Kuidas hindate Tallinna koolivõrgu arengukava?
Andra Veidemann, sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon
Praegune koolivõrgu korrastamine sarnaneb vägagi haldusreformiga, kus valdasid innustatakse liituma, kuid samal ajal puudub selge ettekujutus, kuidas kogu riigi haldusstruktuur hakkab välja nägema. Niisamuti puudub terviklik ettekujutus riigi koolivõrgust.
Kujunenud olukorras on meil Tallinna haridus, Tartu haridus, Iisaku haridus, aga ei ole Eesti haridust. Tallinnast on ennatlik sellises olukorras radikaalseid samme astuda. Praeguseni pole selge seegi, mida kujutab endast riigigümnaasium. Viljandis selle üle juba vaieldakse. Olen nõus, et Tallinna koolivõrgu arengukava on lahja, mistõttu jäin hääletamisel erapooletuks, kuid süüdi pole selles linn, vaid riik.
Martti Martinson, Reformierakonna fraktsioon
Kuna koolijuhid on põhikooli ja gümnaasiumi eraldamisele vastu, siis ei taha linnavalitsus suhteid teravaks ajada ning midagi radikaalset me sellest arengukavast ei leia. Minule meeldiks, kui see lõputu venitamine ükskord lõpeks. Mul ei oleks midagi ka selle vastu, kui Nõmmele tuleks üks puhas gümnaasium, sest kõik gümnaasiumid ei pea kesklinnas asuma.
Toivo Jürgenson, Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon
Ajal, mil kogu riigi koolivõrku radikaalselt ümber korraldatakse, läheb Tallinnas kõik isevoolu teed, et mitte öelda darvinistlikult, stiilis aeg paneb asjad ise paika.
Kartusest olla ebapopulaarne, püütakse mitte midagi teha. Näiteks vene kool lihtsalt konserveeritakse. Inimlikult on otsustamata jätmine arusaadav − valimised on tulemas ja hääli on vaja koguda. Kuid ainult valimistele mõeldes on võimatu linna juhtida.
Märt Sults, Keskerakonna fraktsioon
Sisuliselt otsustati, et päike hommikul tõuseb ja õhtul loojub, sest põhikoolideks muutuvad ainult need gümnaasiumid, mille gümnaasiumiosa sureb õpilaste vähesuse tõttu nii ehk naa välja. Kui kümnendasse klassi astub ainult kaheksa-üheksa õpilast, siis pole see enam gümnaasium ja tulebki sulgeda, ehkki direktor võitleb nagu vihane kurat selle allesjätmise eest.
Ma ei näe Tallinnas mingit vajadust vastuvõetud arengukavast radikaalsemate lahenduste järele. Need ajad, mil Peeter Esimene torkas vitsa maasse ja ütles, et siia tuleb linn, võiksid ikka möödas olla.