Kuhu kaob õpetaja aeg?

Õpikute ja töövihikute asemel olen aastaid kasutanud enda koostatud õppematerjali. Täna lugesin arvutis selle failid esimest korda kokku ja sain endalegi üllatuseks ligi 300. Mõni fail sisaldab 200−300 lk, materjali kogumaht on aga mitukümmend tuhat lehekülge. Kuna õpetan inglise keelt, aga ka maailmavaateõpetust ja vanakreeka keelt, olen nüüdseks koostanud ka 3−4 õppesõnastikku, mis koos teiste materjalidega on õpilastegi arvutites. Õpetan normkoormusega (22 tundi), aga minu töönädala tegelik pikkus on umbes 65 tundi, suvel mõnevõrra vähem, „koolivaheaegadel” aga paradoksaal­selt rohkemgi. Siia ei kuulu aeg, mis on kulunud ligi 30 artikli ja ühe raamatu kirjutamisele õpetajatöö kohta ega ka näiteks kirjastuste tellitud sõnastike ja teatmeteoste koostamisele, samuti arvukatele tõlgetele.
Kuidas mahtuda 35 tunni sisse nii, et õpetamise kvaliteet ei kannataks? Ma ei näe muud võimalust, kui et nädala norm oleks näiteks 14 koolitundi, nagu mõnes riigis on. 1998. aastal, kui tulin kraadiõpingutelt ja alustasin taas tööd Eesti koolides, oli see 18 tundi. Paraku on normi sestsaadik tund-tunnilt tõstetud, kuigi samal ajal on lisandunud rohkesti ka „tunnivälist” tegevust.