Tartu Forseliuse Gümnaasium 55 ehk Teel gümnaasiumist põhikooliks

15. nov. 2012 Sirje Tarraste, õpetaja - 1 Kommentaar

Novembrikuu viimasel täisnädalal tähistab Tartu Forseliuse Gümnaasium oma 55. aastapäeva, viimast gümnaasiumina. Ühe väärika kooli aeg on ümber saamas, mistap on aeg tagasi vaadata ja olnust mõningaid kokkuvõtteid teha.

55 aastat ajalugu on täis olnud tavapärast õppetööd, huvitavaid algatusi ja ettevõtmisi, väärikaid vilistlasi ja legendaarseks muutunud õpetajaid. Kool on üle elanud hulga muutusi ja reforme, millest viimane toob kaasa seni suurima ümberkorralduse – gümnaasiumist põhikooliks.

1957. aasta sügisel alustas tööd Tartu 8. Keskkool, esimeseks direktoriks sai ajaloolase haridusega Aino Pärss (Talvistu), kes juhtis kooli 9 aastat. Esialgu ei olnud uuel koolil veel päris oma hoonet ja esimene õppekuu möödus kahes vanas koolimajas Kesk ja Salme tänavas. Uus õppehoone Tähe tänava lõpus, tollal üsna linna piiril, avati pidulikult 10. oktoobril 1957.

Saage-koolist kirjanduskooliks

Kooli avamisest peale kuni pensionile jäämiseni 1985. aastal õpetas eesti keelt ja kirjandust õpetaja Vello Saage, kelle kuulsus levis kiiresti Tartu linnas ja kaugemalgi, nõnda et 8. keskkooli tunti pigem Saage-koolina kui ametliku nimega. Õpetaja Saage eestvedamisel ilmus 1959. aasta augustis esimene number kooli almanahhist Tipa-Tapa. Vello Saage jätkas almanahhi toimetamist aastani 1977, mil ilmus 16. number.

Kooli kroonikast võib lugeda, et siis tuli sunnitud paus, almanahhid ei sobinud valitseva ideoloogiaga. Õnneks on need ajad möödas ja Tipa-Tapa astub taas lugejate ette, kooli juubeliks ilmub juba 22. väljaanne, mis  sisaldab õpilaste loovtööde kõrval ka vilistlaste ja endiste õpetajate mälestusi ning kilde kooli ajaloost. Olgu kõrvalpõikena öeldud, et Tipa-Tapal on olnud ka väiksemad õed-vennad. Õpetaja Helja Kirberi eestvedamisel loodud koolilehed Tipa-Tapake ja Kollane Kass, digiajastul Virtuaalkass Feliks ja meediaõpetaja Lauri Tankleri juhendatud Eesti parim kooliblogi 2010 FoYou.

Aga tagasi algusaastatesse: 1966. aastal alustasid tööd kirjandusklassid, taas Vello Saage eestvedamisel. Kirjandusklassides õpetamise kõrvalt jõudis õpetaja Saage juhendada kõnekoore ja kooliteatrit, korraldada kirjanduspäevi ja matku kirjanduslikesse paikadesse. Omal ajal ülipopulaarseid kõnekoore ja kooliteatrit praegu gümnaasiumis küll enam pole, küll aga on kirjanduspäevade traditsioon jätkunud, tuues kohale külalisi Tartu linna ja maakonna koolidest, aga ka mujalt Eestimaalt. Õpilasesinejate kõrval saab alati kuulda ja näha tuntud kirjanikke, luuletajaid, kirjandusteadlasi, näitlejaid, kellest paljud on ka kooli vilistlased. 2013. aasta kevadel kutsub gümnaasium külalisi juba järjekorras 42. kirjanduspäevale.

Kirjandusklassi lõpetanute nimekirja mahub kümneid ja kümneid vilistlasi, siinkohal nimetaksin vaid mõne Vello Saage õpilase: kirjanik ja lavastaja Mati Unt (IV lend, 1962), Forseliuse Gümnaasiumi kauaaegsed eesti keele ja kirjanduse õpetajad Hiie Münt (V lend, 1963), Madis Paide (VI lend, 1964) ja Helja Kirber (XX lend, 1979), näitleja ja laulja Malle Pärn (V lend, 1963), kirjanik Mari Vallisoo (X lend, 1969), laulja Tarmo Urb (XI lend, 1970), kirjanik Mihkel Mutt (XII lend, 1971), ajakirjanik Ülo Russak (XIV lend, 1973), näitleja Hannes Kaljujärv (XVI lend, 1975), ajakirjanik Aarne Rannamäe (XVII lend, 1976) jpt.

Õpetajale on kõik õpilased omamoodi armsad, aga küllap on Õpetaja Saagele erilist heameelt ka teispoolsuses valmistanud fakt, et tema õpilastest Hiie Mündist, Madis Paidest ja Helja Kirberist said hiljem tema kodukoolis, praeguses Forseliuse Gümnaasiumis, mantlipärijad, kes jätkasid kirjandusklasside õpetajatena, toimetasid kooli almanahhe, korraldasid kirjanduspäevi ja algatasid uusi traditsioone. Tänaseks on kooli jäänud vaid Madis Paide, kes annab meie viimases 12. klassis  kirjanduse valikkursusi ja õpetab filosoofiat.

Kooli algusest kuni 1985. aastani töötasid koolis kirjandusklasside kõrval ka populaarsed autoklassid, kus olid õpetajateks Toivo Pärt ja Uuno Vaher. Uuno Vaher õpetas lisaks joonestamist ning poistele tööõpetust. Tema loodud on ka poiste tööõpetuse klass.

1966. aastal sai kooli direktoriks kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Harri Tammpere, kes juhtis kooli 1985. aastani.

1970. aastal omistati koolile kirjanduslike saavutuste eest Johannes Semperi nimi. 1991. aastal jäädi sellest nimest ilma ja jätkati uuesti Tartu 8. Keskkoolina.

1980. aasta Moskva olümpiamängud tõid kaasa rõõmusõnumi: kooli vilistlane Jaak Uudmäe (XIII lend, 1972) sai olümpiavõitjaks meeste kolmikhüppes.

1985. aastal vahetus taas kooli direktor. Uueks direktoriks sai saksa filoloog Paul Lääne, kes oli selles ametis 2004. aastani.

1993. aastal algatasid kooli kirjandusõpetajad uue traditsiooni: Vello Saage luulekonkursi, mis vahelduva eduga kestab tänapäevani. Populaarsest ülelinnalisest üritusest on saanud oma kooli konkurss, kus aga alati jagub esinejaid kõigis vanuseklassides. Parimad etlejad astuvad ette oma kooli aktustel ning kontsertidel, osalevad edukalt ülelinnalistel etluskonkurssidel.

Saksa keel kaotas vene keelele

Direktor Paul Lääne ajal said hoogu sõprussidemed välisriikide koolidega ja jätkus koostöö Kaunase 8. keskkooliga, mis oli loodud juba 1960. aastal. Uued sõbrad olid Saksamaalt ja Soomest.

Kepleri Gümnaasiumiga Freudenstadtis Saksamaal toimus viljakas koostöö, mille raames vahetati õpilasdelegatsioone ja viidi läbi ühiseid projekte tervelt 15 pikka aastat. Eestvedajateks olid direktor Paul Lääne ning saksa keele õpetajad Hildegard Anton ja Meeri Kougia. 2007. aastal, kui Forseliuse Gümnaasium tähistas 50. sünnipäeva, tõmmati koostööle joon alla, juubelitrükisena ilmus kogumik „Ühe sõpruse lugu – Geschichte einer Freundschaft“, mille koostasid õpetajad Hildegard Anton, Meeri Kougia, Mart Niklus ja vilistlane Tarmo Meister (XXXV lend, 1994).

Saksa keel, mis omas varem suurt tähtsust teise võõrkeelena, on koolis õppeainena praktiliselt kadunud. Õpilased valivad üha enam teiseks võõrkeeleks vene keele. Saksa keele hiilgeaegu jääb kooli kroonikas meenutama kõrgeim koht rahvusvahelisel olümpiaadil: abiturient Leonid Tolstov (XXXVII lend, 1996) saavutas Budapestis I koha rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil tavakoolide arvestuses (juhendaja Paul Lääne).

Soome Forssa Lütseumiga algas koostöö 1996. aastal. Algatajaks oli eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja Helja Kirber. 2005. aastal osaleti koos Forssa Gümnaasiumiga programmis „Sõpruskoolid Euroopas / e-twinning“, kokku võeti osa kolmest projektist, millest üks – „Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil“ – võitis 2006. aasta kevadel Tiigrihüppe SA korraldatud üleriigilisel  võistlusel esikoha ning õpilasesindaja Andra Namm kutsuti Saksamaale Aachenisse Karl Suure auhinna tseremooniale. Projektijuht Helja Kirber tunnistati aasta võõrkeeleõpetajaks 2006.

Heal lapsel mitu nime. 1997. aastast sai kooli uueks nimeks Tartu Forseliuse Gümnaasium. Samal aastal asutasid kooli vilistlased ja õpilased Vello Saage sihtkapitali.

2004. aasta sügisel jäi kool ootamatult direktorita. Kuni uue direktori, muusikuharidusega Tiiu Millistferi ametissenimetamiseni  2005. aasta alguses juhtis kooli õppealajuhataja Valli Taliaru.

Rekreatsioon pälvis tähelepanu

Kuna kirjandusklasside populaarsus oli vähenenud, sõlmiti 2005. aastal koostööleping Tartu Kutsehariduskeskusega ja hakati õpilasi vastu võtma ka rekreatsioonikorralduse õppesuunda. Paraku ei lubatud enam avada kahte kümnendat klassi ja nii oli nüüd gümnaasiumis üks klass kahe õppesuunaga: kirjandus ja rekreatsioonikorraldus. Viimasesse oli esimestel aastatel väga suur konkurss, tuldi kokku üle terve Eestimaa. Koostöö Kutsehariduskeskusega on olnud väga hea, tublimad lõpetajad on saanud jätkata sama eriala õppimist kutsehariduskeskuses II kursusel ja seda võimalust on sageli kasutatud. Rekreatsioonikorralduse õppesuuna õpilased on kooli huvijuhi head abilised ülekooliliste ürituste korraldamisel, nad on rõõmsad ja ettevõtlikud. Nende  algatusel sündis 2006. aastal ideelaatade, mis kannavad nime  „Ettevõtlikkusest ettevõtluseni“ traditsioon. Ideelaadad on kirjanduspäevade kõrval olnud teiseks iga-aastaseks suurürituseks, kuhu tuleb kokku kuulajaskond nii Tartu linnast kui maakonnast, aga ka mujalt Eestimaalt. Esinejateks tuntud majandustegelased, Maksu- ja Tolliameti spetsialistid, noored ettevõtjad. Heaks abiliseks Ideelaatade korraldamisel on olnud ka Tartu Ärinõuandla. Gümnasistidele järelkasvu kasvatamiseks on meie põhikooli astmel samuti sisse viidud kaks õppesuunda: kirjandus ja meedia ning looduse õppesuund koostöös Tartu Loodusmajaga.

2005. aasta sügisel sai Forseliuse Gümnaasium pisut ootamatu kutse osaleda õpilasdelegatsiooniga Luxembourgis Euroopa Noorte Foorumil. Kutse saatis Michel Rodange’i Lütseum, kes otsis endale Eestist koostööpartnerit. Esimesse delegatsiooni valiti abiturient Lilian Mengel (46. lend, 2005) ja 11. klassi õpilased Erki Ilves ja Teiko Reili (47. lend, 2006). Meie õpilased olid tublid ja said kõikjal kiita väärika esinemise ja hea keeleoskuse eest. Kokku osalesid Forseliuse gümnasistid viiel foorumil.  Selle ettevõtmise koordinaatoriks oli vanema astme õppealajuhataja, inglise keele õpetaja Sirje Tarraste.

Novembris 2007 sai Forseliuse Gümnaasium 50-aastaseks. Pidulikku sündmust tähistati nii koolis, kus olid avatud õpilaste ja õpetajate tööde näitused, kooli ajaloo väljapanek, toimusid aktused ja traditsiooniline vilistlaste turniir, kui ka Vanemuise kontserdimajas suurejoonelise kontsert-etendusega. Juubeli puhul avati 2008. aasta alguses kooli kirjanduskoridoris skulptor Airi Taniloo-Bogatkini loodud õpetaja Vello Saage ja tema õpilase kirjanik Mati Undi pronksbareljeefid.

Vene Laul oli ootamatult populaarne

2008. a kevadel algatasid vene keele õpetajad Natalja Sahharnaja ja Ljudmila Melnikova uue traditsiooni, Vene Laulu Festivali, mis muutus kiiresti terve Lõuna-Eesti ürituseks. Ootamatu populaarsus tegi ühelt poolt suurt rõõmu, teiselt poolt muutis korraldajate elu keeruliseks, kuna kooliruumid ei mahutanud kõiki soovijaid enam ära. Nõnda siis otsustati 2012. aastal V festivalil panna ilus punkt ja anda teatepulk edasi teistele koolidele.

Aastatel 2010–2012 osales Forseliuse Gümnaasium Tartu Ärinõuandla projektis Ettevõtlik Kool. Tänu sellele sai 10 õpetajat hea ettevõtlusalase koolituse Mainori Kõrgkooli baasil. Õpilastel oli võimalus osaleda edukalt projektikonkurssidel. Jõhvis võideti Ideelaada projekti eest, mida juhendas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Malle Partsioja, rahaline auhind 3000 krooni.

2011. aasta  projektikonkursil Tartus võideti kolm esikohta: Vene Laulu Festival  (juhendaja-õpetajad Natalja Sahharnaja ja Ljudmila Melnikova), Loovuse töötuba (õp. Mariliis Tulit), õpilasesinduse korraldatud Jõulu(v)alguse perepäev (huvijuht Epp Rattasep).

Forseliuse Gümnaasiumis õpib praegu veidi alla 400 õpilase, kooli õpetajaskond on noor ja teotahteline. Koolil on  olnud hea koostöö Sihtasutusega Noored Kooli selle organisatsiooni loomisest peale. Nende kaudu on koolipere täiendust saanud nelja tubli õpetajaga. Kolm aastat inglise keele ja valikainete õpetajana töötanud ajakirjanik Lauri Tankler algatas üleriigilise Hea Õpetaja Kuu traditsiooni, mis on kiiresti populaarsust kogunud. Kuigi Lauri on pärast kolmeaastast koolmeistriperioodi tagasi ajakirjanikutööl, ei ole ta oma kooli ja haridusprobleeme unustanud.

Igal õpetajal on oma lugu ja hulgaliselt ideid, mida kasvandike ja kolleegidega jagada. Õpilased armastavad oma noori ettevõtlikke õpetajaid, kellega koos läheb igapäevane koolitöö rõõmsamalt ja huvitavamalt.

Koolikollektiivi tegevuse üheks eesmärgiks on kujuneda kogukonnakeskuseks, milleks on meil head võimalused. Koolimaja on iga aastaga seest ja väljast järjest kaunimaks ja hubasemaks muutunud nii, kuidas rahalised võimalused lubavad. Maja ümber on suur haljasala ja spordiväljakud, mida kasutavad nii õpilased, õpetajad, spordiklubid kui ka ümbruskonna rahvas. Head koostöösidemed on üleaedsetega Karlova raamatukogust ja Tähe noortekeskusest. Meie õpilased koos oma vanematega, ja õpetajadki, osalevad Karlova Seltsi ettevõtmistes. Kooli vilistlane Madis Linnamägi (III lend, 1961) juhib Forseliuse Seltsi tegevust, mistõttu on koolipere osa saanud seltsi ettevõtmistest.

Forseliuse Seltsi segakooris, mille asutajaks ja dirigendiks on kooli direktor Tiiu Millistfer, on laulnud ja laulavad ka praegu paljud meie noored õpetajad ja kooli segakoori vilistlased.

„Igaüks on oluline!“

Nii kõlab kooli juhtlause. Väikeses koolis tekib kiiresti üheperetunne, sest kõik tunnevad kõiki ja tähelepanuta ei jää keegi, olgu see õpilane, õpetaja, kooli töötaja või lapsevanem. Kooli õpilasesinduse korraldatud iga-aastased perepäevad on alati rahvarohked ja tegevust jagub kõigile. Rõõmu teeb see, et paljude meie õpilaste vanemad ja vanavanemadki on ise kooli vilistlased, kes igati toetavad oma kooli. Suurt tuge pakub kooli hoolekogu, kes hoiab kõigil tegemistel silma peal ja aitab seal, kus vaja.

Meie tublid põhikoolilõpetajad on jätkanud õpinguid Tartu linna ja maakonna gümnaasiumides ja Tartu Kutsehariduskeskuses. Igal aastal on Forseliuse Gümnaasiumis edukalt üheksanda klassi lõpetanud noored läinud edasi õppima ka nn eliitkoolidesse – Hugo Treffneri ja Miina Härma Gümnaasiumi. Nad on seal hästi hakkama saanud.

Meie õpilased osalevad ülelinnalistel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Eriti tublid on loodussuuna õpilased, kes on juba hulk aastaid järjest mahtunud ülelinnalistel ökoloogia-, bioloogia- ja geograafiaviktoriinidel esikolmikusse. Erinevatel loovtööde konkurssidel on samuti saavutatud häid tulemusi nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil, nt 7. klassi õpilase III koht üleriigilisel Noorte leiutajate konkursil 2012. aastal. Tartu linna I loovtööde konkursilt tuldi samuti koju peotäie auhindadega. Tublid on meie etlejad, kes igal aastal paistavad silma nii emakeelsetel kui ka võõrkeelsetel luulekonkurssidel, mahtudes esimese kolme parema hulka ja tuues kaasa ka eripreemiaid. Järjest enam hoogustub õpilasuurimuste kirjutamine. Õpetaja Malle Partsioja õpilased osalevad igal aastal Eesti Vabariigi Presidendi väljakuulutatud uurimistööde võistlusel ja esitatud tööd on alati äramärkimist leidnud. Üha rohkem õpilasi valib üleminekueksami sooritamise viisiks uurimusliku töö. Teemade ring on lai ja uurimistööde esitluspäevad õpilaste ja õpetajate hulgas populaarsed, sest seal saab tutvuda huvitavamate töödega ja nende autorid saavad esinemispraktikat ja -julgust. Kooli 55. juubeli puhul ilmub ka esimene õpilasuurimuste kogumik, kuhu on koondatud huvitavamad uurimistööd.

Õpilased, kel õppimine väga hästi ei lähe, saavad individuaalset õpiabi, õpilasi ja nende vanemaid toetavad lisaks õpetajatele ka kooli sotsiaalpedagoog ja psühholoog ning kooli juhtkonna liikmed. Koolil on head sidemed Haridus- ja Tugiteenuste keskuse ning Info- ja karjäärinõustamiskeskusega, kuhu meie õpilased, nende vanemad ja õpetajad võivad alati nõu ja abi saamiseks pöörduda.

Huvilised õpilased saavad osaleda käsitöö- ja puutööringides, laulda kooris, teha sporti. Kooli koorid on alati pääsenud üldlaulupidudele. Meie sportlased on tublid ülelinnalistel ja maakondlikel võistlustel. Edukamad on oldud võistkondlikel aladel: võrkpallis, korvpallis, jalgpallis, jäähokis ja saalihokis. Individuaalsetel aladel paistavad silma üleriigilisel tasemel meie noored judokad ja abituriendist noor poksija, kes on saavutanud häid tulemusi rahvusvahelistel võistlustel. Lisaks oma kooli ringijuhtidele, aitavad meie õpilaste vaba aega sisustada Lille Maja ja Tähe noortekeskuse ringijuhid. Õpilased osalevad treeningutel spordiklubides.

Meie õpetajatel on taas võimalus osaleda rahvusvahelises projektis. Tänu klassiõpetaja Riinika Rosanovi kirjutatud projektile, mida rahastab SA Archimedes, saavad õpetajad sõita  külla oma projektipartneritele Euroopas.

Veel ei oska meist keegi täpselt öelda, kas gümnaasiumide põhikoolideks reformimisest ka muud kasu peale majandusliku tõuseb, seda näitab aeg. Forseliuse pere valmistub 2013. aasta kevadel ellu saatma oma viimast, 54. lendu. Koos nendega lõpevad traditsioonilised üritused, mis seni gümnasistide kanda olid. Koolist lahkuvad ka paljud tublid gümnaasiumiõpetajad, sest töö saab otsa.  Ees seisab järjekordne nimevahetus. Tugevaks põhikooliks ei saada üleöö, selleks tuleb kasvada. Forseliuslastel  on, kust edasi minna: tahame jääda  kirjanduskooliks ning hoida häid sidemeid Tartu Loodusmajaga oma loodussuuna õpilastele huvitavate valikute ja võimaluste pakkumiseks.

Aga enne veel, kui tulevikuplaanid paika paneme, saagem kokku juubelipeol Tartus! Juba 24. novembril.