Koolijuhid ei kiirusta laskmata karu nahka jagama

Direktoritel pole senini selgust, millised on õpetajate uue aasta palganumbrid.

„Nõukogude võimu elasime üle, elame üle ka selle aja!” muigab Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. Eelmisel nädalal osales ta koos teiste Tartumaa haridus- ja omavalitsusjuhtidega haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud õpetajate palgatõusu selgitaval infopäeval. Infopäevad on toimunud või riburada tulekul teisteski maakondades, kuid need pole toonud piisavalt selgust. Endiselt on õpetajate palgatõusu kohta rohkem küsimusi kui vastuseid.

„Kogu jutt on stiilis „tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa”,” imestab Tartumaal Pangodi järve ääres asuva väikese Unipiha algkooli juhataja Eha Jakobson.

„Praegu on segadust liiga palju selleks, et saaksime numbritest rääkida,” ütleb Pärnumaa Audru keskkooli direktor Peep Eenraid.

„Oskan rääkida vaid seda, mis ajakirjandusest loetud, ühtki ametlikku paberit pole,” märgib Tartu Mart Reiniku kooli direktor Toomas Samm.

„Kahjuks ei oska ma ühelegi teie küsimusele vastata, kuna ei tea ise ka neile vastust,” sõnab Kuresaare vanalinna kooli direktor Sulev Soodla.

Ehkki Nõo reaalgümnaasium on riigikool, pole direktor Jaanus Järveojal kooli uue aasta palgafondi kohta ametivendadest rohkem infot.

„Küsisime nõupidamisel uue aasta konkreetseid numbreid, aga vastust ei saanud,” räägib Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. „Pole ka vabariigi valitsuse määrust, mis paneb õpetaja palga miinimummäära paika, see on aluseks edasistele arvutustele. Saame uue aasta palku vaid teoreetiliselt kalkuleerida. Lähtume praegu eelmise aasta eelarvest.”

Kink ei näe siiski paanitsemiseks põhjust. Ennegi on juhtunud, et lõplik selgus eelarves saabub alles märtsiks. Seniks võib koolis „aega sisustada” uue palgajuhendi väljatöötamisega ja arutleda, millise tegevuse eest lisatasu maksta.

On muidugi oht, et see kujuneb laskmata karu naha jagamiseks.

Igatahes Tartu suurima kooli, 1400 õpilasega Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk kardab, et tõusu asemel võib palk koguni langeda, sest Kivilinnas on palkade alammäär riiklikust kõrgem. Linna tasandil on aga olnud juttu, et kogu Tartule eraldatav haridusraha suureneb vaid 2–6%. Seega ei saa koolides mingil juhul suuremat tõusu olla.

Õpilaste arv klassis tõuseb

Palgaarvestust mõjutab tugevalt klassi õpilaste arvu tõus järgmisest sügisest.

„24 õpilast klassi keskmiseks täitumuseks arvestada on liiga suur hüpe praegusega (19,8) võrreldes,” ütleb Lukk. „Kui seda arvestada järk-järgult, uutest 1. klassidest alustades, oleks see kuidagi mõistetav, aga mingil juhul ei tohiks seda rakendada juba olemasolevate klasside puhul.”

Karin Lukki teeb murelikuks seegi, et kuna tugispetsialistide palgaraha tuleb uuest aastat ainult kohaliku omavalitsuse eelarvest, peab neil keegi tugiosakonna spetsialistidest lahkuma ja teistegi palk ei säili ilmselt enam samal tasemel kui praegu. Nii suure hulga laste puhul on iga spetsialisti olemasolu koolis aga äärmiselt oluline, seda enam, et erivajadustega laste hulk ei vähene, vaid pigem suureneb. Sama trend on lisaks Eestile märgatav mujalgi ilmas.

„Õpetajad on pettunud ja hirmul, sest palkade vähenemise kartus on väga suur,” lausub Lukk. „Hinnad ju igal pool tõusevad. Kui sellises olukorras sissetulek väheneb, tekitab see õpetajas suuri pingeid ning paraku kanduvad need ka kooliellu.”

Ka Valgamaal asuva Lüllemäe põhikooli õpetajad on saanud riiklikust miinimumist kõrgemat tasu, sest Karula vallavalitsus ei alandanud masu ajal nende palka. Pedagoogi palk on olnud 695 ja noorempedagoogil 650 eurot.

„Seega tõuseb pedagoogi palk ainult 20 eurot, jämedalt võttes 3%, ja noorempedagoogil 65 eurot ehk 10%,” arvutab direktor Tiit Lepp, võttes aluseks riigi lubatud uue, 715-eurose miinimumi.

„Kuna meil kasvas sel õppeaastal õpilaste arv 12 võrra, saime tasandusfondist sügisel raha juurde küsida,” lausub Lepp. „Ehkki arvutustes näitab riik, et 14% antakse meile palga jaoks rohkem, võetakse samal ajal jälle midagi muud vähemaks, nii et kokkuvõttes jääb hariduseraldus meie jaoks samaks kui enne palgatõstmist.”

Lepp ja teistegi väikekoolide juhid pole rahul juhtimisraha arvestamise muutusega, seda hakatakse arvestama õpetajate palgafondi pealt 11,5–12%. Enne anti vähemalt kuue arvestusliku klassikomplektiga koolile üks täisjuhtimiskoht. Nüüd koidab võimalus, et kui omavalitsus juurde ei maksa, saab väikekooli direktor kolmandiku vähem palka kui õpetaja.

Juhtide palga teema kerkis teravalt ka esmaspäeval Pärnus toimunud Pärnu- ja Saaremaa infopäeval.

„Direktorile on planeeritud arvestuslikult 910 eurot ja keegi ei põhjendagi seda, kuna palga alammäära ei ole ette nähtud,” vahendas esmaspäeva õhtupoolikul Õpetajate Lehele arutelu muljeid kodusaare suunas teele asunud Salme põhikooli direktor Marika Pütsep. „Arvutasime, et õpetaja ja direktori palga vahe tuleb vaid 50 eurot. Aga vastutuse erinevus on suur ja vastutust tõstetakse veelgi. Täna öeldi, et andke tunde, siis saate rohkem palka. Ja et las omavalitsus maksab juurde.”

Kuid oma kooli õpetajate palgatõusu suhtes suurenesid Pütsepal infopäeva järel lootused. „Oleme täielikult erandid, sest meil on 120 õpilast, 12 klassikomplekti ning meil on HEV- ja lihtsustatud õppekavaga klassid, mis teevad meie olukorra lihtsamaks. Järgmise aasta septembrist tekivad HEV-õpilastele eraldi pearahamäärad.”

Ent Pütseppa häirib, et kõik jääb viimasele minutile. Millal leida aega, et võtta meeskond kokku palgapõhimõtete paikapanekuks?

„Seda ei saanud ju varem teha, sest ei olnud rahastamismudeli põhimõtteid näinud,” lisab Pütsep. „Täna esimest korda näidati seina peale midagi. Põhiline etteheide ministeeriumile ongi see, et koolijuhini ei ole asi jõudnud. 17. detsembril esimest korda näen! Üks asi on ajalehest lugeda, aga konkreetselt oleks võinud koolijuhtidega ikka kas või eelnõu tasemel läbi rääkida. Ega ma täna targemaks saanud, kuidas teha juhendit määratlemaks, mis õpetaja ametikohustusse kuulub. Loomulikult nuputame ise midagi välja, aga mingit tervikpilti sellest ei saanud.”

Suund liitklassidele

„Nii keerulises olukorras pole me olnud ühegi aasta lõpus ja ebamäärasus jätkub,” ütleb Põlvamaal asuva Vastse-Kuuste kooli direktor Inge Kalle. Põlvamaal polnud meie vestluse ajaks infopäev veel toimunud, kuid vallavolikogu esimehena on Kalle põhjalikult puurinud rahandusministeeriumi kodulehte.

„Üldhariduse rahastamismudeli all on kirjas ainult summad, rakendusmäärust või seletuskirja me veel näinud ei ole,” sõnab ta. „Aga nii palju võin küll juba öelda, et kogu õpetajapalga ümber käinud jutt on olnud vaid ootuste ülespuhumine. Meie koolis igatahes palgaraha väheneb. Tänavu oli töötasudeks 190 000 eurot, 2013. aastal kõigest 170 600. Vähenemise põhjus – kehtiva klasside liitmise normi järgi saame raha kaheksa klassikomplekti, mitte üheksa jaoks, nagu tänavu.”

See toobki Kallele muremõtted – keset õppeaastat ei saa ju liitklassi teha, pole vastavat määrustki. Veel hullem oleks öelda ühele õpetajale, et ta ei tule enam tööle.

Drastiline on ka koolituskulude vähenemine – 1706 euro eest peab kogu kollektiiv saama koolitatud. Kalle meilikasti potsatas just koolituspakkumine juhtidele – 1150 eurot!

Vastse-Kuuste kooli õpetajate palk on olnud 5% suurem kui riigi miinimum. Tugispetsialistid on kogu aeg olnud valla palgal.

„Riigi raha läheb meil õpetajaile! Hingekriipiv ja solvav on jutt, et õpetajate palkadeks eraldatud raha ei jõua õpetajani. Iga kuu esitavad vallad aruanded rahandusministeeriumile. HTM selgitagu välja konkreetsed juhtumid, kus valla raha läheb mujale, ja ärgu süüdistagu kõiki!”

Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Märt Sultsi sõnul pole tegu palgatõusu, vaid hoopis ridade ümbertõstmisega eelarves. „See on turu ümberjaotus, haridusest pumbatakse raha kuskile mujale. Palgafond tõesti suureneb 11%, aga palk tõuseb inimestel reaalselt 4,3–4,7%. Et 11% palka tõsta, tuleb Aaviksoo meetodi järgi lahti lasta kõik, kelle ametinimi ei ole õpetaja, see tähendab tugispetsialistid. Saadan oma HEV-õpilased Tartusse ministeeriumi, et nad tema aknad sisse loobiks. Küll siis paneb tugiteenused koolidesse tagasi!”

Keemik Sults tuletab füüsikust ministrile meelde, et reaalgaasioleku võrrandit ei saa lahendada ideaalgaasi oleku võrrandiga. Ideaalgaasi oleku võrrandis on kolm muutujat: õhk, temperatuur ja ruumala. Reaalgaasis on miljard muutujat.

„Palgafondi peale ma praegu ei mõtlegi,” teatab Sults. „Numbrid saab alati veebruaris-märtsis, siis hakkad neid tõstma. Kunstigümnaasiumis on ühel klassil osas tundides ka kolm õpetajat, klass lüüakse kolmeks rühmaks. Olen senini nende diferentsiaalvõrrandite lahendamisega hakkama saanud!”

17 aastat kunstigümnaasiumi juhtinud Sults pälvis äsja aumärgi – Kiievi patriarh andis talle üle Püha Mikolai Imedetegija ordeni.

„Öeldi, et kui selle Ukrainas rinda panen, saan igal pool rahata hakkama,” ütleb Sults. Aastaid tagasi meelitati teda miljonidollarilise aastapalgaga Kiievisse kunstigümnaasiumi looma. Sults lubabki millalgi oma kooli analoogi vaatama minna ega ole kindel, kas ta ikka tagasi tuleb.

—————

Au maksab ka midagi

Enn Liba

Kui Kambja Ignatsi Jaagu kooli direktor Enn Liba alustas 1982. aastal tööd üle Eesti kuulsa Nõo keskkooli direktorina, küsis kohaliku kolhoosi esimees Liba emalt, kui palju poeg ka palka hakkab saama. Vähem kui õpetajana, muretses ema. Pärast pikka vaikimist kostis elutark kolhoosimees: „Au maksab ka midagi!”
Täna tunneb Liba, et jälle on saabunud aeg, mil „au maksab ka midagi”. Esimest korda tekkis tunnustatud koolijuhil see mõte, lugedes ajalehest (!), et vanempedagoogide ja pedagoogide-metoodikute palgatõusu riiklikult ei planeerita. Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud palgatõusu selgitaval infopäeval, kus Liba osales koos teiste Tartu- ja Jõgevamaa haridus- ning omavalitsusjuhtidega, jäi tal segastest selgitustest aga mulje, et õpetajate palgatõus tuleb – kui raha leitakse.
„Aga jõuluajaks on meil midagi rõõmustavat ka,” lisab Liba. „Meie koolis sel õppeaastal kõige väiksemat palka saanud usundiõpetaja kandideeris Tartu kutsehariduskeskuse direktoriks ja asus seal juba tööle. Uueks aastaks on meil uus õpetaja olemas. Seega on usku, lootust, armastust, suurim neist on armastus.”