Kevadise kontserdihooaja tipud
Eesti muusikamaastik on meeldivalt reljeefne. Siin on mägesid ja orge, nii tavalist kui ka eksootilist floorat-faunat. Orgudest, parasiittaimedest ja liiga tavalistest liikidest pole mõtet rääkida. Võtkem siis vaatluse alla kevadise kontserdihooaja kõrgeimad tipud ja kirevaimad õied.
Kulunud ütlus „suur on ilus” ei pea alati paika, ometi on selles terake tõtt. Meie muusikaelu üks suurimaid organisme, esindusorkester ERSO annab järjepidevalt kõrgel tasemel kontserte, kus kohtuvad kodumaised tähed ning külalissolistid ja -dirigendid laiast maailmast. ERSO on jaganud oma hooaja temaatilisteks sarjadeks. Neist esinduslikem on „Maestro”, kus saab nautida küpsete meistrite kunsti.
15. veebruaril soleerib ERSO ees tšellist Aleksandr Rudin, 14. ja 15. märtsil ühendavad Jõhvis ja Tallinnas loomejõud pianist Kalle Randalu ja ERSO endine peadirigent Nikolai Aleksejev. 5. aprillil dirigeerib ainult eesti muusikast koosnevat kava maestro par excellance Neeme Järvi, kes seisab puldis ka orkestri hooaja lõppkontserdil (3. mail Estonia kontserdisaalis ja 4. mail Pärnu kontserdimajas), kus kõlab kaunis kava vokaalsümfoonilistest lemmikteostest (kaastegevad Eesti Filharmoonia kammerkoor ja sopran Kädy Plaas).
Mida veel ERSO tegemistest tähele panna? Kindlasti 1. märtsil toimuvat Haydni oratooriumi „Loomine” ettekannet koos väärt solistidega ja Eesti Filharmoonia kammerkooriga. Veidi nõudlikuma maitsega muusikasõbrale pakub palju põnevat 26. aprillil Tallinnas toimuv kontsert, kus kõlab Olivier’ Messiaeni „Turangalîla-sümfoonia” (dirigeerib Olari Elts, soleerib pianist Peep Lassmann).
Ka külalisorkestrid on alati oodatud. Erandiks pole 17. veebruaril siia saabuv Orchestre National du Capitole de Toulouse, kollektiiv Prantsusmaa orkestrite koorekihist. Dirigent Tughan Sokievi juhatusel kõlab Berliozi ja Tšaikovski muusika, pianist Elisabeth Leonskaja soleerib Schumanni klaverikontserdis a-moll.
Ka rahvusooper Estonia orkester astub kontserdisaalis üles (4. aprillil soleerivad Vello Pähna käe all viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny ja pianist Ivari Ilja), kuid selle kollektiivi päriskodu on mõistagi rahvusooperi lavaauk. Estonia kavas on mitmeid juba kiitust pälvinud lavastusi, nagu „Faust” või „Julius Caesar”, kuid on ka uut. Äsja esietendunud Priit Pajusaare „Prints ja kerjus” ei vaja suuremat reklaami. Tõeline ooperisõber ootab erilise elevusega aga 14. märtsi, mil esietendub Richard Wagneri „Tannhäuser” (lavastaja David Slater Inglismaalt).
Need, kes armastavad intiimsemaid saale ja hubasemat atmosfääri, peaksid pöörama pilgu arvukate kammerkontsertide poole. Eesti interpreetide liit, Pille Lille muusikute toetusfond, Corelli Music ja mitmed teised agentuurid seisavad hea selle eest, et kodumaistel muusikutel oleks võimalus end vormis hoida, esinemiste käigus oskusi lihvida ning pakkuda kuulajale muusikaelamusi, mida ka meie mürarohkel konserveeritud helide ajastul suudab valmistada vaid esineja ja publiku vahelises energiavahetuses sündiv muusika.
Tähele tasub panna ka Eesti rahvusmeeskoori tegemisi. 14. veebruaril dirigeerib Tallinna Mustpeade majas RAM-i prantslane Charles Barbier, vabariigi aastapäeva paiku kõlab aga Kuressaares, Vastseliinas, Otepääl ja Nõmmel isamaaline meestelaul. Põnev tõotab tulla ka 17. aprillil toimuv kontsert, kus koori peadirigent Mikk Üleoja juhatab brittide Gavin Bryarsi, John Taveneri ja eestlase Mart Siimeri nüüdisaegset loomingut.
Kevadise džässielu tippsündmus on teadagi aprilli lõpus toimuv Jazzkaar, mille tänavused tähed on noore põlvkonna vokaaldžässi komeet Gregory Porter, džässilegend, „saksofonifilosoof” Charles Lloyd ja virtuoosne pianist Hiromi. Esinduslikke džässiõhtuid toimub ka varem – vabariigi aastapäeva eel annab Siim Aimla juhitud Estonian Dream Big Band neljas linnas kontserte pealkirjaga „Eesti jazz’i antoloogia”.
4.–6. aprillini täidab Tallinna kõikvõimalike (ja võimatute) muusikaliste helidega Tallinn Music Week, mille aina kasvavat menu kinnitab tõsiasi, et soovi sel aastal Tallinna esinema tulla avaldas enam kui viissada artisti kolmekümnest riigist.