Jaanuarist töökorraldus veel ei muutu

20. dets. 2012 Sirje Pärismaa - 1 Kommentaar

Vastab HTM-i avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb

Argo Kerb

Koolidesse pole saabunud veel ühtki ametlikku paberit ega ole ka valitsuse määrust, mis fikseeriks miinimumpalga. Millal see vastu võetakse?

Pedagoogide palga alammäärasid fikseeriv määruse eelnõu on valmis. Kolmapäeval kohtusime oluliste partneritega, nagu omavalitsusliidud, õpetajate liit ning haridustöötajate liit, mille järel saadame eelnõu kooskõlastusringile. Üldise palgatõusu osas on koolide ja koolipidajate otsustada, millal ja kuidas nad õpetajate palka tõstavad. Loodame, et seda tehakse jaanuari algusest.

Jaak Aaviksoo lubas novembri lõpus, et veel enne jõule saabub koolidesse näidispalgajuhend. Millal saabub?

Selle kallal töö käib ja loodetavasti jõuab juhend koolidesse veel selle aasta jooksul. Samas ei muutu järgmise aasta 1. jaanuarist tööajakorralduses midagi. Koormusarvestuse kontakttunni pealt astronoomilisele tunnile (35 tunni) viimise teemal räägitakse järgmisel aastal uue PGS-i eelnõu aruteludel riigikogus. PGS-i puudutavad muudatused ei mõjuta järgmise aasta palgatoetuse kasvu.

Need muudatused hakkaksid vastuvõtmisel kehtima kõige varem 2013 septembris või alles aastal 2014. Riigikoolides soovime töölepingud ja ametijuhendid korrastada juba järgmisel aastal. Kutsume omavalitsusi ja munitsipaalkoole jätkuvalt üles ka enda töölepingute sisu ja töökorraldust tänapäevastama ning töölepinguseadusega kooskõlla viima.

Mis siis ikkagi muutub 1. jaanuarist?

Järgmise aasta jaanuaris tõuseb omavalitsuste palgatoetus (summaarselt 11,6%) ja suurenevad (sealhulgas) riiklikud alampalga garantiid ehk töötasu alammäärad – summad, millest väiksemat ei tohi kvalifitseeritud õpetaja töölepingusse kirjutada. Klassijuhataja lisatasu alammäärad säilivad. Oluline muudatus on, et järgmisel aastal muutub palgatoetus sihtotstarbeliseks. Kõik, mida riik eraldab õpetajale palgatoetuseks, peab õpetajani ka jõudma.

Kuidas jaotab omavalitsus õpetaja palgaraha koolide vahel, jääb omavalitsuse kui koolipidaja otsustada. Koolipidaja otsustada on, millal ja kuidas kinnitatakse koolide eelarved. Kuigi kohalikele omavalitsustele haridusraha eraldav toetus- ja tasandusfondi määrus kinnitatakse eeldatavasti jaanuari alguses, saavad omavalitsused oma haridustoetuse üldised numbrid teada juba sel aastal. Eelnenud aastatel on see määrus kinnitatud alles veebruaris-märtsis. Esialgsed toetusnumbrid on juba üle nädala olnud üleval rahandusministeeriumi kodulehel (määruse ametlik kinnitamine nihkub jaanuari, sest sama määrusega eraldatakse ka sotsiaaltoetusi ning tasandusfondi raha ning selleks on vaja teada detsembri lõpu andmete seisu).

Jaanuarist peab tõusma palk nendel, kelle alammääragarantiid kasvavad, kuid palgaraha eraldatakse tunduvalt rohkem, kui on vaja vaid alammäärade tõstmiseks. Noorempedagoogidel ja õpetaja ametijärguga õpetajatel kasvab töötasu alammäär 715 euroni ja kõrgemad alammäärad säilivad, kuni ühtne alammäär on need ületanud. Rahastamise üldine kasv ehk omavalitsuse palgatoetuse kasv tähendab, et riigi haridustoetuses arvestatakse iga õpetaja ametikoha kohta järgmisel aastal vähemalt 860 eurot (nn 715 eurot + 20%) ja õpetajatele-metoodikutele 889 eurot. Võrdluseks: mullu oli õpetaja keskmine palk 793 eurot. Õpetajate töötasutoetuse nn vaba palgaraha (ehk raha, mis ületab alammäärade maksmiseks vajaliku raha) on vaja, et koolidel oleks võimalik maksta alammäärast rohkem ning diferentseerida töötasu vastavalt õpetajate töökoormusele ja -panusele.

Väiksemates kohtades, kus koolivõrk pole väheneva laste arvuga kaasas käinud, võib tõesti tekkida probleeme vaid riigi toetuse abil keskmiselt vähemalt 860-eurose palga väljamaksmisega. Loodame, et omavalitsused teevad mõistliku ajaga targad otsused. Samas toetab riik järgmisel aastal hõredalt asustatud piirkondade koole isegi varasemast rohkem – praeguse 8 mln euro asemel enam kui 10 mln euroga.

Tuleb silmas pidada ka seda, et 2013. aastal muutub õpetaja palgaraha sihtotstarbeliseks ehk omavalitsus ei saa õpetajate palgaraha muuks otstarbeks kasutada. Seega ei saa omavalitsus piirduda ainult palga alammäära tagamisega, vaid sellest üle jääv palgaraha peab jõudma samuti õpetajateni.

Kuidas ministeerium loodab säilitada lugupidamist ja usaldust õpetajate silmis?

Töötame selle nimel, et õpetaja saaks pühenduda oma tööle. See tähendab korralikku töötasu, häid töötingimusi ning selgeid otsuseid, mis lähematel aastatel haridussüsteemis muutub. Püüame viia arutelu võimalikult varakult ka nende õpetajateni, kes ei pruugi katus­organisatsioonide kaudu seda infot saada.

Teeme omalt poolt kõik, et nii raha liikumine kui ka kasutamine muutuks võimalikult arusaadavaks ja jälgitavaks. Samuti oleme seadnud prioriteediks muuta haridustöötajad teadlikumaks töölepingulistest õigustest.

Jätkuvalt on fookuses töökoormuse ja ülekoormatud ainekavade, koolibürokraatia, tööajaprobleemide küsimused. Need soovime lahendada uue PGS-i toel. Kõik see kokku peaks suurendama kindlust, et meie ühiskonnas väärtustatakse õpetajaametit.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Jaanuarist töökorraldus veel ei muutu”

  1. direktor ütleb:

    Ja miks seda kõike 17.detsembril Pärnus rääkida ei saanud?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!