Kuidas lasta lastel raamatuga sõbraks saada ehk üks võimalus õpilastel lugemishuvi tekitamiseks
Kellelegi pole uudiseks internetiajastul vähenev huvi raamatute ja lugemise vastu. Lugemishuvi on algklasside õpilaste hulgas väga erinev ja individuaalsusest lähtuv. Tahaksin jagada üht kogemust raamatute lugemise populariseerimisel oma koolis.
Tartu Raatuse Gümnaasiumis toimus 7. veebruari õhtul järjekordne lugemisõhtu algklasside õpilastele. Neljandat aastat toimuv üritus on saanud laste hulgas põnevusega oodatud sündmuseks. Väärtusliku pääsme lugemisõhtule saavad oma klassijuhatajalt õpilased, kes on sügavas sinasõpruses raamatuga, kes teavad, et vaikimine on vestluse eriline oskus ja kes oskavad teha koostööd.
Seekord oli külla palutud lastekirjanik Juhan Voolaid. Ta rääkis oma mullu detsembris ilmunud lasteraamatust „Kullamäe lood“. Eelmiste aastate lugemisõhtutel on toimunud kohtumised Mika Keräneniga, luuletaja Contraga ja värsimeister Tormi Kevvaiga.
Lastel tekib uus suhtumine raamatusse, kui kirjanikuonu räägib, kuidas mõtted raamatuks vormusid või mis mänge ta lapsena armastas. Tormi Kevvai oskab lisaks värsside sepitsemisele laulda ja võõrkeeli rääkida. Tema kogupere värsikogumik „Kiikshobu“ sisaldab ka muhedate laulukestega CD-d. Paeluv oli näha Contrat esitamas kuulsat ümbermaailma- laulu ning kohapeal luuletust koostamas ning ette kandmas.
Kogemus lihast ja luust kirjanikuga silmast silma kohtumisel loob silla raamatumaailma ja pärismaailma vahele.
Lapsed kuulamas
Juhan Voolaid on oma raamatu „Kullamäe lood“ kirjutamisel toetunud oma isa ja iseenese tõestisündinud lapsepõlvelugudele, piltlikult öeldes puhus ta täis isa antud õhupalli. Sündmused on toimunud Viljandis Kullamäe tänava kandis, fantaasialend jätab ruumi seiklustele ja salapärale, mis muudab raamatu mõnusaks lugemisvaraks nii väikestele kui suurtele.
Raatuse gümnaasiumi 1.–4. klasside õpilased kuulasid aulas kaasavõetud patjadel istudes ja kohati hiirvaikselt, ettelugemisel isegi hinge kinni pidades, Juhani juttu. Kirjanikuhärra monoloog arenes paarikümne minuti pärast mõnusaks vestluseks, kus kuulajad said teada, et peagi on trükist oodata järgmist raamatut ja et „Kullamäe lugude“ kirjapanekuks läks kolm aastat.
Küsimusele, et kuidas kirjanikul head mõtted tulevad, vastas ta, et peab pähetulnud mõtted kohe üles märkima, et hiljem aega leida ja need juttudeks vormida.
Pärast kohtumist lastekirjanikuga on tavaks saanud lugemisega seotud tegevused töötubades. Seekordse lugemisõhtu üldteemaks oli SEIKLUS ja toimetused töötubades olid seotud seikluse, üllatuste ja salapäraga. Loosimisel jaotusid sada last viide rühma, suured ja väiksemad läbisegi. Igapäevaelus ei pruugi neljandate klasside õpilased näiteks esimeste klasside juntsude eriti kokku puutuda, lugemisüritusel said kõik osavõtjad läbi tegevuste töötubades suhtlemiskogemuse erinevas vanuses kaaslastega.
Töötubadesse seiklema suundusid rühmad rühmavanema liikumisplaani järgi ja juhendavate õpetajate suunamisel. Ettevalmistustega ja töötubade tegevuste läbiviimisega tegelesid kõik Raatuse gümnaasiumi algklasside õpetajad.
Töötuba, mille nimeks AARDEJAHT suunas õpilasi kaasaantud juhendi ja kaardi lugemise põhjal tühjas koolimajas kontrollpunkte leidma ning leitud tekstijuppe järjestades lugu suurele paberile kleepima, mis kokkuvõtteks ühiselt ette loeti. Aardejahti juhtisid õpetajad Helina Mugra ja Maia- Eliisi Tagamaa.
Seiklustearmastajad voolisid SAVIVÕLURITE töötoas omale sõbra, õhu käes kõvastuvast savist lõvi koos karvasest lõngast lakaga. Suursuguse lõvi seltsis arvati julgem olevat uusi radu avastada. Vormimise käigus tekkis meisterdajatel südamlik suhe oma uue mänguasjaga. Voolijaid juhendasid õpetajad Mare Kiisk, Mare Leivo ja Kaia- Maria Ellik.
Lõvi voolimine
Lugemisõhtu algas kell viis õhtul ja kuna õhtusöögiaeg kadus määratlemata ajaks, oli töötuba nimega HUNDIISU koos jutukuulamise, vestluse ja võileibade valmistamisega igati asjakohane seikluse täiendus. Salanippe kokanduse vallast jagasid õpetajad Tiina Vink ja Kirsti Allik.
SEIKLUS SALAMANDRIL sisaldas valikut kolme proovikivi vahel. Pusimise tulemusena valmisid ruumilised meisterdused ja salapärased pildid moodustasid värvimise tulemusel huvitava mustri. Kõik õpilased läbisid Salamandri seikluse, neid suunasid õpetajad Luule Vaht ja Jane Kukk.
MÜTOPUSA töötoas said seiklejad tutvust teha salaolenditega ja müütiliste lugudega. Pusad ja pusled lahendatud, viktoriinid ja äraarvamised tehtud, said lapsed seikluse läbitud. Töötuba juhendasid õpetajad Tiiu Putrolainen ja Meili Sihver.
Igaks tegevuseks kulus ei rohkem ega vähem kui 25 minutit. Ajakavast kinnipidamine tagas lugemisõhtu sujumise.
Õpetajad olid klassiruumides eelnevalt ette valmistanud töövahendid ja – materjalid, esitlused ning lugemise. Kahekümneliikmeline rühm on üsna suur, kuid kaks õpetajat üksteist täiendades suutsid õpilasi vajalikul määral juhendada.
Raatuse gümnaasiumi klassiõpetajate vahel toimib usaldusel ja üksteisega arvestamisel põhinev koostöö, mis on eeskujuks ka lastele.
Veidi enne kella kaheksat leidsid aulas kaks pool tundi tühjalt igavlenud istumispadjad muljeid täis omanikud. Lapsed tunnistasid lugemisele ja raamatutele pühendatud veebruariõhtu üheks oma elu säravamaks kogemuseks ja jäävad õhinal ootama järgmise aasta lugemissündmust.
Ürituse õnnestumisele andsid panuse advendilaada annetajad.
Möödunud aasta detsembri esimesel laupäeval toimus meie koolis laat, kuhu lapsed olid koos peredega valmistanud käsitöid, küpsetisi, jõulukaunistusi ja ehteid. Müügitulust viiendik loovutati lugemisõhtu ettevalmistuste toetamiseks ja selle eest said korraldajad osta töötubades vajaminevaid materjale.
Kuidas lasta lastel raamatuga sõbraks saada ehk üks võimalus õpilastel lugemishuvi tekitamiseks
“Väärtusliku pääsme lugemisõhtule saavad oma klassijuhatajalt õpilased, kes on sügavas sinasõpruses raamatuga”
Pealkirjas toodust ei ole artiklis sõnagi. Räägitakse milline üritus korraldati neile, kes juba raamatuga sõbrad, kel lugemishuvi olemas. Kuidas aga sõbraks saada? See on umbes sama kui panna pealkirjaks: “Kuidas matemaatikaga sõbraks saada” ja siis kirjutada nendest, kes valitakse olümpiaadidele ja kuidas olümpiaade korraldatakse.
Tere,
see sügav sinasõprus raamatuga tähendab eelkõige seda, et raamat pole lapse jaoks vaid ese, millega teist last pähe lüüa. Ka minu tütar osales sellel üritusel. Hiirvaikselt kuulates ja kaasa lüües. Oma väärtusliku kutse klassijuhatajalt sai seetõttu, et lapse sõprus raamatuga on kestnud läbi piltide ja läbi selle, et mina loen talle ette. Vaatamata kõigele senimaani iseseisvat lugemishuvi aga tekkinud pole. Kuid tänu kuulamisoskusele ja austusele raamatute vastu ta ka kutse sai. Tänu sellele üritusele jõudsime jälle sammukese edasi, et see iseseisev huvi tasapisi tekkima hakkaks, sest esimesed leheküljed Kullamaa lugudest on tal tänaseks loetud, küll aeglaselt ja tasapisi, aga täitsa iseseisvalt. Lugemise “olümpiaadist” oleme siiski veel päris kaugel, kuid juba sinnapoole teel.