Mis kasu on lasteaiapedagoogil ametiliidust ja ametiühingust?

18. jaan. 2013 Janika Volga, Kohila Sipsiku lasteaia liikumisõpetaja; Tiia Õun, Tallinna ülikooli dotsent - 1 Kommentaar

Peaaegu pool küsitluses osalenud lasteaiaõpetajatest hindas oma teadmisi ametiliitudest ning ametiühingutest pigem halvaks egakuulunud ühtegi ametiliitu, samas kuulub Soomes lasteaiaõpetajaid ja -juhte koondavasse ühendusse ligi 95% sel erialal töötajatest.

Kuigi õpetajahariduse strateegia 2009–2013 rõhutab vajadust õpetajaid ühendavate tugevate organisatsioonide järele, kuulub vastavatesse liitudesse vähe õpetajaid, eriti koolieelsete lasteasutuste pedagooge. Tegime 2012. aasta kevadel uuringu, et selgitada välja, millised on koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide ootused ametiühingutele ja pedagoogide ühendustele ning mida nad neist teavad. Kirjalikus küsitluses osales 155 vastajat Eesti eri piirkondadest. Vastanutest 54,2% olid õpetajad (liikumis-, muusika- ja rühmaõpetajad) ning 45,8% juhid (direktorid, õppealajuhatajad).

Juhid peavad oma teadmisi ametiliitudest heaks

Küsitlusest selgus, et peaaegu pool (46,4%) vastanud õpetajatest hindas oma teadmisi ametiühingutest ning ametiliitudest pigem halvaks. Vastustest selgus, et õpetajatele ei paku ametiliitude tegevus huvi ja organisatsioone tuntakse vähe. Juhid hindasid oma teadmisi peamiselt pigem heaks. Juhtide hulgas oli ka sagedamini neid, kes kuuluvad ise ametiliitu (peamiselt Eesti alushariduse juhtide ühendusse). Maapiirkonnas töötavad pedagoogid hindasid oma teadmisi ametiliitudest sagedamini pigem halvaks. Vastajatelt küsiti, kas nad on kursis Eesti alushariduse juhtide ühenduse, Eesti haridustöötajate liidu ja Eesti lasteaednike liidu tegevusega. Pooled vastanud õpetajad väitsid, et ei ole nimetatud liitude tegevusega kursis ning teavad vaid nende olemasolust. Juhid olid nende organisatsioonide tegevusega paremini kursis. Õpetajate vähene teadlikkus liitudes toimuvast võib olla tingitud nii nende huvipuudusest kui ka liitude passiivsusest. Juhid on ametikoha tõttu ilmselt rohkem motiveeritud liitudes tegutsema.

Lasteaiapedagoogidega seotud organisatsioonidest mainisid nii õpetajad kui ka juhid kõige sagedamini Eesti lasteaednike liitu. Samas kuulus vastanud õpetajatest ELAL-i 4% ja juhtidest 9%. Kõige enam vastanud õpetajatest kuulus Eesti haridustöötajate liitu (30%). Juhid kuulusid kõige rohkem alushariduse juhtide ühendusse (27%). 50% õpetajatest ja 30% juhtidest ei kuulunud ühtegi ametiliitu.

Direktor näeb kasu pigem töötajale

Juhtidele suunatud küsimustega selgitati nende suhtumist töötajate soovi kuuluda ametiliitudesse. Töötajate kuulumisse ametiliitudesse või soovi sinna kuuluda suhtus soosivalt 62% juhtidest. 38%-l puudus selles küsimuses seisukoht. Juhid leidsid, et ühiskondlikult aktiivne õpetaja on ka igapäevatöös aktiivne ja uuendusmeelne. Juhid toetasid õpetajate soovi teada oma õigusi ning seista õiglase töötasu eest. Kuigi juhid soosivad ametiliite, ei näe 45,1% neist, et ametiliit saaks asutusesisest tegevust mõjutada. Kasu nähakse pigem üksikule töötajale, aga mitte asutusele tervikuna. Need, kes näevad ametiliidu tegevusest kasu nii töötajale kui ka asutusele, nimetavad kasu põhjustena aktiivset õpetajat, koolitusvõimaluste avardumist, pedagoogide ühtsustunde loomist, lapsekeskse mõtteviisi levitamist ühiskonnas ja kaasamist läbirääkimistele asutuse pidajaga palgatingimuste üle. On rõõmustav, et ükski juht ei nimetanud ametiliitu kui probleemide tekitajat.

Eesti alushariduse juhtide ühendusse kuulujate hulgas oli selle ühenduse tööga rahul 52,6% vastanutest. Rahulolu põhjustena toodi välja kaasarääkimise võimalust seadusloomes, järjepidevat ja regulaarset tööd, teavet muutuste kohta, juhtide ühtekuuluvustunnet. Rahulolematuse põhjustena toodi välja info aeglast liikumist, näilist kaasamist ning liikmete vähesust. Seega suhtusid juhid ametiliitudesse üldiselt hästi. Nad toetasid õpetajate kuulumist liitudesse, kuid ei pidanud kuigi tõenäoliseks, et ametiliit saab asutusesisest tööd mõjutada.

Õpetajad ootavad liidult töötingimuste parandamist

Uurimuses küsiti, milliste probleemide lahendamisega peaksid ametiliidud tegelema. Esiteks ootavad nii juhid kui ka õpetajad ametiliitudelt tegelemist elukutse väärtustamisega. Teiseks oodatakse töö- ja puhkeaja tingimuste parandamist. Õpetajad pidasid seda tegurit olulisemaks kui juhid. Õpetajate ootused ametiliitudele olid üldiselt kõrgemad kui juhtidel.

Üle poole vastanutest leidis, et lasteaiapedagoogid võiksid kuuluda kõiki haridustöötajaid ühendavasse organisatsiooni. Ühtsesse liitu kuulumise eelisteks peetakse suuremat mõju, mida annab suur liikmeskond. Pakuti välja, et lasteaiapedagoogid võiksid kuuluda teistest pedagoogidest eraldi liitu, kuid peaksid kuuluma ühtsesse katusorganisatsiooni. Vaid lasteaiapedagooge ühendavasse organisatsiooni kuulumist toetas 27,4% õpetajatest ja 22,5% juhtidest. Põhjendustena nimetati, et ühtses organisatsioonis jäävad lasteaednikud tagaplaanile, eelistatakse kooliõpetajaid. Mõned vastanud leidsid, et lasteaial ja koolil on liialt erinev tööspetsiifika, mistõttu ei sobita ühtsesse liitu. Samas ei välistatud kuulumist haridustöötajaid ühendavasse katusorganisatsiooni.

Kokkuvõttes pidasid nii juhid kui ka õpetajad ametiliitu kuulumist pigem oluliseks. Vastuoluna ilmnes, et peaaegu pooled vastanud õpetajatest ja veerand juhtidest ei kuulunud ühtegi ametiliitu. Ametiühingusse kuulutakse veel vähem. Peamiselt põhjendati liitudesse mittekuulumist organisatsioonide nõrkusega ja info vähesusega. Pedagoogid ootavad, et liidud töötaksid enam lasteaiaõpetaja elukutse väärtustamise nimel.

Õpetajate ühendused on olulised partnerid pedagooge puudutavate otsuste tegemisel. Näiteks Soomes kuulub lasteaiaõpetajaid ja -juhte koondavasse ühendusse LTOL ligi 95% kõikidest vastaval erialal töötajatest. Seetõttu arvestatakse Soome lasteaedade õpetajaid ja juhte lasteaiapedagoogidega seotud otsuste tegemisel. Ehk tasub ka Eestis kaaluda Soomega sarnast varianti, mis tagaks lasteaednike ühtse esindatuse ja aktsepteeritud partneri rolli otsuste tegemisel nii kohalikul kui ka riigi tasandil.