10 hea kooli kriteeriumi

    Õpilaste individuaalse arengu toetamine
Igaühe eripärasse suhtutakse kui rikkusse, iga last innustatakse tegelema valdkonnaga, mis talle sobib.

    Koolimeeldivus.
Õpilastele ja õpetajatele meeldib koolis käia, õppimine on stressivaba, huvitav ja mõttekas ning õpitav seostatud eluga.

    Head sotsiaalsed suhted.
Konfliktide lahendamist peetakse oluliseks, osapooled püüavad mõista üksteise väärtusi ja käitumismotiive.

    Innustav ja avatud juhtimine.
Juht ja juhtkond inspireerib ja toetab kollektiivi, teades, mis koolis toimub, ja on valmis kriitikast õppima.

    Oma kooli tunne.
Võimalused koos tegutsemiseks ja meie-tunde tekkimiseks on kogu kooliperes.

    Õpilaste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine.
Suhtlemisoskustele, eneseteadlikkusele ja tundekasvatusele pööratakse iga päev tähelepanu

    Õpetajate koostöö.
Oma kogemuste, murede ja rõõmude jagamine laiemalt, püüeldes sünergia poole.

    Teadlik sihiseade ja süsteemne väärtusarendus.
Kooli eesmärk ja põhiväärtused on sõnastatud, kõik kooli tegevused läbi mõeldud väärtuskasvatuse võtmes.

    Loovuse ja algatusvõime toetamine.
Hinnatakse omaalgatust ja ettevõtlikkust ning loovat lähenemist kõiges, mis koolielus ette tuleb.

    Õpilaste kaasamine.
Õpilaste arvamusega arvestatakse, neil on õigus oma arvamus (ka kriitiline) vabalt välja öelda teisi austaval viisil.

Allikas: väärtuskasvatuse konverentsil osalenute küsitlus

Kõik on oodatud hea kooli kriteeriumide kohta arvamust avaldama eetikaveebis http://www.eetika.ee/1174186.

Konverents on järelvaadatav aadressil http://www.eetika.ee/konverents2012.

Kommentaarid

  1. Kas “õpilased omandavad tulemuslikult teadmisi ja oskusi” on iseenesestmõistetav või ebaoluline?


  2. Antud juhul on tegemist juhuslike arvamuste koguga, millel puudub teaduslik ehk üldistav alus.
    Arvatavasti on aluseks arvajate kujutlus heast koolist, mitte aga oma kooli oluliste tunnuste tegelik olemasolu.
    Üks üldisemaid aluseid võiks olla osapoolte koostöö ja nende osa üksteise identiteetide (meie-tunne) konstrueerimises. Seda võiks sõnastada osapoolte (eelkõige õpilaste ja õpetajate) rahulolu hinnangutena. Neid hinnanguid tuleks ka eeltoodud nimekirja arvestades palju rohkem kui 10. Ainuüksi väärtuste avamiseks oleks vaja vähemalt kümme küsimust.
    Taoline rahulolu hinnangute regulaarne monitooring (paar korda viie aasta jooksul) oleks aluseks ka kooli hindamisele ja kooli arendamisele.

    Kaarel Haav

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat? 

Vanema soovil on Eestis koduõppel juba ligi tuhat õpilast ning riik pingutab nüüd reegleid…

14 minutit

Õpetajate Leht 17. veebruaril

Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?

Vanema soovil on Eestis koduõppel juba ligi tuhat õpilast ning riik pingutab…

4 minutit

25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?

Meie kõrgkoolidesse tuleb igal aastal välisriikidest õppima sadakond eesti juurtega noort. Mida saaks…

7 minutit
Õpetajate Leht