Põltsamaa Gümnaasium 95! Ka väike gümnaasium võib olla tõhus
Seoses 95. aastapäevaga on taas tõusnud päevakorda Põltsamaa ühisgümnaasiumi tuleviku küsimus. Uue seaduse järgi peaks kooli gümnaasiumiosas õppima vähemalt 252 õpilast, kuid ühisgümnaasiumis on neid 145.
„Gümnaasiumi suurus pole lapse kodanikuks kasvamise juures sugugi kõige tähtsam näitaja, headuse otsustab see, mida ja kuidas seal õpitakse ning õpetatakse,” leiab ühisgümnaasiumi 7.−12. kl õppealajuhataja Tiia Mikson. Tal on rohkesti näiteid nende suhteliselt väikse kooli õpilaste silmapaistvatest saavutustest, alustades sellest, et ülikooli pääseb siit üle 70 protsendi lõpetanutest, kusjuures enamik neist tasuta kohtadele. Kolm aastat tagasi lavakasse vastu võetud 12 üliõpilasest olid kolm PÜG-i lõpetanud. Estonia teatris tuleb ettekandele „Prints ja kerjus”, mida ühisgümnaasiumi õpilased lähevad vaatama suure huviga, sest seal mängivad kaasa nende hiljutised koolikaaslased, kevadel lõpetanud ja juba tuntust kogunud noored näitlejad Priit ja Märt Pius. Järgmisel kevadel lõpetab sama kooli Veiko Porkanen. Juunis muusikaharu lõpetanud Jaanis Kill võitis tänavu üleriigilise kitarristide võistluse.
Häid tulemusi ja saavutusi on koolil igas valdkonnas, nendib õppealajuhataja. Näiteks autasustati nädal tagasi 8. klassi õpilast Targo Sääske õpilasleiutajate riiklikul konkursil II preemiaga, Eesti rahva muuseumi koolidevahelisel võistujoonistamisel pälvis 9.−12. klasside arvestuses esimese koha Siimar Kivisild, 1.−4. klassi arvestuses sai Ingely Soovik eripreemia, kooli võistkond võitis parima kooli auhinna. Tublisid lapsi ja nende saavutusi on mitu korda rohkem, kui jõuab üles lugeda.
„Ma ei näe ühtki põhjust, miks ministeerium ei võiks ka natuke väiksemaid gümnaasiume toetada,” ütleb õppealajuhataja Tiia Mikson. „Meil on kvalifitseeritud ja õpihimulised õpetajad – juba teist aastat järjest omistati Põltsamaa ühisgümnaasiumile maakonna kõige koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitel.”
Praktika! Praktika! Praktika!
Oma kooli üheks tugevaks küljeks peab õppealajuhataja Mikson õppe praktilisust. „Meil ei ole n-ö vooruloengute kool, õpilased teevad väga palju õpitust ka praktiliselt läbi,” ütleb ta.
Tunnis õpitud teadmisi kinnistatakse nt loodusainete õpikodades, kõnelaagris, konverentsil esinedes. Ka valikained on praktilise suunitlusega – koostatakse projekte, õpitakse näidendeid ja luulekavasid aktuste ning tähtpäevade tarvis. Praktilise õppe läbiviimiseks toimub reaalklassi üks füüsika- ja keemiatund rühmades ning koolis on selle tarvis väga hästi sisustatud laborid. Praktilist tegevust pakub ka robootikaring, kus õpilased konstrueerivad ja programmeerivad oma juhendaja Mart Tragoni käe all legoroboteid. Põhikooli poisid Kaur Terep ja Kaspar Põder pääsesid hiljaaegu üleriigilisel Robotexi võistlusel finaaligi.
Teistmoodi eesti keele tund lapsepõlvepäeval. Õpetaja on Marika Nugis.
Juba algklassides taotletakse, et õppel oleks ka praktiline väljund. Õppealajuhataja Riina Valdmetsa sõnul asetatakse igal õppeaastal rõhk ühele läbivale teemale, on see siis loodus ja keskkond, tervislikud eluviisid, ametid ja karjäär vms. Väljundiks on õpilaste parimatest töödest koostatud omaloominguline kogumik, mille panevad kokku klassiõpetajad.
Õpetaja Marika Viksi juhendamisel on inglise keele õppijad seotud eTwinningu projektidega, et õpilased saaksid Euroopa koolidega suheldes inglise keelt harjutada.
Teadmiste kõrval on tähtis ka oskamine
Näiteks PÜG-i õpilaste pannkoogikohvik on tuntud üle maakonna ja kaugemalgi. Samas aimavad vähesed, et kohvik on kodumajanduse eksami üks osa. Kohvikupidajatele pole probleem koostada iseseisvalt menüü, kalkuleerida, osta vajalikud ained, küpsetada, kohvikuruum sisustada, reklaami teha, oma kaupa müüa, pärast ka ruumid koristada. Tänu õpetaja Eve Orole on ühisgümnaasiumis pannkoogikohvikut peetud peaaegu sama kaua, kui on korraldatud üleriigilist kõnevõistlust „Kuldsuud”.
Loomulikult oskavad Põltsamaa ühisgümnaasiumi muusikaklassi õpilased laulda ja pilli mängida, kui nad jõuavad laulu- ja pillimängukonkurssidel headele kohtadele ja esinevad nii koolis kui ka väljaspool laulukooridega, orkestriga, bändidega, solistidena.
Ka reaal-loodussuuna õpilastel on praktiline väljund. Nemad õpivad joonestamise ja modelleerimise kursuse käigus selgeks SolidEdge’i arvutiprogrammi ning saavad seejärel valikkursusel oma 3D-joonistest mikroprotsessoriga tööpingil need ideed täiesti materiaalsel kujul välja freesida.
Õpilased osalevad kooli sisehindamises
Koolile olulised probleemid võetakse gümnaasiumiõpilaste uurimistööde teemadeks. Kui paar aasta tagasi hakkasid liikuma jutud, et õpilased on hakanud spikerdama, ei tahtnud õpetajad seda uskuda. Kuni üks õpilane valis spikerdamise oma uurimistöö teemaks ja kandis tulemused õppenõukogus ette. „See oli mõnelegi valus, kuid kasulik õppetund,” meenutab õppealajuhataja.
Gümnasistid on uurinud ka arenguvestluste mõju ja dataprojektorite kasutamist ainetundides. Nii mõnigi õppenõukogu liige oli üllatunud, kui ühest uuringust selgus, kui paljud õpilased tarbivad energiajooke.
Igasügisesel karjäärilaadal räägivad vilistlased, millises koolis nad edasi õpivad.
Järgmisel aastal hakkab üks õpilane uurima, kui paljud Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlased jõuavad magistriõpinguteni, ja mis on saanud nendest, kes kohe pärast lõpetamist edasi õppima ei läinud. Koolile on see oluline tagasiside.
Viimast sisehindamise aruannet tehes tõdeti, et gümnasistid on teinud üle 30 kooli sisehindamisega seotud uuringu, see on olnud oluline panus.
Suurüritused Põltsamaal koos vilistlastega
Tiia Mikson rõhutab, et ühisgümnaasium on avatud kool, mis võtab meelsasti külalisi vastu. Möödunud aastal oli nende kool Tartu ülikooli väärtusarenduse programmi üks praktikakoole. Koolis saab kokku maakonna klassiõpetajate ainesektsioon, sest selle eestvedaja on ühisgümnaasiumi klassiõpetaja. Alles hiljuti oli maakonna teise klassi õpilaste kunstipäev Põltsamaal. Kool aitas korraldada 6. klasside üleriigilist õpioskuste olümpiaadi, kus Põltsamaa lapsed saavutasid 6. koha. Kolmandal veerandil tulevad Põltsamaa kooli eesti keele praktikale Narva õpetajad.
Ühisgümnaasium korraldab ka üleriigilisi õpilaste üritusi. Juba 2005. aastast peetakse siin kooliõpilaste meediakonverentsi, kus esinejateks on tuntud ajakirjanikud, sageli ka kooli vilistlased. Sel aastal Sten Teppan, Peep Pedmanson ja Taavi Libe. Juba rohkem kui kümme aastat korraldab ühisgümnaasium üleriigilist kõnevõistlust „Kuldsuu”, kus töötubasid juhendavad tuntud näitlejad ja lavastajad, teiste hulgas jällegi oma kooli vilistlased.
Sagedased külalised koolis on teisedki vilistlased: lauluvõistlusel helilooja ja muusik Kristo Matson, selle aasta kodanikupäeval riigikohtu esimees Märt Rask.
Head ideed saavad teoks
Kooliseinte vahelt minnakse ka teistele külla. Aasta tagasi käisid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetajad Gustav Adolfi, Miina Härma, Treffneri ja Tallinna reaalkooli kolleegidele töövarjuks, et võrrelda nende tööd enda omaga. Sealt toodi kaasa mitmeid uusi ideid, mida koolis varmalt ka rakendati – näiteks järelevastamiste koondamine ühele päevale nädalas.
Nüüd on kool liitunud õpilasvahetuse programmiga „VeniVidiVici” ja uuest aastast on õpilastelgi võimalik minna paariks nädalaks teistesse koolidesse õppima, olles samal ajal valmis ka ise vahetusõpilasi vastu võtma.
Palju ettevõtmisi korraldab ühisgümnaasium koostöös muusikakooli, spordihalli, kultuurimaja, muuseumi, noortekeskusega, samuti Põltsamaa ametikooliga, mille õpetajad õpetavad ühisgümnaasiumi õpilastele liiklust ja autosõitu.
Õpilasi viib kooliseinte vahelt välja ka gümnaasiumi valikkursus, kus õpitakse projekte kirjutama ja neid ellu viima. Kursuse juhendaja, kooli projektijuhi Annika Kallasmaa sõnul peavad õpilased kursuse lõpuks meeskondadena läbi viima projekti, mis aitab lahendada või leevendada olemasolevat probleemi.
Kevadel leidis osa õpilasi, et nende kodukohas Kõos on kergliiklustee kivine ja teeääred prügi täis. Tänu projektile tehti tee koostöös kohaliku omavalitsusega korda. Teine rühm õpilasi tegutses projekti toel koos Põltsamaa SOS lastekülaga – õpiti selgeks näidend, mis kanti ette lasteküla sünnipäeval. Sellel õppeaastal osaleb projektitöö kursusel ühisgümnaasiumis kakskümmend seitse 10. klassi õpilast.
—————-
Oleme heade eelduste loojad
Aimar Arula
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor
Hästi töötav väike gümnaasium ei jää suurele millegi poolest alla, usuvad Põltsamaa ühisgümnaasiumis nii õpetajad kui ka õpilased.
17. detsembril saab Põltsamaa ühisgümnaasium 95-aastaseks. 20. detsembril tähistame seda peoga, kus esinevad meie kooli ansamblid, koorid, orkester ning sõna saavad külalised ja koostööpartnerid. Meie kooli on lõpetanud juba 92 lendu ning vilistlased on peole oodatud suvel, 8. juunil 2013. aastal. Loodetavasti tuleb siis kohale üle tuhande vilistlase, selleks puhuks plaanime kooli hoovi üles panna suure peotelgi. Vilistlaspeo tippsündmuseks kujuneb legendaarse direktori Kalju Terase mälestuspingi avamine koolimaja ees. Linnavalitsus on seda ideed toetanud ja meie kooli endine õpilane, kunstiakadeemia professor Toivo Raidmets on asunud pinki kavandama. Ideele on õla alla pannud SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond, mis loodi 2009. aastal kooli vilistlase Heldur Meeritsa eestvedamisel. Sihtasutus ise hakkab kooli toetama, kui sihtasutuse arveldusarvele on laekunud 64 000 eurot (miljon krooni). Peaeesmärk on tunnustada tulevikus eriti tublisid pedagooge ja väljapaistvaid õppureid. Esialgu kauge unistuse täitumiseni polegi enam palju jäänud, sest koos on juba üle 42 000 euro.
Heade eelduste looja − selline on meie moto. Meil on praegu küll vähem õpilasi kui kümme aastat tagasi, kuid pakume nüüdki oma õpilastele häid arengueeldusi, ja nemad oskavad neid ka kasutada. Saavutavad reaalainete võistlustel ja olümpiaadidel tihti häid kohti, jõuavad kõrgetele kohtadele nii laulu- kui ka pillimänguvõistlustel, pääsevad kergesti ülikooli. Nad osalevad meelsasti meie kooli meediakonverentsidel ja kõnevõistlusel, mis tõmbavad noori kohale üle kogu Eesti. Meie nooremad õpilased püsivad pranglimises lausa rahvusvahelises konkurentsis, löövad kaasa loomevõistlustel.
Meil on head eeldused olla ka edaspidi kool, mis loob oma õpilastele häid võimalusi annete väljaarendamiseks ja endale elus kõige sobivama tee leidmiseks.