Millest kirjutab Õpetajate Leht homme, 14. detsembril?

13. dets. 2012 - 1 Kommentaar

Kas riigieksamite pingerea asemel tuleb hea kooli märk?

Miina Härma gümnaasium on läinud kaasa Tartu ülikooli eetikakeskuse algatusega luua hea kooli kvaliteedimärk, kirjutab Õpetajate Leht. Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul on mitu põhjust luua uus hindamis- ja tunnustussüsteem. Esiteks, riigieksamite pingeread süvendavad vaid edukultust ja soodustavad koostöö asemel võistlemist. Tähelepanuta jääb gümnaasiumide taimelava – põhikoolid. Lastelt, kes ei saa sisse ihaldatud koolidesse, võetakse eneseusk, mis on elus edu alus. „Kvaliteedimärgi loomisega ei taha me luua uusi pingeridu, vaid teha ühiskonnale ja lapsevanemaile nähtavaks töö, mida kool teeb iga lapse arengu toetamisel,” sõnas Sutrop. „Soovime leida sellise hindamise ja tunnustamise viisi, mis toetaks kooli arengut ja motiveeriks parandama koolimeeldivust ja -kultuuri ning senisest rohkem pingutama õppe- ja kasvatustöö paremate tulemuste nimel.” Hindamine on efektiivne siis, kui ta mõõdab, kuidas me täidame endale seatud eesmärke. Kooli headuse mõõtmisel tuleb lähtuda kooli õppekavas ja riiklikes strateegiates seatud eesmärkidest. Kvaliteedimärgi taotlemine pole hirmraske ülesanne − koolid peavad ise kirjeldama, kuidas nad kriteeriume täidavad. Enesekirjeldused peaksid olema avalikkusele kättesaadavad. Nii tekib koolidel võimalus oma tööd nähtavamaks muuta ning tehtud edusamme laiemalt jagada. Vanemad ja õpilased saavad aga teadlikumalt valida meelepärast kooli. Haridusminister Jaak Aaviksoo hinnangul pole uut mõõdupuud mõtet teha, kui ajendiks on ainult rahulolematus riigieksamitega ja koole tahetakse uue mõõdupuu järgi ikkagi ritta seada. „Kui asotsiaal lööb kirvega kellegi maha, ei pea sellepärast veel kirvest ära keelama!” lausus Aaviksoo eelmisel nädalal Tartus toimunud väärtuskasvatuse konverentsi kõnepuldist riigieksamite tulemuste põhjal koostatud koolide edetabelite kohta.

 

Uued võõrkeele riigieksamid tulekul

Haridusministeerium tahab juba lähitulevikus kasutada gümnaasiumi võõrkeele riigieksamina rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid, mille edukas sooritamine annab rahvusvahelise keeleoskustunnistuse, kirjutab Õpetajate Leht. Sihtasutuse Innove keelekeskuse spetsialistid tutvustavad Õpetajate Lehes 2014. aastal riigieksamitele rakendatavaid prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelisi riigieksameid.

 

Õpetajad protestivad hooldusõppe õppekava vastu

Tartu Maarja kooli klassiõpetajad Marju Vainikko, Kadri Laanisto ja Vahur Põldsam protestivad hooldusõppe õpilastele kehtestatud 20-tunnise nädalakoormuse vastu, mis jääb muutumatuks kogu kooliaja jooksul. Kui tavakoolis aasta-aastalt õppemaht suureneb, sest õpilased arenevad ja on igas järgnevas klassis võimelised rohkem õppima, siis arengupuudega lapsele ei näe ministeerium ette mingit arenguvõimalust. „Meie hooldusõppe õpilaste õpetamise kogemus näitab, et isegi kõige raskematel juhtudel laps areneb ja vajab õppekoormuse kasvu,“ kirjutavad kolm Maarja kooli õpetajat homses lehes. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand selgitab, et põhikooli lihtsustatud õppekava hooldusõpet käsitlev osa kinnitati alles ülemöödunud aastal ja varem sellist õppekava polnudki. Hooldusõppe õppekava valmis koostöös erialaekspertidega ja tulemusi hinnatakse 2013. esimeses pooles. Kui vaja, siis muudetakse ka hooldusõppe õpilastele ette nähtud nädalakoormuse mahtu.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Millest kirjutab Õpetajate Leht homme, 14. detsembril?”

  1. Arno ütleb:

    Selline keerutamine meenutab sots. võistlust nõuk. ajal. Koolis, kus on head tulemused on ka kõik ülejäänu korras ja jutt hambad ristis hinnete tagaajamisest ei vasta tõele. Küll vastab aga tõele parem õpikeskkond nendes “eliitkoolides”. Andekaid lapsi ei tohiks tasalülitada. Koolis käib üks ninnu- nännutamine, aga kui lõpuks tööturule jõutakse, selgub, et palka makstakse ikka reaalsete töötulemuste järgi. Ja siis jääb üle ainult liitumine sots. demmidega ning plakat kätte ja tänavale riigilt nõudma.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!