Kool jääb edasi, aga kas ministri poolt lubatu koolideni ka jõuab…
Käes on kindlasti kõigi poolt oodatud 2013. aasta – uus aeg, uued võimalused ja üldine usk, et kõik saab korda. Ka haridusmaastikul.
Koolid peaksid saama õpetajate jaoks suurema palgaraha. Jah saavadki, aga ainult nooremõpetajatele ja õpetajatele. Põnevalt on HTM-il pandud kokku rahade saamise ja maksmise süsteem:
- Tõusevad alampalga määrad nooremõpetajal ja õpetajal.
- Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik ei saa juurde midagi.
- Õpetajate palgafondist on kadunud klassijuhataja töötasu, kuigi uued määrad on määrusesse sisse kirjutatud.
- Nn 20% rahadest üks tavaline maakool rääkida ei saa, sest seda raha lihtsalt ei jagu, klassijuhatajate töötasu tuleb ka sealt ja rohkem seda polegi, aga õpetaja töö tasustamine kooli arendustegevuse eest, õpetaja töö olümpiaadile minevate lastega, õpetaja töö ainekomisjoni juhina, õpetaja töö kodus klassitööde parandamisega jne jne. Selliseid töid, mille eest lubati õpetajaid tasustada oli tunduvalt rohkem, aga mida pole, see on töötasu.
- Kus on see riigi poolt nimetatud seaduse täitmine , mis lisaks palgafondile lubas koolidel 3% ulatuses koolitusrahasid kasutada, nüüd olevat see 2% ULATUSES ANTUD MINGITELE KOOLITUSFIRMADELE, MILLEST KOOLIDEL MINGIT ÜLEVAADET EI OLE JA EI TEA KA KOOLITUSTE KOHTI, AEGASID, RÄÄKIMATA TEEEMADEST, koolide oma arengukava täitmine koolituste poole pealt jääb tegemata, sest meile surutakse peale hoopis teistsuguseid koolitusi.
Minu kui koolijuhi jaoks on kõige keerulisem olukord palkadega seonduv ning see puudutab vanemõpetajaid ja õpetaja-metoodikuid. Mismoodi pean mina selgeks tegema oma kolleegidele, et sel aastal neile palgatõusu ette näha pole. See on umbes nii, et peres ühele lapsele ostad kooliminekuks uued riided, teisele mitte, las käib vanadega.
Õpetajate andmed on EHIS-is üleval. Miks ei ole kooliti neid õpetajaid arvestatud ja neile ka ametlikult uus palgaraha eelarvesse sisse kirjutatud? Selline suhtumine riigi poolt õpetajaskonda näitab meie riigiisade taset. Teie seal koolides võite tahta mida iganes, meie teeme nii nagu meie tahame, umbes täpselt nii nagu Švejkil suu kinni pandi. See on karm lähenemine ja see võib viia suure vastuseisuni, mida keegi ei soovi.
Oleme jõudmas sellisesse aega, kus isegi KOV-id on hakanud mõtlema sellele, et kaua sa sellise riigiga ikka vägikaigast vead, pigem loobun ja siis peab ka koolijuht suu kinni panema ja laskma kohalikul haridustemplil auru välja, ja nii teatud kooliastmed likvideeruvadki. Riik pole teinud, KOV ise teeb, tegelikult aga pole riik soovinudki midagi teha.
Jätkuv riigigümnaasiumite ehitamise kampaania tähendab aga lõppkokkuvõttes haridusest ilmajäämist väga paljudele maanoortele või mis veelgi hullem, paljud maakohad hakkavad veelgi kiiremini tühjenema ja see pole enam lihtne küsimus, see on juba meie riigi jaoks eluline probleem. Riigikaitse seisukohalt piiriäärsete maapiirkondade tühjenemine on tõsine ja lahendamist vajav küsimus juba täna.
Teine ja minu jaoks südant valutama panev argument riigigümnaasiumite rajamise osas on see, et piruka juurde mahub üha vähem ja vähem maanoori ning elanikkonna kihistumine, ütleks otse välja – kastistumine – võtab üha suuremaid mõõteid. Pikemas perspektiivis on see valuline olukord, mis võib lõppeda kurvalt, isegi katastroofiliselt. Meie väikse riigi võimalus on anda kõigile lastele selline haridus, mis võimaldab neil hiljem edukalt hakkama saada. Tänase riigi poliitika tekitab aga meie väikeses kogukonnas vastasseisusid, lahterdamist, inimeste võimaluste katastroofilist vähendamist, mis lõppkokkuvõttes viib tõsiste vastasseisudeni valitsejate ja tavakodanike vahel.
Lõpetuseks selline vahepala. Kooli tuli tubli vilistlane, kes õpib Tartu Ülikoolis õpetajaks ning on veendumusel, et tuleb koduvalda tagasi. Lisaks ütles ta sellise ilusa mõtte, et tahab oma lapsed siia kooli õppima panna, ja et kindlasti nad saaksid siit ka keskhariduse. Mõte, et kodukoolis seda ei võimaldata, ei mahtunud talle kuidagi hinge. Selline mõtteviis ongi see, mille nimel meie, maakoolide õpetajad, tegutseme ja loodame, et hariduse eest vastutajad ka vastutaksid oma tegemiste ja mittetegemiste eest.
Edu meiesugustele ja loodame, et meie hääled ka vastutajateni/otsustajateni jõuavad.
Aitäh välja ütlemast. Edukad elavad Tallinnas ja pole ette nähtudki, et maal ka koolid on. Kui kaua me veel jõuame elada lubadustest ja paljast missioonitundest, kui kogu aeg kuuled, kuidas koolidesse on alles jäänud vaid pensioniealised, tülpinud vanatüdrukud, kes tõusevad hommikul vaid selleks üles, et minna lapsi kiusama?