritus (silmas tuleb pidada ka ületunnitöö kohta kehtestatud regulatsiooni). Üldiselt määratakse õpetajale õppetööst eemalviibimise perioodiks (sh haiguse tõttu puudumisel) asendaja, kes teeb haigusega eemalviibija eest ära ühe osa tööst – viib tema eest läbi õppetunnid, mis eemalviibimise perioodile jäävad (saades seejuures selle eest tasu).

Õpetaja tehtav töö on oma iseloomult aja-, mitte tükitöö (ajatööd üldjuhul järele ei tehta). Koolides on levinud ka praktika, kus ühe õpetaja eemalviibimisel asendab teine õpetaja teda õppetundide läbiviimisel ja asendatav õpetaja asendab omakorda asendajat, kui viimasel on vaja töölt haiguse vm põhjusel eemal viibida (seega ei tehta mitte niivõrd enda tunde järele, vaid asendatakse seda töötajat, kes töötajat varem asendas). See on väljakujunenud praktika, mitte õigusaktidesse kirjutatud reegel. Kuna asendamise käigus tekivad asendaja jaoks ületunnid, tuleb järgida tööseadusandlust (sh nõusolekut selliseks tegevuseks, ületunnitöö tasustamine jne) – välistatud on tööandja ühepoolne nõudmine teist töötajat asendada. Kehtivast seadusest tulenevalt puudub õpetajal kohustus teha järele õppetunnid, mis tal haiguse tõttu vm põhjusel andmata jäid (õppetunnid on üks osa tööst, mida õpetaja täidab üldtööaja sees).