Kuidas langeb õpetaja koormus?

23. nov. 2012 Raivo Juurak - 3 kommentaari

Kutsekooliõpetaja koormus on pidevalt kasvanud ja õpetajad sellest väsinud. Samal ajal selgub haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna sellekohasest aruandest just vastupidine: kutsekoolis on nii aine- kui ka kutseõpetajate koormus hoopis langenud. Vt http://www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 lk 13.

Haridusfoorumi diskussioonilistis otsiti sellele vasturääkivusele seletust ja leiti järgmised kaks.

Ühelt poolt on suurenenud õpetajate normkoormus. Kui varem pidi täiskohaga kutsekooliõpetaja andma aastas 800 kontakttundi, siis nüüd 880. Sisuliselt annab ta sama palga eest 80 tundi rohkem, kuid statistika ei näita seda koormuse kasvuna.

Teiselt poolt on kutsekoolis õpilaste iseseisva töö maht kasvanud viielt tunnilt nädalas kümnele ja statistikas kajastub just see koormuse langusena.

Normkoormuse hiilivat tõstmist ei pidanud selles arutelus keegi õigeks, kuid õpilase iseseisva töö mahu kasvu peeti õpetaja koormuse langetamise üheks võimaluseks, sest õpilane saab tänapäeval endale palju iseseisvalt selgeks teha, olgu siis raamatute, interneti või videomaterjalide põhjal. Ehituserialasid saab õppida isegi ehitusmaterjalide kaupluste videomaterjalide põhjal: põranda plaatimine, lae soojustamine, müüritööd jms. Leiti, et lihtsamaid asju ei pea kutsekooliõpilane meistri käe all õppima ja iseseisvust ongi vaja harjutada.

Mõttevahetuse lõpuks küsiti, miks ei ole üldhariduskooli õpilastel niisamuti kümmet tundi nädalas iseseisvaks õppimiseks raamatute või interneti põhjal. Miks peab üldhariduskooli õpilane õppima kõike n-ö meistri käe all?

Haridusfoorumi aruteludes saab sõna sekka öelda aadressil org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee .


3 kommentaari teemale “Kuidas langeb õpetaja koormus?”

  1. Külli ütleb:

    Täiesti õige, koormused on langenud, aga töö hulk ei ole vähenenud. Pigem suuremks läinud.
    Sessioonõppe õpilased käivd koolis kuu jooksul 3- 10 päeva. Õpetajatel tasustatakse auditooriumis antud tunnid. Õppekavades olevatest tundidest on auditoorsed umbes veerand, osades ainetes rohkem. E- kursuseid üldjuhul ei tasustata, võib-olla mõned tunnid.

    Õppekava järgi täiskoormusega õpetaja tegelik koormus on tunduvalt väiksem.

    Erinevad on gümnaasiumi-ja kutsekoolide õpetajate koormused, puhkused samad. Kutsekoolis on 40 õppenädalat, gümnaasiumis 35.
    22 tunnise nädala koormuse korral on tundide vahe üsna suur. Lisanduvad ühe kuu tunnid.

  2. Tõnis ütleb:

    Kutsekoolides on 880 tunnise koormuse juures iseseisva töö tunnid sellele koormusele juurde liidetud! Seega kui gümnaasiumi koormus on vahemikus 630 – 770 tundi, siis kutsekooli koormus on 840 -880 tundi PLUSS iseseisva töö tunnis, kesmiselt 160 tundi juurde. Keskmine kutsekooli koormus koos iseseisva töö tundidega on kutsekoolis 1000 tundi ja seda natuke teise tasemega õpilaste puhul

  3. vaidleja ütleb:

    Ei ole tõsi. Vähemalt meie gümnaasiumis on nädala normkoormus 24 tundi, see tähendab 24 x 35 = 840 tundi. Ei maksa unustada ka vastutust riigieksamite ees, mis on üldhariduskoolis kohustuslikud erinevalt kutsekoolidest. Kas suudad ette kujutada, et peaksid KÕIK enda õpilased viima riigieksamile nagu mina emakeeleõpetajana? Seda vaatamata õpilaskontingendile, mis ei erine kutsekate omast nii väga midagi, pearaha pärast võetakse enam-vähem kõik vastu, kellel käitumishinne positiivne. Õpilasi valida saab Eestis vaid käputäis gümnaasiume.