Digiajastu laps on looja, looja, looja!

28. veebr. 2013 Raivo Juurak - Digiajastu laps on looja, looja, looja! kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.

Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka ise koostada – see on meie loovuse küsimus,” arvas Innove osakonnajuhataja Aimi Püüa.

Just loovuse momenti rõhutasidki kõik konverentsil kõnelnud. Et juba algklassiõpilased suudavad lihtsamaid programme ise koostada, tehes seda särasilmi, seda kinnitas oma sõnavõtus Gustav Adolfi gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahn, kes krooniti sel konverentsil Tiigri tegijaks 2012. Tema õpilased programmeerivad, teevad filme ja muud seesugust ning lapsevanemad ütlevad, et tänu sellele lähevad nende lapsed kooli suure rõõmuga. Loovus tõmbab lapsi!

Juba ammu on aeg saada lahti mõttest, et arvuti on nagu auto, mida inimene valmis asjana kasutab, lisas omalt poolt Codecademy analüütik newyorklane Leng Lee. Ta ütles, et hoopis tabavam on võrrelda arvutis toimuvat kokandusega. Arvutiprogrammid on nagu retseptid, mida inimene kasutab, aga väga paljud koostavad endale retsepte ka ise. Professionaalse koka retseptid on tipptasemel, aga harrastajate omad võivad olla esimesed sammud teel maailma tippu. Ja nagu on väga suur nõudlus uute retseptide järele, nii oodatakse pikisilmi ka uusi arvutiprogramme.

Andrew Fluck Tasmaania ülikoolist (Austraaliast video teel) toonitas, et kogu haridussüsteem võiks sisaldada rohkem loovust, sealhulgas lihtsate asjade kasutamisel. Austraalias näiteks on pandud e-eksamid mälupulgale, mis on programmeeritud nii, et õpilased võivad teha oma eksami ka isiklikus arvutis, raamatukogus või isegi teises riigis. Üks tema õpilane on teinud mälupulgaeksami näiteks Hollandis.

Õpilased on taolise e-eksamiga väga rahul, sest arvutil kirjutamine läheb kiiremini ja eksamiülesanded on huvitavamad: kuulamisülesanded, animatsioonid, videoklipid jms. Õpetajad on rahul, sest õpilaste „käekiri” on selgelt loetav, eksam ei koosne ainult valikvastustest, vaid õpilane saab ka oma kommentaari kirjutada. Austraalia polegi Eestist nii kaugel, kui tundub – Kuressaare gümnaasiumis on nüüdseks ka esimese e-eksamiga katsetatud.

Soovime siis Tiigrihüppele loomerikast järgmist tööaastat!

Hetk kõige loovamate autasustamiselt. Tiigrihüppe patroon president Toomas Hendrik Ilves, sihtasutuse juhataja Enel Mägi, nende kõrval Tiigri tegija 2012 Kristi Rahn ning Marika Pütsep, kes esindab Salme põhikooli, Tiigri tegijat 2012 koolide arvestuses. Ning Tiigrikutsu.

Hetk kõige loovamate autasustamiselt. Tiigrihüppe patroon president Toomas Hendrik Ilves, sihtasutuse juhataja Enel Mägi, nende kõrval Tiigri tegija 2012 Kristi Rahn ning Marika Pütsep, kes esindab Salme põhikooli, Tiigri tegijat 2012 koolide arvestuses. Ning Tiigrikutsu.

 

————

Tiigri tegijad läbi aastate•    2011
Tiigri tegija tiitli pälvis Eva Tšepurko Valga gümnaasiumist, esile tõsteti Maidu Varikut Kuressaare gümnaasiumist, Aimi Jõesalu Põlva keskkoolist, Birgy Lorenzit Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist, Ene Moppelit Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist ja Terje Mägi Vastseliina gümnaasiumist.
Koolidest pälvis Tiigri tegija tiitli Konguta kool Tartumaalt. Esile tõsteti ka Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi, Kuressaare gümnaasiumi ja Salme põhikooli Saaremaalt.

•    2010
Tiigri tegijaks valiti Ljudmila Roždestvenskaja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumist.
Parimaks kooliks valiti Võru Kreutzwaldi gümnaasium.

•    2009
Tiigri tegijaks valiti Mari Tõnisson Tartu Hiie koolist. Esile tõsteti Tiia Salmi Jäneda koolist, Tuuli Koitjärve Vanalinna hariduskolleegiumist, Leo Võhandut TTÜ-st.
Aasta kool oli Tallinna reaalkool ja organisatsioon riiklik eksami- ja kvalifikat­sioonikeskus.

•    2008
Tiigri tegijaks valiti Enn Ööpik Tartu Mart Reiniku gümnaasiumist. Esile tõsteti Juri Derõševi Tallinna Tõnismäe reaalkoolist, Kally Silda Elva gümnaasiumist, Ahti Penti Tallinna reaalkoolist, Karin Pihli Tartu linnavalitsuse haridusosakonnast.
Koolidest valiti parimaks Ristiku põhikool ning tunnustati Kihnu vallavalitsust.

•    2007
Tunnustati Allar Veelmaad Loo keskkoolist, Anneli Kesksaart Tallinna Liivalaia gümnaasiumist, Laine Aluoja Türi gümnaasiumist, Sirje Pihlapit Elva gümnaasiumist, Varje Tippi Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Meeri Silda Tallinna Lilleküla gümnaasiumist, Ingrid Maadveret Tallinna Lasnamäe lasteaiast-algkoolist, Eve Aserit Tallinna haridusametist, Mart Laanpere Tallinna ülikoolist, Tiina Kasemat Sillamäe linnavalitsusest, Mait Laasi MTÜ Nukufilmi lastestuudiost, Tartu Hiie kooli, Suure-Jaani valda, Tartu linnavalitsust.


Comments are closed.