Võru meel juba ukselt näha
Orava põhikooli sattunud põhjaeestlast tabab hämming, lugedes kummalisi uksesilte: iistvidäjä, oppajidõ tarõ, tüümiis, kiräkogo, kraamitarõ, rehkendamine … ja nii edasi üle neljakümne nimetuse. Tõlgiks võib endale võtta esimese ettejuhtuva 1. klassi jütsi, kes selle rea riigikeelde ümber paneb: direktor, õpetajate tuba, majandusjuhataja, arhiiv, laoruum, matemaatika.
Iistvidäjä ehk direktor Ene Säinast räägib, et võrukeelsete uksesiltide tellimise mõte tuli kooliperele võru keele ja meele auhinna (225 eurot) pälvimise järel.
„Otsustasime, et teeme selle raha eest midagi sellist, mis jääks koolile,” ütleb Säinast.
Uued sildid telliti omakandimehelt, Orava kooli vilistlaselt Elmar Erikult. Lisaks klassidele ja muudele ruumidele sai uue, uhke orava bareljeefiga sildi ka koolimaja ise.
Tõlked vaatas üle Võru Instituut. Et esialgsed sildid pärinevad 15 aasta tagant, mil uus koolihoone valmis, ja toona oli ametis ka õppealajuhataja, keda praegu enam koosseisus pole, tuli nuputada ruumile uus nimi. Kuna seal on tunniplaan, pandigi uksele kiri „pääväplaani tarõ”.
Võru keel ja meel on Orava koolis au sees. 3., 5. ja 7. klassi õppekavas on see ainetunnina üks kord nädalas. Pärimuskultuuri õpetamise toetust on saadud haridus- ja teadusministeeriumist.
Direktori sõnul on võru keele prestiiž tõusnud, selle rääkijaid ei halvustata. Kodudes lastega suheldes vanemad kohalikku keelt eriti küll ei pruugi, küll aga kasutavad seda õpetajad omavahelistes vestlustes, ka need, kes kodus suhtlevad kirjakeeles. Võru keelt räägitakse vallamajas ja poeski.
Võru keelt õpetatakse veel mitmes ajaloolise Võrumaa koolis.
„Selleks peab koolis olema hea eestvedaja,” lausub Ene Säinast. Orava koolis on võru keele entusiast õpetaja Maaja Glaser, kes pole kohalik, kuid sealse kultuuri ja folklooriga sina peal. Glaser õpetab ka vene keelt, muusikat ja juhendab noorkotkaid.
Eelmine nädal oli Orava põhikoolis eriliselt võru keele maiguline – Võru Instituudi korraldatud võru keele nädalal olid ühel päeval kõik koolitunnid võrukeelsed. Lapsed osalesid ka Võru lasteraamatukogus ettelugemise päeval „Kullõ’, ma loe sullõ”.
Järgmisel aastal 140. aastapäeva tähistavas Orava põhikoolis on 76 õpilast. Laste arv on vähenenud ja näiteks 3. klassis on vaid neli õppurit. See-eest on eelkoolis praegu 11 last.
Orava kooli eeskujul tahab võrukeelset sildimajandust sisse seada ka Pikakannu kool, mis sügisest erakoolina tegutseb.
Direktor Liina Vagula sõnul on fuajees isetehtud viidapuu, kus on võrukeelsed sildid. Ka stendidel ja klassides on võrukeelseid tekste. Ustel pole esialgu aga üldse silte, nende tegemine on jäänud majanduslike raskuste taha.