Koolipere ja koolipolitsei

22. veebr. 2013 Indrek Tamre aednik, õpetajate laps - 1 Kommentaar

Millest on koolikiusamine tingitud? Kariloomale, kes inimene ju on, on omane soov jõuda võimalikult kõrgele kohale karjas. Mida primitiivsem isend, seda vägivaldsemat moodust ta selleks kasutab. Kui ühes ruumis on koos näiteks ühekuused põrsad, käib nende vahel pidev mõõduvõtmine, kes on tugevaim. Kui nende sekka panna kolmekuune põrsas, on rahu majas, sest juht on olemas.

Sama moodust võib kasutada koolis, kus vanemad õpilased juhendavad ja distsiplineerivad nooremaid. Süsteem võib toimida järgnevalt. Kui laps tuleb esimesse klassi, määratakse talle või valib ta ise loosiga ühe õpilase kolmandast klassist endale kooliõeks või -vennaks. Kolmanda klassi õpilasel on kooliõde või -vend viiendast klassist jne. Kuni vanemate klassideni välja.

Nii moodustatakse koolipered, kus sõnal „kooliõde” ja „koolivend” on konkreetne sisu. Kuna õpilaste arv klassides erineb, võib esimese klassi õpilasel olla ka kaks kooliõde või -venda kolmandast klassist ja vastupidi.

Üldjuhul võiksid koolipered olla samasoolised, sest neil on rohkem sarnaseid probleeme ja rõõme. Koolikiusamise puhul lahendavad probleemid kooliperede vanemad liikmed.

Et koolipered koos püsiksid, on vaja, et kord nädalas või kuus oleks kooliperede tund, kus veedetaks koos aega. Sellised tunnid võivad toimuda ka väljaspool kooli. Koolis võib korraldada kooliperede vahel võistlusi taidluses, spordis, käsitöös jne. Võistelda võivad ka eri koolide koolipered.

Koolipere kui kooslus võimaldab noorematel vanematelt ja vanematel noorematelt õppida. Koolipere õdedelt ja vendadelt julgeb küsida rohkem kui oma vanematelt ja pärisõdedelt-vendadelt. Koolipere on omamoodi asenduspere neile, kellel pärispere hästi ei toimi.

Õpetaja on pandud olukorda, kus ta peab minema loodusseadusega vastuollu. Õpetajal puudub õigus ennast füüsiliselt maksma panna. Mis saaks ühiskonnast, kui võtaksime selle õiguse ka politseilt?

Kõik õpetajad ei saa ega peagi saama iga raske lapsega hakkama. Selleks peavad olema eraldi õpetajad. Sellisteks õpetajateks võivad olla füüsiliselt tugevamad, näiteks kehalise kasvatuse või tööõpetuse õpetajad. Neil võiksid olla eriväljaõpe ja -õigused – abipolitseiniku või politseiniku õigused.

Kui laps ei allu õpetaja korraldustele, kutsub õpetaja välja „koolipolitsei”, kes tegeleb juhtumiga.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Koolipere ja koolipolitsei”

  1. Valdar Parve ütleb:

    Autorit tuleb kiita. Kas selline asi on ka tulemuslik, seda saab kindlaks teha ainult proovides ja võibolla ka eksides. Kahjuks see viis ei tööta endogeenselt piiripealsete või “üle piiri” laste suhtes. Kui ikka ADHD – tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsushäire, siis nende jaoks on vaja veerandtunniseid tunde ja tarku õpetajaid. Näen selliseid tihtipeale peaaegu küpsete inimestena vanglas (näiteks amfetamiini pärast – mis nende puhul on eneseravimina isegi õigustatud!). 5-klassilise koolihariduse pinnalt on pooled sellised väga taiplikud, nii et vestluses ei ole märgata mingit vahet keskharidusega vanglaasukatega! Kui kodu on lihtsalt vilets, siis selleks puhuks on Indrek Tamre leiutanud peaaegu võluvitsa. Aga kui kodu on selline, et laps tuleks sealt jalamaid eemaldada, siis tavaliselt niisugused võtted ikkagi ei aita. Ei saa sulgeda silmi sellegi ees, et lapsi eklab ka vaimuhaigete ja meelehaigete vanematega kodudes!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!