Sirje Piht tegi terve rehkenduse

9. nov. 2012 Virve Liivanõmm - Sirje Piht tegi terve rehkenduse kommenteerimine on välja lülitatud

Sirje Piht – TLÜ kasvatusteaduste instituudi algõpetuse osakonna juhataja, didaktika aluste ja matemaatikadidaktika lektor on oma instituudi värskeim doktor. Tegi kraadi seitse pikka aastat, aga ei väida, et kõik teised peaksid kaljukindlalt talle järgnema.

„Ülikoolid ootavad enam õppejõududeks inimesi, kes omavad doktorikraadi. Kuid kuivõrd põhjendatud see on, on hoopis teine küsimus. Didaktikaõppejõud peab olema inimene, kes suudab näidata-selgitada-põhjendada, miks ja kuidas õpetada, mitte rääkida sellest, kuidas võiks õpetada,” kinnitab Sirje. Ja räägib oma teadlaseks saamise loo.Alguse sai see sellest, et seitse aastat tagasi, kui Sirje Piht Loo koolis ja TLÜ Haapsalu kolledžis töötas, käis ta Turu ülikoolis rääkimas, kuidas matemaatikat ja loodusõpetust paremini koos õpetada. Ülikool tegi talle ettepaneku doktorantuuri tulla.

„Niisiis astusin Turu ülikooli kasvatusteaduste instituudi doktorantuuri 2005. aasta sügisel, seal sooritasin kõik doktoriõpingud ja kaitsesin doktoritöö teemal „Peastarvutamine ja peastarvutamise strateegiad Eesti 1.−3. klassides, tulemuste võrdlus soome õpilastega”. Kaitsesin nüüd septembris Lönnroti ülikoolis (www.lonnrotuniversity.com). Minu doktoritöö on soomekeelne. Lönnroti ülikool on alles 2011. a asutatud, pakub veebipõhise õppe võimalust ja doktoritööd kaitstakse seal samadel põhimõtetel mis mujal ülikoolides (minul oli kolm eksperti ja kaks oponenti, kellest üks oli Tallinna ülikooli emeriitprofessor Leida Talts), lisaks oli ja on minu kaitsmine veebis nähtav.”

Eestis on väidetud, et doktoriõpe jääb teinekord selle taha, et kuskilt pole juhendajat võtta. Ka Sirje doktoriõpingutes oli kõige aeganõudvam just juhendamisega seotu, seejärel Turu vahet sõitmine. „Algselt oli minul kaks juhendajat, kellest ühega (kuni tema haigestumise ja surmani) oli koostöö väga hea. Doktoriõpingud ja doktoritöö on oma loomult väga aeganõudev protsess, mis vajab pühendumist. Didaktikaõppejõuna on keeruline korraldada igapäevatöö ja õpingud selliselt, et saaks enamiku ajast pühendada doktoritöö kirjutamisele. Doktoriõpingud õpetasid mind peale kõige muu ennast ja oma aega jagama. Ma ei oska küll ütelda, mis algõpetuses (klassiõpetajate ettevalmistuses) tänu minu tehtule nüüd selgem on. Pigem saan aru sellest, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas õpetada peastarvutamist, milliseid võtteid ja miks kasutada. Püüan oma teadmisi ja kogemusi edasi anda ja rakendada loengutes ning enda loodud õppekirjanduses. Kolleegiga kahasse veame ka uurimisseminare peastarvutamisest, ainete lõimimise võimalustest.”

Tänu tehtud tööle oskab Sirje nüüd õpetajakoolitust ka laiemalt hinnata. „Klassiõpetajakoolituses ja õpetajate ettevalmistamisel tehakse ülikoolis väga head tööd. Kindlasti vajab veel täiendamist koostöö juhendajate õpetajatega, kelle nn käe alla saadame üliõpilased praktikatele. Meie töö ülikoolis on vilju kandnud, kui viieaastaste õpingute järel läheb kooli tööle noor, kellest saab hea õpetaja.” Kui keegi ikka ja jälle tahab teada, milline on hea õpetaja, siis selleks soovitab Sirje lugeda oma juhendaja professor Pertti Yli-Luoma kirjutatud raamatut „Hyvä opettaja”.