Kas põhjamaal elav laps peab oskama suusatada?
Tallinna Kadaka lasteaiast lähevad lapsed kooli teadmisega, et suusatada on tore. Liikumisõpetaja usub, et kui omavalitsused leiaksid võimaluse soetada lasteaedadesse suusavarustus, oleksid lapsed tervemad.
Tänavune talv on tõeline kingitus – parasjagu külmakraade, korralik lumikate ja pea igal ööl maha sadanud õrn kirmetis tagavad hea suusailma, mida oleks kahju kasutamata jätta.
Kui asusin eelmisel talvel tööle tervist edendavas Kadaka lasteaias, tuli mõte rajada sportimiseks sobivale õuealale suusapark. Kirjutasime direktor Marianne Liiviga hasartmängumaksu nõukogule projektitaotluse suuskade soetamiseks ning saime rõõmustava vastuse. Hoolekogu esinaise Pille Mooni abiga hankisime lastele 20 paari suuski ja saapaid, lisaks kolm paari suuski täiskasvanutele, suusakinnitused ja vahtmatid suusasaabaste vahetamiseks õues. Vanast laoruumist sai suusavarustusele korraliku hoiuruumi. Siin jagas nõu lapsevanem Urmas Välbe. Iga suusapaar sai eraldi hoiuboksi – nii hoiab oma suuski ka maailma suusatajate paremik.
Suusatunde oodatakse pikisilmi
Muusikaõpetaja kirjutatud suusahümni saatel avati detsembris suusapark ehk Kadaka suusakool. See oli ilus spordipidu ja laste suusatalve sissejuhatus. Järgmisel päeval alustasime suusatundidega.
Suusatamist hakkasid õppima kõik 4–7-aastased lapsed. Igal hommikul enne saalitundide algust sõitsin sisse kolm eri pikkusega rada, vastavalt laste võimetele. Kuna 90%-l lastest puudus varasem suusakogemus, alustasime nullist: tutvusime suuskadega, õppisime saapaid vahetama, suusakinnitusi kinni panema ja lahti võtma ning suusakeppe hoidma. Jätkasime kukkumise ja püsti tõusmise õppimisega, harjutasime jalgade ja keha õiget asendit ja lihtsamaid suuskadel astumisi – lehvikpööret ja treppastet.
Ei olnud kerge lastele selgeks teha, et enne suuskadele astumist tuleb põhitõed omandada. Kõigil oli tohutu soov suuskadel liuglema hakata, kuid ruttu saadi aru, et pealtnäha lihtne tegevus võib osutuda oodatust keerulisemaks. Laste pettumus oli suur, kui liuglemise asemel läks kohe vaja värskelt õpitud oskusi: kuidas kukkuda ja püsti tõusta.
Kuna laste võimed ja tasakaalutunnetus on erinevad, kostis mõnigi kord rajalt nuttu ja vihastamist. Siis tuli koos rühmaõpetajaga olla lastele toeks, õpetada ja julgustada neid uuesti proovima.
Kui tasakaal enam-vähem käes, hakkasime libisemist õppima. Nüüd tuli igale lapsele otsa vaadata ja sisetunde järgi otsustada, milline taktika talle valida: kas alustada libisemist ühel või kahel suusal, keppidega või ilma jne. Püüdsin hoiduda liigsest õpetamisest, et laste enda initsiatiivi mitte pärssida.
Lapsed on kiired õppijad ja nüüd on rõõm suusatamisest suur. Suusatunde oodatakse pikisilmi ja ka vabal ajal suusatatakse palju. Arvan, et koolieelses eas on oluline lastele selgeks õpetada suusatamise põhitõed. Tehnikat jõuab lihvida hiljem. Kõige olulisem on rõõm suusatamisest.
Pärast kuuajast harjutamist õuealal sõitsime Harku metsa suusamatkale. Jagunesime vastavalt võimetele gruppidesse, iga grupi ees õpetaja või lapsevanem. Eesmärk ei olnud läbitav kilometraaž, vaid nauding koos väikese pingutusega. Harku metsas olid rajameistrid sisse sõitnud sügava suusajälje, mis võimaldas lastel kergemini liikuda. Meie väljasõit õnnestus igati ja järgmine sõit juba ootab. Sellised sõidud motiveerivad lapsi pingutama, õpetavad hoidma ja jagama jõuvarusid ning kaaslasi toetama. Paraneb laste läbisaamine ning ka laste ja täiskasvanute suhted arenevad uuele tasandile.
Varem kesklinnas töötades sõitsin samuti lasteaia territooriumile sisse 150-meetrise suusaraja. Seal suusatasid lapsed kodust kaasa võetud suuskadel. Suusavarustus oli vaid kolmandikul lastest, lahkemad jagasid suuski sõpradega. Lapsele suusavarustuse soetamine käib keskmisele eesti perele üle jõu, kuna see on kulukas ja lapsed kasvavad varustusest kiiresti välja. Olen veendunud, et kui omavalitsused leiaksid võimaluse soetada igasse lasteaeda 20 paari korralikku suusavarustust, saaksid lapsed varakult suusarõõmu tunda ning oleksid palju tervemad ja tugevamad. See on ühekordne, kuid pikaajaline investeering, millest sõltub meie laste tervis ja elukvaliteet.
Terves kehas terve vaim
Kui laps saab esimest korda suusad alla alles kolmandas klassis suusatundides, pole kuigi tõenäoline, et tal tekib lühikese suusaveerandi jooksul tihe side suusatamisega. Lapsed peaksid saama suusakogemuse juba lasteaias.
Tahan innustada teisigi liikumisõpetajaid otsima võimalusi soetada lasteaeda suusavarustust. Lastele liikumisvõimaluste pakkumiseks ei pea lasteaed asuma staadioni või metsa ääres. Selleks pole vaja palju ruumi, piisab väikesest aiaäärsest alast, heast tahtest, loovast mõtlemisest ja koostööst lapsevanemate ning rühmaõpetajatega. Kui juhtkond toetab, lapsevanemad on ettevõtlikud ja õpetajad teotahtelised, saavad väikestest unistusest suured teod.
Meie lasteaiast lähevad lapsed kooli teadmisega, et suusatada on tore. Hea liikumisvilumusega lapsed on koolis vaimselt ja sotsiaalselt tegusamad ning edukamad.
Suurim tänu tehtud töö eest on laste entusiasm ja rõõm uutest oskustest.
Suusavarustus on ühekordne, kuid pikaajaline investeering, millest sõltub laste tervis ja elukvaliteet. Fotol on lastega koos suuskadel lasteaia hoolekogu esinaine Pille Moon.
Tere! Rõõm kuulda, et ka mujal lasteaias suusatatakse. Muidu oleksin arvanud, et meie Lusti Lasteaed Võrumaalt Antsla vallas on ainuke vs üks vähestest lasteaedadest, kes suusatunde pakub lastele. Ka meil on lasteaias suusad, kuid kahjuks mitte tänapäevaste saabaste ja klambritega. Kuid saame hakkama. Eesmärgiks on soetada ikka saapad ja suusad klambritega, mida ei pea seitsmest kohast pingutama. Õpime ka künkast laskumist. Alul on hirm suur, kuid peale ponnistust ja esimest õnnestumist, pakub künkast laskumine vaid rõõmu. Ka metsamatkad kevadmärkide otsimisel meeldivad lastele. Libisevat suuska!
Väga tubli ja vajalik ettevõtmine. Jaksu!
Rakveres Kungla lasteaias on lapsed suusatanud juba ammusest ajast. Suusad on samuti rihmadega, mitte tänapäevased. Samas on see mugav, kuna lapsi on palju ja ei ole vaja hakata saapaid vahetama. Meie rühma neljaastased said tänavu talvel juba suusad jalga.
Tubli ja kui abi või nõu vaja pöörduge minu või kolleegide poole Tallinna ülikoolis