Muusikaline lisategevus erirühma lastele
Muusikaline lisategevus nägemispuudega lastele võimaldab arendada kuulamis- ja kompimisoskust, mälu ning rütmitunnet.
Tartus asub Maarjamõisa õppehaiglate läheduses pargi kõrval kena roheline maja – Maarjamõisa lasteaed. Maja on suur, tervelt 13 rühma. Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Arengukavas on meie eripära ka välja toodud: meelepuudega laste arendamine, loodushoid, avastusõpe, ravivõimlemine, rütmika ja hea alguse elemendid.
Meie majas on meelepuudega laste rühmades põhiliselt nägemispuudega lapsed ning teiste meelte võimendatud arendamine on selliste laste arengus väga oluline tugi. Lähtudes Tartu Maarjamõisa lasteaia missioonist – lapse igakülgseks arenemiseks soodsaima arengukeskkonna loomine –, on rühmadel loomulikult nii logopeedid kui ka tüflopedagoog, lisaks liikumis- ja muusikaõpetaja.
Rühmaõpetaja kasutab töös lastega muusikalis-rütmilist tegevust. Rühmatöös on iga päev võimalik leida mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Meie rahvaluule on rikkalik ja suurepärane allikas, kust leiab nii sobivaid näpumänge kui ka liisusalme. Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt.
Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Juba laste arengu uurimise suurkuju Võgotski on väitnud, et oleme harjunud mõttega, et inimene loeb silmadega ja räägib suuga, aga lugeda võib ka näppudega (punktkiri) ja rääkida kätega (viipekeel) (Võgotski, L., Sobranie sotsineni, Tom pjatõi, Osnovõ defektologi, Moskva 1983).
Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. Muusika arendavale võimele osutavad mitmed uuringud, mis on näidanud, et muusikaoskused edendavad ka laste lingvistilisi, matemaatilisi ja ruumitaju võimeid, mida meil vaja ongi.
Samuti lähtuvad sellest meie lasteaia põhiväärtused: tegevuses lähtutakse lapse individuaalsusest, tema erivajaduste väljaselgitamisest, lapse igakülgsest toetamisest, eesti rahvakultuuri ja demokraatia väärtustest. Kõrgelt hinnatakse looduse tähtsust lapse kasvatajana, õppimist tundel põhineva elamuse liitmisel, et õpitu paremini ja sügavamalt meelde jääks. Seetõttu soojendab tõesti südant, kui oma vahetusse tööle tulles kuuled, kuidas lapsed spontaanselt laulma hakkavad.