Kasutamata võimalused kooli huvitegevuses

5. nov. 2012 Reet Kost, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja - Kasutamata võimalused kooli huvitegevuses kommenteerimine on välja lülitatud

Õpilaste rahulolust koolis ja õppijakesksema kooli kujundamisest räägitakse Eestis juba ammu. Eesti laste koolirõõm hääbub juba pärast 1. klassi ja koolist väljalangevuski on ühe pisikese rahva jaoks suurem, kui endale lubada saame. Siit järeldub, et õppimine ja õpetamine peab toimuma noorele arusaadaval viisil ning võtma arvesse noore eripära, andeid ja vajadusi. Millised võimalused lisaks pidevale formaalhariduse reformimise püüdlustele veel eksisteerivad, et olukorda parandada?

Formaalhariduse ja huvihariduse partnerlus, milleks see hea on?

Väidan, et noorsootööl, mille hulka arvatakse ka näiteks kooli huvitegevus, on võime suurendada noorte õppimispotentsiaali ja seetõttu peaks iga progressiivne kool noorsootöö sisule ja heale korraldusele koolikeskkonnas tähelepanu pöörama. Noorsootööl on võimalus pakkuda õppimiseks põnevaid lähenemisi, mille käigus on õppimine sügavam ja seostatum. Huvitegevuse ja teiste noorsootöö võimaluste sidumine õppekavaga paneb õla alla ka 2011. aastal jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuenduste rakendamisele. Edu aitab saavutada senisest suurem koostöö õpetajate ja huvijuhi vahel ning viimase koordineerimisel kooliväliste partnerite sh noorsootöötegijate kaasamine.

Formaalhariduse ja noorsootöö vastandamine ning koolinoorsootöö ehk huvitegevuse vähene tähtsustamine aga takistab mõistmast, et, noorsootöö ja kooli eesmärgid noorte arengu toetamisel on sarnased. Nii on jäänud avastamata ja rakendamata potentsiaal kahe valdkonna loomulikust koostööst, mis loob parimad tingimused noorte mitmekülgseks arenguks.

Maailmas ja vähesel määral ka Eestis levinud kogupäevakooli kontseptsioonile leiduks rohkem rakendust. Eestis töötavad tavaliselt mõlemad lapsevanemad täiskoormusega ning oleksid seetõttu sisukale õppetööjärgsele tegevusele koolis väga avatud. Kogupäevakool seob huvitegevuse, pikapäevarühma, õpiabi, spordiga tegelemise ja avatud noorsootöö üheks tunniväliste tegevuste kogumiks, millega on paljudele noortele kujundatud koht, kus nad saavad individuaalselt või koos teistega oma vaba aega sisustada. Tegevusse on kaasatud noored, õpetajad, noorsootöötajad, treenerid ja ringijuhid nii koolist kui partnerid väljastpoolt, näiteks noortekeskustest, huvikoolidest, noorteühingutest. Ideaalis võiks kogupäevakool võtta kogukonnakooli vormi, kaasates tunnivälistesse tegevustesse ka lapse- ning vanavanemaid – ringid noortele ja nende pereliikmetele, ühisüritused jms. Selline lähenemine tõstab kooli väärtust ja populaarsust nii noorte kui ka nende perede seas.

Õppimise mitmekesistamise ja praktilisemaks muutmise eesmärgil võiks ka kooli koostöö huvikoolidega tihedam olla, aidates avastada ja arendada rohkemate noorte andeid maast madalast ning ainete teoreetilist osa praktilise väljundiga toetada ja erinevate ainete vahel seoseid luua.

Tasanduskeskkond probleemidega toimetulekul

Noortel tuleb koolis tihtipeale ette kohanemis- ning õpiraskusi. Kool peaks suutma neid raskusi varakult märgata ja noori toetada. Lisaks koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide abile saab kohanemisraskustest üle ka huvi- või spordiringides, noorteprojektides ja noortekeskuste tegevustes osaledes. Loetletud tegevused aitavad kaasa osaleja enesekindluse, meeskonnatöö, eneseväljenduse ja suhtlemisoskuste kasvule. Kõik see aitab noorel uues olukorras paremini toime tulla ning raskusi ületada.

Arenguruumi leiab alati

Kuigi tänaste noorte elustiil ja huvid on oluliselt muutunud, pole kooli huvitegevus selle muutusega väga kohanenud. See väljendub eeskätt traditsiooniliste tegevuste nagu laulukoorid, kunstiringid, klaveriõpe jms jätkuvas domineerimises. Nende kõrval pakutakse märksa vähemal määral noorte tegelikele huvidele ja vajadustele vastavaid tegevusi. Võimaluste mitmekesistamiseks tuleb kõigepealt teada saada, mis noori huvitab. Huvijuhi roll on luua koolis noortele sobiv osalus- ja kaasarääkimiskeskkond.

Koolis tuleks seega luua keskkond, kus iga noor saaks oma vaba tahte alusel huvitegevuses osaleda. Oluline on aru saada, miks osa noori huvitegevusest kõrvale jääb ning kus ja millega nad selle asemel tegelevad!


Comments are closed.