Taas üks kodanikupäeva viktoriin!

23. nov. 2012 Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja - Kommenteeri artiklit

26. novembril on kodanikupäev, mida on juba kümme aastat tähistatud selleteemalise viktoriiniga. Tänavu saab selle küsimustele vastata aadressil http://www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin . Ent kuidas ja mis põhimõtetel on kokku pandud viktoriini küsimused?

Kodanikupäeva viktoriin on kümne aasta jooksul kujunenud paljudele ühiskonnaõpetuse õpetajatele üheks võimaluseks tuua aineõpetusse vaheldust. Algse idee kohaselt oli viktoriin suunatud Eesti kodakondsuse idee väärtustamisele ning keskendus Eesti põhiseadusele ja kodakondsuse seadusele. Küsimuste enamik oligi esimestel aastatel koostatud nende õigusaktide, sh neis sisalduvate nüansside tundmisele.

Mida küsida?

Põhiseadus ja kodakondsuse seadus ongi jäänud viktoriini selgrooks, kuid peatselt ilmnes, et nende põhjal koostatud küsimuste hulk ei saa korduma hakkamata olla aastati väga suur. Küsida on mõtet tähendust omavat ja olulist, kasvatuslikult positiivset. Sellest vaatenurgast nähtuna pole kumbki seadus ammendamatu. Seetõttu saigi selgeks, et muudest valdkondadest küsimusi juurde toomata jääks viktoriin üsna pea üheülbaliseks. Kuna viktoriini korraldatakse igal aastal ning ühed ja samad õpilased saavad sellest osa võtta neli-viis aastat järjest, ei tohiks nad iga kord kohata küsimuste hulgas n-ö vanu tuttavaid. See tõdemus on küsimuste koostamist õige palju mõjutanud.

Kellelt küsida?

Eespool kirjeldatu kujutab endast levinud keelepruugis väljendatuna väljakutset. Ent väljakutseid on viktoriini juures teisigi. Kõrvuti „Mida küsida?” probleemiga on algusest peale olnud sama tähtis pidada silmas sihtrühma. Õpetajana on tulnud üle olla õppekava ja ainekava kammitsetusest, kuna viktoriiniküsimused peavad olema jõukohased nii põhikooli- kui ka gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele ning pakkuma midagi ka täiskasvanute gümnaasiumides õppijatele. Vastajad on nii eesti kui ka vene koolide õpilased, temaatika peab olema vastuvõetav poistele ja tüdrukutele. Need raamid on rääkinud selle poolt, et küsimused peaksid olema avaramad, kui põhikooli või gümnaasiumi õpikuid lugedes eeldada võiks.

Üllatusmomendid

Viktoriin pole kontrolltöö ega eksam. Lisaks teadmiste näitamise võimalusele peaks see pakkuma üllatusmomente, andma rakendust leidlikkusele ja loogilisele tuletusoskusele, lisama huvitavaid teadmisi. Nii ongi vastajatelt lisaks ainekava põhjal eeldatavatele teadmistele küsitud alati hoopis avaramat silmaringi eeldavaid küsimusi. Õigupoolest polegi küsimusi koostades ainekavast näpuga järje vedamisel erilist mõtet, sest viktoriin toimub novembris, mil ainekavast on läbi võetud umbkaudu veerand. Selliselt arutledes on aga väga lihtne jõuda olukorda, kus võib kaduda selge arusaam, mida siis lisaks juba põhikoolis õpitud seaduste tundmisele ikkagi saab ja tasub kodanikupäevale pühendatud viktoriinis koolinoortelt küsida ja mida mitte. Osava sõnaseadmisega võib õigustada ja tõestada mis tahes küsimuste seotust meie riiklusega ja kodanikuks olemisega. Toimub lõpeks ju kõik alates kas või sordiaretusest kuni arengukoostöö tegemiseni ja välismissioonidel käimiseni ühiskonna raames ning toimetajateks on meie inimesed, kellest enamik on kodanikud või saavad selleks suure tõenäosusega.

Tahtes pakkuda sooritajatele huvitavaid ja üllatavaidki teadmisi, on neid saanud ka viktoriini ette valmistavad inimesed ise. Nii saadi 2005. aastal teada, et Eestis on elukutseid, mida nimetatakse vabadeks elukutseteks, ning missugused need on. 2009. aastal saadi teada, mis on igamehe õigus ja kuidas see igaüht puudutab. 2011. aastal tuletati meelde, et taasiseseisvumise järel on Eesti presidendiks kandideerinud kokku kolm naist. Igal aastal läbivad küsimused korraliku sõela ning kõik neist vastamisele ei lähe. Seega valmistatakse alati ette rohkem kui 50 küsimust, et oleks, mille hulgast valida. Varasemate aastate kodanikupäeva viktoriinide küsimustega on võimalik tutvuda integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed kodulehel.

Kust tulevad teemad

Internetipõhise viktoriini tehniline teostus on püsinud kõik aastad ühetaoline: esitatud küsimusele saab vastata väljapakutud vastusevariantide hulgast õige(id) ära märkides. Ent kui kõigile viiekümnele küsimusele vastates tuleb ikka ühtmoodi nelja kuni kümne vastusevariandi hulgast mõnele „linnuke” juurde teha, on see iseenesest piirang. Selle ühetaolisuse ületamiseks on püütud tuua vahelduslikkust küsimuste vormi. Kõikidel aastatel on kuni kolmandik küsimusi olnud pilditundmisest. Viimastel aastatel on lisandunud video- ja helilõike.

Ülalkirjeldatu põhjal võiks arvata, et tegemist on põhiseaduse ja kodakondsuse teemaliste küsimuste kui selgroo ümber koondatud juhuvalikutega. Nii see siiski ei ole. Igal aastal kuulutab kultuuriministeerium välja kodanikupäeva moto. (2012. aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”.) Sellest juhindub mõneti ka viktoriin. Teisalt –

riik ja kodanikud elavad igapäevast täisverelist elu. Väär oleks viktoriiniküsimuste koostamisel sellest mööda vaadata ja tegelda vaid mingi ajatu kaanoniga. Nii on meil olnud NATO-ga ja Euroopa Liiduga ühinemise aasta, valimiste aastad, euro kasutuselevõtu aasta, Eesti riigi juubeli aasta, laulupeoaasta, olümpiamängude aastad … Kas saaks siis pigistada tähtsündmuste puhul silma kinni või piirduda vaid ühe viktoriiniküsimusega?

Internet, aita!

Küsimusi hakatakse koostama õppeaasta lõpul ja seda tehakse praktiliselt läbi suve uue õppeaasta alguseni. See on piisavalt pikk aeg, et saada selgust, mis jooksvatest sündmustest on olulised ning väärivad küsimist, mis mitte. Oluline on ka see, et õige vastus peab olema kontrollitav. Kuna peaaegu kõik küsimused koostatakse internetis leiduva materjali põhjal, saab õiget vastust vaadata n-ö õige lingi abil. Harvad pole olnud juhused, kui juunis koostatud küsimuse allikat septembri alguses internetist enam ei leia. Mida siis teha? Tavalistest sõna- ja pildiküsimustest erinevad video- ja heliküsimused. Üllataval kombel on neid internetis leiduvate materjalide põhjal väga raske koostada. Lisaks puhtalt tehnilistele probleemidele on siin tegemist ka autorikaitseliste piirangutega. Mõne küsimuse õiget vastust internetist ei leiagi ning seda tuleb „otsida” asjaomastest institutsioonidest. Näiteks pole lihtne leida vastust küsimusele, mida sümboliseerivad kolm leopardiseeritud lõvi Eesti riigivapil. Kes on sellele küsimusele aastate eest kodanikupäeva viktoriinis vastanud, ehk teavad.

Kodanikupäeva viktoriiniga soovitakse vastajates süvendada veendumust, et Eesti riik ja Eesti kodakondsus on meie kõigi võimalus ja õnn, ent ka vastutus. Oma riiki kujundame meie ise – heitkem siis pilk oma kätetööle. Meil on siin elades õigused ja vabadused ning kohustused. Oleme rahvusvaheliselt tunnustatud toimekas ja saavutusterikas mitmekultuuriline ühiskond. Meil on ajaloolised traditsioonid ja tänast imagot loovad teod. Siin vajatakse igaüht.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!