Mida võib õppida PISA uuringust?

18. jaan. 2013 Maie Kitsing, HTM-i välishindamise osakonna nõunik; Jaan Mikk, Tartu Ülikooli emeriitprofessor - Kommenteeri artiklit

PISA 2009 tulemuste analüüsist* Eesti koolides selgus ootamatult, et väikese efektiivsusega koolides ootasid õpetajad, et eraldi makstaks iga tegevuse eest, mis pole otseselt seotud tunniandmisega. Nad pidasid protsessi olulisemaks kui tulemusi. Kõrge efektiivsusega koolides pidasid õpetajad oluliseks õpitulemusi. Nad leidsid, et täiendav tegevus on õpetajatöö osa, ega oodanud iga tegevuse eest eraldi tasu.

PISA uuringuist on teada, et kodude majanduslik, sotsiaalne ning kultuuriline taust mõjutab õpilaste edukust. Ka Eestis oli PISA 2009 andmetel õpilaste koduse tausta seos tema tulemustega positiivne (korrelatsioon r = 0,28) .

Koduse tausta üldnäitaja koosneb mitmest komponendist, millest kultuuriväärtuste indeks andis tugevaima seose (r = 0,23) ja kodude jõukus nõrgima (r = 0,02). Pole oluline, mitu televiisorit ja autot on kodus, kas seal on nõudepesumasin, videokaamera ja plasmateler. Oluline on, kas on kirjandusklassikat, luuleraamatuid ja kunstiteoseid. Need olid küsimused, mille abil hinnati kodude kultuuri- ja hariduslembust.

Eelnevad arvutused olid tehtud üksikute õpilaste vastuste põhjal. Kui aga kõigepealt arvutada kooli õpilaste keskmine majanduslik, sotsiaalne ning kultuuriline taust ning PISA keskmine tulemus koolis, siis oli seos perede tausta ja testitulemuste vahel tugev (r = 0,70). Klassis näib kujunevat keskmine kultuuriline ning hoiakuline tase ja see on olulisemgi kui üksiku õpilase kodune taust. Sellega on seletatav, miks vanemad tahavad oma lapsi panna tugevatesse koolidesse ja koolijuhid soovivad valida õpilasi.

Riigi kui terviku seisukohalt pole see aga parim lahendus. Kui koolide erinevused on väiksemad, siis on riigi keskmine tulemus parem. Näiteks Soomes on koolide erinevused umbes kaks korda väiksemad kui meil ja PISA tulemus kõrgem. Sellega seostub ka inimeste sissetulekute indeksi (GINI indeksi) seos PISA tulemustega. Mida rohkem inimeste sissetulekud riigis erinevad, seda madalamad on PISA tulemused.

Õpilase käest küsiti, kas lugemine on üks tema meelishobi, kas talle meeldib teiste inimestega raamatuist rääkida, kas ta on õnnelik, kui ta saab kingiks raamatu jne. Positiivsed vastused näitasid, millist mõnu õpilane lugemisest tunneb. Lugemismõnu oli suhteliselt tugevalt seotud PISA lugemistesti tulemusega (r = 0,43). Seega on kooli ja kodu oluline ülesanne jõuda olukorrani, kus õpilasele meeldib lugeda. Eesti on siin OECD maade keskmisel tasemel, jäädes veidi alla Soomele.

Lugemise mitmekesisuses ole­me aga OECD maadest paremad. Mitmekesisust hinnati õpilaste vastuste järgi küsimusele, kui sageli nad loevad ajakirju, koomikseid, ilukirjandust, teabekirjandust ja ajalehti. Mida sagedamini õpilased lugesid eri allikaid, seda paremad olid PISA tulemused (r = 0,23). Veelgi rohkem edestasime OECD maid internetist lugemise alal ja seegi tegevus oli positiivselt seotud PISA tulemusega (r = 0,12).

Ilmselt suurim avastus meie analüüsis oli, et metastrateegiate kasutamine viib oluliselt paremate testitulemusteni. Õpilase käest küsiti, kui kasulik on tema arvates arutada teksti sisu teiste inimestega, tõmmata teksti olulistele kohtadele jooned alla, teha teksti sisust oma sõnadega kokkuvõte jne. Õpilase vastused näitasid, kui tähtsaks peab ta loetust arusaamise strateegiat. Mida olulisemaks ta seda pidas, seda paremad olid tema tulemused PISA testis (r = 0,33). Siin on meie õpilaste heade tulemuste üks põhjus. Loetust arusaamise strateegiat hindasid meie õpilased kõrgemalt kui OECD maad keskmiselt ja isegi Soome õpilastest olime ees. Ilmselt on meie õpetajad pööranud õppimisvõtetele rohkem tähelepanu kui teiste riikide õpetajad.

Teine oluline metastrateegia oli summeerimise strateegia. Selle hindamise eel paluti õpilasel läbi lugeda pikk ja keeruline tekst. Seejärel küsiti, kui kasulik on tema arvates sellest tekstist lühikokkuvõtte kirjutamiseks lugeda teksti mitu korda, tõmmata kõige olulisematele lausetele jooned alla, kontrollida, kas teksti kõige olulisemad faktid on kokkuvõttes esitatud jne. Mida kasulikumaks õpilased taolisi võtteid pidasid, seda paremad olid nende PISA tulemused (r = 0,39). Ilmselt õpilased ka kasutavad neid võtteid, mida tähtsaks peavad, ja sellega seletubki metastrateegiate suhteliselt suur mõju PISA tulemustele.

Õpilastelt küsiti ka kontrolli strateegiate kasutamise kohta ja ilmnes, et õpilased, kes neid strateegiaid rohkem kasutasid, said testis paremaid tulemusi (r = 0,18). Töötlusstrateegia sagedasemad kasutajad said samuti testis kõrgema tulemuse (r = 0,09). Aga need Eesti õpilased, kes toetusid vaid mälule ja püüdsid tekstist meelde jätta nii palju üksikasju kui võimalik, said testis veidi kehvema tulemuse.

Koolijuhi käest küsiti, millisel määral õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes takistavad õppimist. Vastused sellele küsimusele seostusid suhteliselt tugevalt PISA tulemustega (r = 0,32 lugemises ja 0,37 loodusainetes). Mida kõrgemad olid õpetajate ootused, seda paremad olid õpitulemused. Sama seaduspärasust on täheldanud ka teised uurijad paljude maade kohta. Rahvusvahelistes testides on head tulemused maades, kus on nõudlik õppekava. Me ei tohiks ühegi õpilase kohta mõelda, et ta pole võimekas ja ega temalt midagi eriti nõuda saagi. Peaksime taotlema iga õpilase maksimaalset võimetekohast tulemust.

Samas küsiti koolijuhilt, kuivõrd võib õpilaste lugupidamatus õpetajate suhtes vähendada õpitulemusi tema koolis. Kui koolijuhid arvasid, et õpilaste lugupidamatus õpetajate suhtes on oluline õppimist takistav tegur, siis olidki PISA testi tulemused madalamad (r = 0,23).

Õpilaste suhtumist kooli uuriti nelja küsimusega („Kool on vähe teinud, et mind täiskasvanueluks ette valmistada”, „Koolis käimine on olnud ajaraiskamine”, „Kool on õpetanud mulle asju, mis võivad tööelus kasuks tulla”, „Kool on andnud mulle julguse otsuseid teha”). Õpilaste vastuste järgi arvutati koolisuhtumise indeks. Üllataval kombel õpilaste koolisuhtumine peaaegu ei seostunud PISA testi tulemustega (r = 0.08). Üksiku õpilase õppeedukus ei sõltunudki sellest, mida ta koolist arvas. Kui aga arvutada välja kooli õpilaste keskmine koolisuhtumine, seostus see PISA tulemustega päris hästi (r = 0,35). Väga oluline on arendada klassi ja kooli kui terviku positiivset suhtumist kooli ja õppimisse.

Soome õpilased olid Euroopas parimad PISA 2009 testi kõigis kolmes valdkonnas. Soome teadlased on seda väga head tulemust selgitanud mitme põhjusega. On toodud esile Soome õpilaste huvisid ja vaba aja tegevusi, Soome õpetajakoolitust ja kultuuri. Soome koolisüsteem on egalitaarne. Põhikoolis puuduvad riigieksamid, on aga tasuta soe lõuna kõikidele õpilastele. Rõhutatakse hariduse ja õpetajakutse kõrget prestiiži Soome ühiskonnas. Õpetajakoolituse kohtadele on Soome ülikoolides kümnekordne konkurss ja õpetajakoolituse kvaliteet on kõrge. Soome õpetajad on ette valmistatud iseseisvuseks oma töös ja riiklik õppekava eeldab, et õpetaja otsustab kohalikul tasandil ise. Õppekava rõhutab isiksuse arengu kõiki aspekte, kaasa arvatud moraalne areng, loovus ja oskused. Soome teadlane Pasi Sahlberg võrdles Soome haridust USA omaga ja soovitas liikuda standardiseerimiselt personaliseerimisele, võistluselt koostööle ja kontrollilt usaldusele.

Soome õpilaste lugemisoskus oli Eesti õpilastest umbes ühe klassi võrra, täpsemalt 35 PISA punkti ees. Erinevuse põhjuseid otsides saime algul vaid tagasihoidlikke tulemusi. Sellest erinevusest 10 punkti on seletatav lugemise suurema mitmekesisusega Soome õpilaste seas ja seitse punkti kodude majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise staatusega. Samas kinnitasid Eesti õpilased, et nad kasutavad rohkem loetust arusaamise strateegiat, ja said niimoodi Soome õpilaste ees kuuepunktilise eelise. Kontrolli strateegiate kasutamist hindasid Eesti õpilased samuti kõrgemaks ja sellegi tõttu peaks Eesti õpilastel olema kuuepunktiline edu. Internetiallikate ulatuslikum lugemine andis Eesti õpilastele seitsmepunktilise edu jne. Toodud punktid pole otseselt liidetavad, kuid kooli ja kodude karakteristikutega ei õnnestunud meil siiski selgitada, miks on Soome tulemused meie omadest nii palju paremad.

Soome paremuse selgitamiseks võrdlesime Euroopa maid PISA uuringus. Selgus, et Euroopa maade PISA tulemus seostus tugevalt inimarengu indeksiga (r = 0,72), korruptsiooniindeksiga (r =0,68), prognoositava elueaga (r = 0,52) jne. Kõik need näitajad andsid Soomele eelise: inimarengu indeks 32 PISA punkti, korruptsiooni puudumine 22 punkti ja oodatav eluiga 25 punkti. Neidki punkte ei saa liita, kuid kõik nad näitavad ühte: Soome paremus Eesti ees seostub tugevalt üldise inimarenguga, mis väljendub muuseas tervislikes eluviisides, hoiakutes, tootmise efektiivsuses. Sama mõtet olid rõhutanud ka ülalrefereeritud Soome teadlased. Üldine kultuuritase on PISA tulemuste oluline alus.

PISA uuringu kohaselt oli Eesti õpetajate suhteline palk umbes kaks korda väiksem kui Soome õpetajatel. Õpetajate palk on aga positiivselt seotud PISA tulemustega riigis (r = 0,3). Kui õpetajate palk on riigis kõrgem, on seal ka PISA tulemused paremad. Kui õpetajate suhteline palk Eestis tõsta Soome tasemele, tõuseks prognoosikohaselt meil lugemistesti tulemus kolm, loodusainete testi tulemus viis ja matemaatika tulemus 11 PISA punkti.

Vene õppekeelega koolid tegid kolme aastaga suure hüppe lugemisoskuses. Võrreldes PISA 2006 ja 2009 tulemusi, tõusis vene õppekeelega koolide tüdrukute lugemisoskus 476 punktilt 495-ni ja poiste lugemisoskus 429 punktilt 456-ni. Loodusainetes muutust ei olnud ja matemaatika tulemus langes viie punkti võrra. Eesti õppekeelega koolides langes tulemus kõikides ainetes umbes viis punkti.

Vene õppekeelega koolide lugemistesti tulemuse tõusu selgitatakse hoiaku muutusega. PISA 2006 uuringu läbiviijad leidsid, et paljudes vene õppekeelega koolides suhtusid õpilased uuringusse väga üleolevalt. Seetõttu selgitati õpetajatele ja koolijuhtidele enne PISA 2009 uuringut, mis uuring see on, ning veendi ka õpilasi andma endast maksimaalse. See andis lugemises 23-punktilise efekti, kuid loodusainetes ja matemaatikas mitte.

Eesti õppekeelega koolides said õpilased paremaid tulemusi kui vene õppekeelega koolides. Selle fakti selgitamiseks leidis Ülle Säälik väga olulise põhjuse: vene õppekeelega koolides kasutavad õpilased tunduvalt vähem loetust arusaamise ning summeerimise strateegiat, mis olid Eestis PISA tulemustega oluliselt seotud. Vene õppekeelega koolide õpilased raporteerisid tugevamast distsipliinist, kuid see ei osutunud nii oluliseks kui õpistrateegiad. Vene õppekeelega koolide madalamad tulemused on suuresti selgitatavad õppimise metastrateegiate väiksema kasutamisega nendes koolides.

Eestis on suuremate koolide tulemused pisut paremad kui väiksemate omad. Erinevus tuleneb eelkõige sellest, et suurte koolide õpilased on parema sotsiaal-majandusliku taustaga. Kui arvutustes õpilaste taust arvesse võtta, ei seostunud kooli suurus enam õpilaste tulemustega. Sama võib öelda õpilaste selekteerimise kohta vastuvõtul. Kui koolis seda tehakse, on ka PISA tulemused paremad (r = 0,26). Kui aga õpilaste majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline taust arvesse võtta, siis seda seost enam ei olnud. Teisisõnu, väikesed koolid teevad õpilaste arendamisel üldjuhul sama head tööd kui suured koolid, kuhu õpilasi valitakse.

Koolijuht kirjeldas oma tegevust 14 küsimuse järgi. Enamik tegevusest ei seostunud PISA tulemustega, seostusid vaid kolm küsimust: „Ma veendun, et õpetajad täiendavad ennast, lähtudes kooli õppe-eesmärkidest”, „Ma jälgin õpilaste tööd”, „Ma kindlustan, et õpetajate töö lähtub kooli kasvatuseesmärkidest”. Võiks arvata, et mida sagedamini koolijuht nimetatut teeb, seda paremad on PISA tulemused. Tegelikult oli olukord vastupidine: mida sagedamini koolijuht õpetajate enesetäiendamist ja tööd suunas ning õpilaste tööd jälgis, seda madalamad olid kooli tulemused PISA testis.

Toodud ootamatut tulemust võib selgitada järgmiselt. Pidev jälgimine ja sekkumine viib vastutuse kontrollijale. Näiteks Prantsusmaal on erinevalt Soomest tugev inspektorite kontroll õpetajate töö üle. Prantsusmaa tulemused pole aga sugugi head. Sama käib Saksamaa kohta – õpetajad valib kooliväline institutsioon, mitte koolijuht. Ehk ongi nii, et kui koolijuht loob targalt tingimused õpetamiseks ja õppimiseks, toob kooli nõrkusi elimineerivaid koolitusi õpetajale kooli kätte, tegutsebki ta õiges suunas. Soomes pole ka direktoritel kombeks tundides käia. Pigem peab direktor otsima õigeid pedaale, millele vajutada, et tekiks sisemine tahe oma professionaalsust tõsta.

Eelnevaga seostub leid lisatasude maksmisest koolides. Jaotasime eestikeelsed koolid PISA valimis kolme rühma: need, kus kooli mõju õpitulemustele on suur, keskmine ja väike. Väikese efektiivsusega koolides ootasid õpetajad, et eraldi makstaks iga tegevuse eest, mis pole otseselt seotud tundide andmisega. Nad pidasid protsessi olulisemaks kui tulemusi. Kõrge efektiivsusega koolides pidasid õpetajad oluliseks õpitulemusi. Nad leidsid, et täiendav tegevus on õpetajatöö osa. Kõrge efektiivsusega õpetajad ei oodanud lisatasu tunnivälise tegevuse eest õpilastega, koostöö eest huvigruppidega, kooli arengukava koostamise eest jne. See kõik oli nende kui õpetaja missiooni loomulik osa.

Kokkuvõtteks võime tõdeda, et õpitulemused sõltuvad õpetajate ning koolijuhtide tegevusest küll väga mitmel viisil, kuid siiski mitte ainult sellest. Õpilaste edukus koolis sõltub ka nende hoiakutest õppetöösse ja oma võimekusse, nende kodudest ja hariduse väärtustamisest ühiskonnas tervikuna.

 

*PISA 2009 analüüsi tellis Euroopa sotsiaalfondi programm EDUKO. Analüüsisid Tartu ülikooli doktorandid Maie Kitsing ning Ülle Säälik, teadur Karin Täht, dotsent Olev Must ja Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk.

Analüüsigrandi täielikku aruannet on võimalik lugeda haridusministeeriumi kodulehelt .


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!