Muudatused kutseõppeasutuse seaduses

30. nov. 2012 Tarmu Kurm haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakond - Muudatused kutseõppeasutuse seaduses kommenteerimine on välja lülitatud

Vabariigi valitsus kiitis 23. novembril heaks uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, mis võimaldab kaasata õpetamisesse senisest enam oma ala professionaale. Eesmärk on lahendada muuhulgas probleem, kus väga hea spetsialisti töölevõtmist võis takistada pedagoogilise hariduse puudumine. Lisaks muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – seadusega antakse võimalus lõpetada õppekava osalise täitmise korral kutsekool osakvalifikatsiooni tõendava tunnistusega.

Tööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolides läbi põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. See hakkab asendama praegust suhteliselt formaalset koolituslubade süsteemi. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, mis on kompetentse erialaorganisatsiooni tõendatud erialane kompetentsustõend, sisuliselt oskuste kvaliteedisertifikaat. Praegu on kutseeksamite sooritamine ja kutse saamine õppetööst ning kutsekooli lõpueksamitest suhteliselt eraldatud. Selle uuendusega juurutaksime süsteemi, mis toimib kõigis arenenud riikides.

Kutseõppeasutustes saab edaspidi anda väga erineva keerukusega õpet. Paindlikkuse suurendamiseks võimaldatakse edaspidi vähemalt 22-aastastel põhihariduseta inimestel asuda omandama ka kutsekeskharidust, kui neil on selleks valmisolek ning vajalikud teadmised-oskused. Tähtsustatakse keskastme spetsialistide ja juhtide, samuti tehnikute ja tehnoloogide koolitust – need on ametimehed, kelle järele tööturg tunneb teravat vajadust.

Eelnõuga parandatakse koolide võimekust reageerida muutuvas majanduses kiiresti tööandjate ja õppijate vajadustele. Edaspidi ei pea kõik õppekavad tuginema üksnes riiklikele õppekavadel, mis suurendab koolide suutlikkust koostada operatiivselt uusi õppekavu.

Kutsekool annab kutsehariduse, mitte kõrghariduse

Lähtudes kõrgharidusstrateegiast aastani 2015, lõpetatakse kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduse õppekavade järgi õpetamine. Otsus puudutab vaid kaht kutseõppeasutust – Tallinna majanduskooli ja Võrumaa kutsehariduskeskust. Üleminek on sujuv ja kõik neis koolides rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilased saavad oma õpingud lõpetada praeguses koolis. Uusi üliõpilasi enam vastu ei võeta. Suletud õppekavade asemel arendatakse välja uued, mujal maailmas tunnustust leidnud keskastme spetsialistide õppekavad.

Eelnõuga kaotatakse õpetajate atesteerimine ning asendatakse see õpetaja enesehindamisega, millele kooli juhtkond annab tagasisidet. Õpetaja töö tasustamise aluseks saab ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid – uuendusega astutakse ühte sammu üldhariduses toimuvate muudatustega.

Ka kutsekoolis vähemalt 60% õppest eesti keeles

Sarnaselt üldharidusega seatakse ka kutseõppeasutustele tähtajad ja nõuded üleminekul eestikeelsele keskhariduse omandamisele. Kutsekeskhariduse õppekavadel peab 1. septembriks 2020 vähemalt 60% õppest toimuma eesti keeles.

Üleminek puudutab vaid kutsekeskhariduse õppekavadel õppijaid, lühematel, ainult kutseoskustele orienteeritud õppekavadel jääb ka edaspidi võimalikuks muukeelne õpe.

Uus seaduseelnõu koostati töörühmas, kus oli lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ning teiste ministeeriumide esindajatele partnereid kaubandus-tööstuskojast, tööandjate keskliidust, ametiühingute keskliidust, kutseliitudest, kutseõpetajate ühingust, Eesti õpilasesinduste liidust ja õppeasutustest ning mujalt.