Narva kolledži uus hoone – nagu nukumaja!
Narva, Raekoja plats 2 on Tartu ülikooli Narva kolledži (TÜNK) uue õppehoone aadress. Eesti arhitektide Katrin Koovi, Indrek Peili ja Siiri Vallneri kaheksa aastat tagasi valminud projekti järgi ehitatud hoone jäljendab sõja lõpus hävitatud Börsihoonet, kuid ei asu selle kohal, vaid markeerib selle asukohta fassaadijäljendi ja negatiivse kaldega katuse abil.
Raekoda jääb Narva Raekoja platsil ilusti näha. Moodne ja julge projekt on nii Narvas kui ka mujal Eestis päris palju vaidlusi tekitanud. On inimesi, kellele hoone väga meeldib, samas jätkub neidki, kelles see lausa vihavärinaid tekitab. See peakski olema hea arhitektuuri tunnus – inimesed ei jää selle suhtes ükskõikseks.
Üliõpilased on väga rahul
Tudengid on uues hoones õppinud juba 22. oktoobrist ja need, kellega vestlesime, olid uue majaga väga rahul. „Siin on väga mugav, palju valgust, kõik on tehtud selleks, et tudengil oleks hea õppida,” rääkis kolmanda kursuse üliõpilane ning üliõpilasesinduse esimees Ksenja Jankevitš. Tema sõnul pole erilist mõtet uut õppehoonet vana, endise tekstiilitehnikumi majaga võrrelda. „Ma ei saa aru inimestest, kellele see ehitis vastukarva on,” lisas teise kursuse üliõpilane Liidia. „Auditooriumid on mugavad. Erinevalt vanast majast on seal palju pistikupesi, mis on väga tähtis. Ka kohvik on väga hea ja tudengile taskukohane,” rääkis üliõpilane Rimma. „Seda, kas uus maja on ilus või inetu, näitab aeg ja hinnangu annavad üliõpilased ning Narva elanikud, aga loodan väga, et see maja õigustab ennast,” on öelnud kolledži direktor Katri Raik.
Katri Raik ise peab hoonet imeilusaks. „Nagu nukumaja!” lisas ta. Kolledži töötajate seast ei õnnestunud samuti leida kedagi, kellele uus maja ei meeldiks. „Maja on uhke ja mul on põhjust tunda uhkust nii Narva linna kui ka kolledži pärast,” kinnitas lektor Natalja Zorina. Samas mõistab ta neid, kellele uus maja harjumatu tundub. „Iga uue nähtusega tuleb kohaneda, aga see hoone aitab Narva linna arendada,” selgitas Zorina. Moodsate, ent vana Narva ehitustavasid järgivate hoonete ehitamine piirilinna on tõenäoliselt ainus võimalus piirilinna postsovetlikku ilmet muuta. Narva vanalinna hävitas Punaarmee 1944. aasta 6. märtsil. Lõplikult tõmmati barokse arhitektuuri taastamisele kriips peale eelmise sajandi viiekümnendatel, kui sõjast jäänud varemed laiali lükati ja nende kohale elumaju ehitama hakati.
Pidulik avamistseremoonia
Kolmapäeva õhtul peetud kolimispeo külaliste seas olid president Toomas Hendrik Ilves, haridusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang ja avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorid. Narva rahvas sai näha kunstnik Taavi Varma ja dirigent Hirvo Surva ühistööna valminud valgusmuusika installatsiooni. Peo lõpetas Narva rokkbändi Avenue kontsert.
Üritused algasid näitusesaali avamisega Börsihoone keldris. Järgmise pooleteise kuu jooksul saab seal vaadata Narva ühe tuntuma kunstniku Kuzja Zverjevi alias Vladislav Kuznetsovi näitust „Onud”. Kauneid kunste jätkub kolledžis mujalegi – auditooriumite seintele on välja pandud 20 Tartu ülikooli maaliosakonna üliõpilaste tööd. Katri Raigi sõnul on tegemist ootamatu ja meeldiva koostööpakkumisega: ülikooli hoonele on oma üliõpilaste professionaalsed teosed kindlasti ehteks. Börsihoone keldris vahetatakse näitusi umbes pooleteise kuu järel, maaliosakonna tudengite töid aga kord semestris.
Hoone hooneks, oluline on see, mida selles tegema hakatakse. „Maja loob küll keskkonna, aga ei anna haridust. Siin antava hariduse sisu peab järjest kvaliteetsemaks muutuma,” ütles õppedirektor Alo Lõoke. Ta on nõus väitega, et Narva kolledži uus hoone mahub ühte ritta Kumu ja ERM-iga. Tallinnas asuv moodne kunstimuuseum, Tartusse kavandatav Eesti Rahva Muuseum ja Narva kolledži hoone on omalaadsed märgid 21. sajandi alguse arhitektuurist. Eesti suuruselt kolmandas linnas asuv kolledžihoone on Tallinna ja Tartu tähtehitistest isegi olulisem, sest selle on projekteerinud eesti arhitektid ja see jätab venekeelsesse Eesti linna olulise märgi eesti kultuurist.
Foto autor: Riina Kivimäe