Head uut tõlkelastekirjandust

1. dets. 2012 Kätlin Kaldmaa tõlkija ja kirjanik - Kommenteeri artiklit

Novembri keskel andis rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti osakond välja laste- ja noortekirjanduse tõlkepreemia Paabeli Torn. Preemia pälvis sel aastal Elise Nikonov Ameerika kirjaniku Kate DiCamillo raamatu „Mustkunstniku elevant” tõlkimise eest. Soe ja sõbralik raamat sobib lastele umbes kaheksandast eluaastast, kes oskavad juba ise korralikult lugeda ja hindavad jutuvestmise võlu.

Raamatu tegevus toimub kujuteldavas minevikus, peategelaseks väike üksildane orb Peter Augustus Duchene, kes üle kõige maailmas tahab saada heaks sõduriks. Kohtumine ennusta­jaga lööb sassi tema senise elu ning ta hakkab otsima oma väikest õde, kelle juurde ennustaja sõnul juhib teda elevant. Võimatuna näivas olukorras tuleb appi mustkunstniku võlukunst. Loo arenedes on põnev jälgida, kuidas tegelaste unenäod omavahel põimuma hakkavad ja neid vaikse järjekindlusega üksteise poole juhatavad.

Põhjamaade kirjandust ilmub üha rohkem

Paabeli Torni nominentide nimekirja mahtusid lisaks võitjale veel kaks väiksematele lugejatele mõeldud raamatut: Sven Nordqvisti „Pettsoni peenramaa” (tlk Ülle Kiivet, Koolibri) ja Grigori Osteri „Muinasjutt pisiasjadega” (tlk Ilona Martson, Varrak), ning kaks teismelistele mõeldud romaani: Stephen Chbosky „Müürililleks olemise iseärasused” (tlk Kristi Eberhart, Hea Lugu) ja „Enne kui ma suren” (tlk Mari Klein, Pegasus).

Üle pika aja on tõlkelastekirjandus faasis, kus võib eraldi rääkida koguni Põhjamaade lastekirjandusest eesti keeles. Kui möödunud aastal tõlgiti näiteks soome keelest eesti keelde ainult üks raamat, siis tänavu on põhjust rõõmustamiseks – kaks raamatut on juba ilmunud ja kolmas tulekul. Üle pika aja on tõlgitud ka taani ja islandi keelest, norra lasteraamatut peab veel ootama.

Eelkooliealistele on ilmunud uus Pettsoni ja Finduse lugu. Sven Nordqvisti „Pettsoni peenramaa” räägib loo sellest, kuidas Pettson kevadel peenaraid teeb ja mis kõik selle käigus juhtub. Siinkirjutaja arvates võiks Pettsoni lugusid eesti keeles tihemini ilmuda kui üks aastas, aga parem seegi kui mitte midagi.

Teine väikestele lugejatele mõeldud raamat on Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni „Teedu ja Peedu lasteaias” (tlk Hille Lagerspetz, Hea Lugu). Teedu ja Peedu – soome keeles Tatu ja Patu – õpetlike ivadega lugusid loevad lapsed juba enam kui kahekümnes riigis, nii et oli paras aeg need tegelased eesti laste ette tuua. Teedu ja Peedu on kaks natuke isemoodi tegelast, kes selles raamatus spaa asemel hoopis lasteaeda satuvad. Raamatus on palju pilte, mida annab tundide kaupa uurida – on ju lasteaias igal lapsel omad tegemised ja paras ports neist on piltidele mahtunud. Järgmine selle sarja raamat on peatselt ilmumas, nii et head lugemist-uurimist lasteaialistele.

Taani lastekirjandust esindab Kim Fupz Aakesoni „Sallie lood” (tlk Lea Reitel Højer, NyNorden). Sallie on väike tüdruk, kes igal õhtul, kui isa end uudistesaadet vaatama seab, hakkab nuruma ja kisama, et isa talle unejuttu loeks. Ja isa, kes on muhe mees, loebki. Üksteist väikeste vimkadega lugu sobivad hästi nii ettelugemiseks teistele muhedatele isadele-emadele kui ka omaette lugemiseks suurematele lastele.

Mõtlemapanevad seiklused suurtele ja väikestele

Kui vanus kümme pluss on lugemisvara osas ikka olnud vaeslapse osas, siis tänavu mitte. Soome autori Siri Kolu „Meie, Rööbelid” (tlk K. Kaldmaa, Ajakirjade Kirjastus), sobib just kümneaastastele ja natuke vanematele. Seiklusi ja ootamatusi jagub ses raamatus kuhjaga ja natuke rohkemgi. Peategelane, kümneaastane Vilja, röövitakse ära oma tülitsevate vanemate autost ja tavaline kooliplika satub keset maanteeröövlite igapäevaelu. Peatükk peatüki haaval elab ta Rööbelite ellu aina enam sisse, kuni temast saab täieõiguslik perekonnaliige. Uut osa Rööbelite pere seiklustest on oodata järgmisel kevadel.

Kindlasti tuleb rääkida ka Islandi kirjaniku Thórarinn Leifssoni lasteromaanist „Vanaema Huldi raamatukogu” (tlk Kadri Sikk, NyNorden), kus elatakse tulevikumaailmas, mis võib kätte jõuda juba noorema põlvkonna eluajal. Seda maailma valitseb suur ja särav Kuldpank. Raamatuid enam pole ja koolis õpivad lapsed vaid intresside ja liitintresside peastarvutamist. Lugeda ei oska keegi, välja arvatud Albertína, kelle jaoks iga maailmast leitud täht on kingitus … See mõtlemapanev seiklus sobib lugemiseks nii suurtele kui ka väikestele. Krõõt Kukkuri mustvalged pildid on omaette väärtus. Kindlasti on tegemist raamatuga, kuhu mitmeks tunniks kaduda. Head lugemist!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!