Gümnaasiumilõpetaja keeleoskuse tase ja üleminek tasemeeksamitele 2014
Gümnaasiumilõpetaja B-tasemel keeleoskus
Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel.
Mida tähendab B-tasemel keeleoskus? See on üks raamdokumendi kolmest laiast põhitasemest (A, B ja C), kus A-tase tähistab algtasemel keeleoskust, B-tase on iseseisva keelekasutaja ning C-tase vilunud keelekasutaja tase. B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet, millega on õppijal võimalik ühiskonnas vähem või rohkem edukalt, kuid siiski iseseisvalt toime tulla. Sel tasemel keeleoskus ulatub lihtsast toimetulekust nõudliku, nt kõrgkooliõpingute alustamiseks vajaliku keeleoskuseni, mistõttu on oluline täpsemalt eristada toimetulekut B1- (suhtluslävi) ja B2- (edasijõudnu) tasemel.
Raamdokumendi http://www.hm.ee/index.php?044980 üldskaala kirjeldusele toetudes B1-tasemel keeleoskaja „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.”
B2- (edasijõudnu) tasemel keelekasutaja „mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”
Enamasti on B2-taseme keeleoskus kõrgkooli astumise (sõltub kõrgkooli vastuvõtutingimustest) ja toimetuleku eeldus paljudes suhtlemist nõudvates ametites, kui omandatakse ka vajalik ameti- ja oskuskeel.
Mõistagi on suhtlus kõige hõlpsam C1-tasemel keeleoskajal, kes „mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.”
Keeleoskuse edenemise ja selle jälgimise huvides on võimalik ja otstarbekas kasutada alltasemete eristamist ka tasemesiseselt, nt kasutab riiklik õppekava eri tasemel õpitulemuste märkimiseks tasemetähiseid B1.1, B1.2, B2.1, B2.2. Samas olgu lisatud, et nt tugevam B2-tase (B2.2) sisaldab ühtlasi rohkesti C1 tunnuseid jne.
Õpilane peab sooritama gümnaasiumi lõpus võõrkeeleeksami B1- või B2-tasemel. Minimaalselt peab saavutama õpilane vähemalt 50% maksimumtulemusest B1-taseme eksamil, kuid iseenesest mõistetavalt, mida kõrgemal tasemel gümnaasiumilõpetaja keelt oskab (B2-, samuti õppekavas kirjeldatud C1-keeleoskustase), seda paremad tulevikuväljavaated tal on.
Üleminek tasemeeksamitele 2013−2014
Käesolevas lehenumbris kirjeldavad SA Innove keelekeskuse peaspetsialistid 2014. a riigieksamina rakendatavaid prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelisi eksameid, samuti Eestis väljatöötatavat inglise keele riigieksamit, mis lähtuvad eelnimetatud keeletasemetest. Kõne all on nelja võõrkeele eksamid, kuid täiustamisel on ka eesti keele kui teise keele riigieksam (ühitatud B2-taseme eksamiga), samuti B1-taseme ühitatud põhikooli lõpueksam. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi 2013/2014. aasta keeleeksamite tutvustuseks pakub SA Innove õpilastele tugimaterjale kodulehe vahendusel www.innove.ee rubriikides Riigieksamid > Koolidele riigieksamist ja Põhikooli lõpueksamid > Koolidele põhikooli lõpueksamites. Sama rubriik täieneb ka rahvusvaheliste eksamite teemalise teabega. Senise eksamisüsteemi järgi toimuvad eksamid viimast korda 2013. aastal. Uuenevate eksamitega seoses on kavas läbi viia eksaminaatorite-hindajate seminare, kuhu saab end 8. jaanuarist 2013 registreerida SA Innove kodulehel.
———————
2014. aasta prantsuse keele riigieksam
Alates 2014. aastast on gümnaasiumilõpetajatel võimalik sooritada riigieksamina prantsuse keele eksam DELFscolaire B1- või B2-keeleoskustasemel. Kõik DELF-eksamid on oma ülesehituselt identsed ning testivad kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja rääkimisoskust.
Iga osa eest on võimalik saada 25 punkti, kokku on võimalik saada 100 punkti ning soorituslävend on 50 punkti. Igas osas peab eksaminand saama vähemalt 5 punkti. Kui tema kogutulemus on küll üle 50 punkti, kuid nt ühes osas sai ta alla 5 punkti, ei loeta eksamit sooritatuks.
Eksamite näidised, sh helisalvestised on üleval CIEP (www.ciep.fr) või Eesti Prantsuse instituudi kodulehel (www.institutfrancais-estonie.com) märksõna „DELFscolaire” all.
Piret Kanne
prantsuse keele peaspetsialist
———————-
2014. aasta saksa keele riigieksam
Saksa keele riigieksamina võetakse 2014. aastal kasutusele Saksamaal Goethe Instituudi (GI) välja töötatud eksamid Goethe-Zertifikat B1 ja Goethe-Zertifikat B2.
Eksam Goethe-Zertifikat B2 koosneb neljast osast: lugemine, kuulamine, kirjutamine ja rääkimine. Eksami iga osa moodustab võrdselt 25% kogutulemusest (100 punkti). Eksami sooritamiseks on vaja saada kirjaliku osa (lugemine, kuulamine, kirjutamine) eest vähemalt 60% võimalikust tulemusest ehk 45 punkti 75-st.
Kõik eksamiosad ja ülesanded on detailselt kirjeldatud käsiraamatus, mis on koos näidis- ja harjutusmaterjalidega kättesaadav aadressil http://www.goethe.de/lrn/prj/pba/bes/gb2/mat/deindex.htm.
2014. aastal tuleb kasutusele eksami Goethe-Zertifikat B1 uus formaat. Uue eksami materjalid avaldatakse Tallinna Saksa kultuuriinstituudi koduleheküljel www.deutsch.ee.
Eksam koosneb neljast osast, kirjalik osa kestab 2 tundi 45 minutit ja suuline 15 minutit. Kuulamisosa kestab 40 minutit ja koosneb neljast ülesandest, kokku on 30 üksikküsimust. Ülesandetüübid on meie õpilastele tuttavad: valikvastustega ülesanne (kolmene valik ja õige/vale) ning sobitamisülesanne.
Lugemisosa kestab 65 minutit ja koosneb viiest ülesandest, kokku on 30 üksikküsimust. Lugemisosa tekstid on eri liiki, nt kuulutused, lugejakirjad, ajakirjanduslikud tekstid, eeskirjad. Uut tüüpi on ülesanne, kus tuleb aru saada teksti autori suhtumisest, nt mõista, kas ta on millegi poolt või vastu.
Kirjutamisosa kestab 60 minutit ja koosneb kolmest ülesandest. Kõigepealt isiklik e-kiri (80 sõna), milles on vaja kirjeldada, põhjendada, teha ettepanekut. Teine ülesanne on avalik postitus, nt foorumis (80 sõna), milles tuleb väljendada ja põhjendada oma arvamust. Kolmas ülesanne on poolametlik kiri või e-kiri (40 sõna) nt õpetajale või võimalikule tööandjale. Rääkimisosa on paariseksam ja kestab 15 minutit. Selles osas on kolm ülesannet: koos partneriga millegi plaanimine, teema presentatsioon ning oma ja partneri teemast rääkimine.
Reet Taimsoo
saksa keele peaspetsialist
—————
2014. aasta vene keele riigieksam
Alates 2014. aasta kevadest on eesti koolide lõpetajatel võimalik sooritada vene keele riigieksamina vene keele rahvusvaheline tasemeeksam ТРКИ-1 (I уровень общего владения русским языком) või ТРКИ-2 (II уровень общего владения русским языком), mis vastavad EN keeleoskustasemetele B1 ja B2.
Eksamid koosnevad suulisest (rääkimine) ja kirjalikust (sõnavara ja grammatika, lugemise, kuulamise ja kirjutamise ülesanded) osast ning need sooritatakse kahel päeval.
B1-tasemeeksam
Sõnavara- ja grammatikatest sisaldab 165 valikvastustega ülesannet, mille sooritamiseks on aega 60 minutit. Lugemistestis on 20 valikvastustega ülesannet, mis põhinevad kolmel tekstil. Ülesannete sooritamiseks on aega 50 minutit ning eksaminand võib kasutada vene-eesti-vene sõnaraamatut. Kuulamistest koosneb 30 valikvastustega ülesandest, mis on koostatud kuuele audiotekstile. Kõiki tekste kuulatakse üks kord. Testi sooritamiseks on aega 35 minutit. Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest. Esimeses on eksaminandile ette antud 600−800-sõnaline kirjeldav, jutustav tekst, mis sisaldab arutluse elemente, ja küsimused. Ülesandeks on lugeda teksti ja panna kirja teksti peamine sisu, toetudes etteantud küsimustele. Teine ülesanne kontrollib kirja kirjutamise oskust. Eksaminandile on ette antud olukorra kirjeldus, teema, millest lähtuvalt peab ta looma 20-lauselise teksti. Kirjutamisülesannete sooritamiseks on aega 60 minutit ning eksaminand võib kasutada vene-eesti-vene sõnaraamatut. Rääkimine koosneb neljast ülesandest, mille sooritamiseks on aega umbes 50 minutit koos ettevalmistamisajaga. Esimene ja teine ülesanne sooritatakse dialoogi vormis. Eksaminand peab vastama küsimusele või alustama dialoogi vastavalt olukorra kirjeldusele. Kolmandas ülesandes on eksaminandile ette antud tekst, mille ta peab läbi lugema, seejärel rääkima teksti sisust, sõnastama teksti peamise mõtte ning avaldama oma suhtumise teksti tegelase ja sündmuste kohta. Neljandas ülesandes juhindub eksaminand etteantud teemast ja küsimustest, mis aitavad tal ette valmistada monoloogi (nt jutustus oma kodulinnast). Kolmanda ja neljanda ülesande ettevalmistamisel võib kasutada sõnaraamatut, vastamisel võib toetuda oma märkmetele, kuid mitte neid maha lugeda.
B2-tasemeeksam
Sõnavara- ja grammatikatest sisaldab 150 valikvastustega ülesannet, mille sooritamiseks on aega 90 minutit. Lugemistestis on 25 valikvastustega ülesannet, mis põhinevad kolmel tekstil. Allikana kasutatakse ajakirjanduslikke, populaarteaduslikke ja ilukirjanduslikke tekste. Ülesannete sooritamiseks on aega 60 minutit. Ilukirjandusliku teksti lugemisel võib kasutada vene keele seletavat sõnaraamatut.
Kuulamistest koosneb viiest plokist, millest igaüks sisaldab viit valikvastustega ülesannet. Eksaminand kuulab lühikest dialoogi, reklaamteksti, uudiseid, vaatab videolõiku vene filmist ning videolõiku intervjuust tuntud vene kultuuritegelasega. Ülesannete sooritamiseks on aega 35 minutit. Kõiki tekste esitatakse üks kord.
Kirjutamistest koosneb kolmest ülesandest, selleks on aega 55 minutit. Esiteks kirjutab eksaminand 50−70-sõnalise soovitusliku isikliku kirja pärast tutvumist reklaamtekstidega. Teiseks tuleb kirjutada ametlik tekst (50−70 sõna), lähtudes ülesandes antud situatsioonist. Kolmandaks kirjutab testitav 100−150-sõnalise mitteametliku kirja, lähtudes kirjeldatud olukorrast ja ette antud sisupunktidest. Eksamil võib kasutada seletavat sõnaraamatut.
Rääkimine koosneb kuuest ülesandest. Kolm esimest ülesannet sooritatakse ettevalmistuseta. Esimeses ja teises ülesandes peab eksaminand vastama kaasvestleja repliigile või reageerima väitele lähtuvalt olukorrast. Kolmandas ülesandes on ette antud repliigid ning eksaminandil tuleb need esitada nõutud intonatsiooniga (nt rahulolu, rõõm). Neljas ülesanne sooritatakse pärast lühikese videolõigu vaatamist. Eksaminand peab jutustama nähtust, kirjeldama situatsiooni ja tegelasi, oletama, miks selline olukord tekkis ja millega see võib lõppeda. Ettevalmistamiseks on aega kümme minutit. Viies ülesanne sooritatakse telefonivestluse vormis. Testitav peab lugema läbi ülesandes antud kuulutuse teksti (nt otsitakse töötajat) ning esitama üksikasjalisi küsimusi. Ettevalmistamiseks on aega kolm minutit. Kuues ülesanne viiakse läbi vestlusena. Eksaminand osaleb arutelus sotsiaalselt tähtsal teemal, tema vestluskaaslaseks on eksaminaator.
Mare Kasuri
vene keele peaspetsialist
———
Inglise keele riigieksam 2014
2014. aastal toimub inglise keele riigieksam kahel tasemel ning mõõdab nii B1- kui ka B2-tasemel keeleoskust. Kaks-ühes-eksamil on kahe ühel tasemel eksami ees mitu eelist. Esiteks ei pea õpilased enne eksamit oma taset hindama ega valima, millisel tasemel eksam oleks neile jõukohane. Nii ei teki olukordi, kus õpilane valib vale eksami ning tulemus ei vasta tema võimetele või käib eksam talle üle jõu. Teiseks on kaks-ühes-eksamiga võimalik anda õppimisele tagasisidet, mis motiveerib õpilasi rohkem pingutama.
Uue eksami kavandit vaadates on näha, et 2014. aasta eksami ja senise inglise keele riigieksami ülesehituses ja hindamispõhimõtetes on palju sarnast, aga ka mõningaid erinevusi. Üks olulisemaid muudatusi seisneb selles, et kuna eksam peab mõõtma kaht taset, sisaldab see rohkem ülesandeid kui senine eksam. Samas ei ole uuest õppekavast lähtuvalt uues eksamis enam eraldi keelestruktuuride osa.
2014. aasta inglise keele eksam kestab kokku neli tundi, millest umbes 15 minutit kulub suulise osa sooritamiseks. Ehkki eksamitöö sisaldab nii B1- kui B2-tasemel ülesandeid, ei ole need kuidagi tähistatud ning õpilane peab tegema ära kõik ülesanded. Eksami sooritab positiivsele tulemusele õpilane, kes teeb ära vähemalt 50% B1-taseme ülesannetest.
1. osa: kirjutamine (90 minutit)
1. ülesanne, 120 sõna. Võimalikud ülesandetüübid: (pool)ametlik kiri (letter).
2. ülesanne, 200 sõna. Essee (essay); aruanne (report); artikkel* (article); arvustus* (review); lühijutt* (story).
Kirjutamisosa on võrdlemisi sarnane senise eksamiga. Et eksam vastaks paremini õppekavale, lisatakse alates 2014/2015. õppeaastast võimalike ülesandetüüpide hulka artikli, arvustuse ja lühijutu kirjutamine. Viimaste kohta koostatakse juhendmaterjalid.
2. osa: kuulamine ja lugemine (135 minutit)
Kuulamine. 5 ülesannet.
Võimalikud ülesandetüübid: valikvastustega ülesanne; lünkülesanne; lühivastustega ülesanne; sobitamine.
Lugemine. 2 + 4 ülesannet, 5 teksti. Valikvastustega ülesanne; avatud lüngaga ülesanne; sõnamoodustus; vigade parandamine; sobitamine; lausete lõpetamine; tabeli/joonise täitmine.
Eksami teine osa kontrollib õpilaste kuulamis- ja lugemisoskust B1- ja B2-tasemel. Kõik ülesandetüübid on samad, mida senisel eksamil kasutatud on. Kuulamisosa läheb küll pikemaks, kuid juurde lisatakse ainult madalama taseme ehk B1 ülesandeid. Et aega kokku hoida, kuulatakse madalama taseme kuulamistekste üks kord. Lugemisosa põhineb kahel lühemal ja neljal pikemal tekstil, ülesandetüübid on jällegi senisest eksamist tuttavad.
3. osa: rääkimine (15 minutit)
1. ülesanne. Kahe pildi kirjeldamine, võrdlemine ja vastandamine, lisaküsimused.
2. ülesanne. Väitel põhinev monoloog, lisaküsimused.
Kõige suuremad muudatused viiakse sisse eksami suulises osas. Uus eksam peab sisaldama ka madalama taseme ülesandeid, seega võetakse kasutusele pildid, mida tuleb kirjeldada, võrrelda ja vastandada. Antud ülesandetüüpi kasutatakse rohkelt õpikutes, seega ei ole selles midagi uut. Rääkimisosa teine ülesanne on juba varasemast tuttav väitel põhinev monoloog.
Kristel Kriisa
inglise keele peaspetsialist
————
Uued võõrkeele riigieksamid tulekul
Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud õppekavade uuendamise ning võõrkeele riigieksamite rahvusvahelistumise peaeesmärk on muuta võõrkeelte õpetamine-õppimine ja keeleoskuse mõõtmine rahvusvaheliste põhimõtete järgi ajakohasemaks, läbipaistvamaks ning anda õpilastele enam võimalusi saavutatud võõrkeelte oskuse tunnustamiseks ja rakendamiseks.
Eesti soovib lähitulevikus kasutada gümnaasiumi võõrkeele riigieksamina rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid, mille edukas sooritamine annab rahvusvahelise keeleoskustunnistuse, sertifikaadi. Ministeerium töötab selle nimel, et hakata 2014. aastal võõrkeele riigieksamina kasutama Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal koostatud vastava keele kui võõrkeele eksameid. Seni oleme Eestis mitu aastat õiguslikult tunnustanud ning kasutanud rahvusvahelist Saksa keelediplomi II astme eksamit, mille saavad sooritada vaid keelediplomi koolide õpilased, tavakoolide õpilased aga mitte.
Inglise keele eksamite puhul kaalume koostööpartneritega võimalust, kas saame mõnda inglise keele rahvusvahelist eksamit kasutada Eesti võõrkeele riigieksamina. See on kulukas ja ajamahukas ettevõtmine. 2014. aastaks töötab SA Innove Eestis välja kvaliteetse riigieksami, mis mõõdab üheaegselt kahte keeleoskustaset (B2 ja B1). Samal ajal tunnustame nende tublide õpilaste vaeva, kes sooritavad omal käel rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi – võrdsustame vähemalt B1-taseme sertifikaadi võõrkeele riigieksamiga.
Et aeg on rahvusvahelistele keeleeksamitele üleminekuks küps, sellest andis tunnistust ka 2011. aastal Eestis korraldatud üleeuroopaline keeleoskusuuring SurveyLang, mis asetas meie põhikoolilõpetajad Euroopa keskmiste ja paremate võõrkeeleoskajate hulka.
Madis Lepajõe
haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler