Lõputunnistus käes ilma koolis käimata!

8. veebr. 2013 Raivo Juurak - Lõputunnistus käes ilma koolis käimata! kommenteerimine on välja lülitatud

Andres Lehtme sai Põltsamaa ametikooli lõputunnistuse nii, et koolis peaaegu kohal ei käinudki. Sisuliselt õppis ta seal kolme aasta asemel üheainsa. Kuidas see võimalik on?

Andres Lehtme on eduka kümne töötajaga ettevõtte Antimo Autoteenindus OÜ juht ja omanik. Firma asutas ta juba 15 aastat tagasi. Autoeriala õpetas talle elu ise − praktilisi töid tehes said asjad selgeks ja peagi kujunes mehest autoala tunnustatud asjatundja. Probleeme polnud, aga lõpuks otsustas ta ikkagi Põltsamaa ametikooli autoeriala õppima minna. Otsuse tegemise tegi kergemaks asjaolu, et välispartnerid küsisid Andreselt sageli, kas tal autoeriala lõpetamise kohta mingi tunnistus ka on. Polnud just meeldiv vastata, et veel mitte.

Andres Lehtme

Andres Lehtme

Tuli õppima asuda ja Andres Lehtme otsustas Põltsamaa ametikooli kasuks. Selle kooli noored olid tema juures praktikal käinud ja pealegi rakendatakse Põltsamaa ametikoolis VÕTA ehk varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise programmi.

VÕTA programm meeldis Antimo autoteeninduse juhile algusest peale, sest tänu sellele ei pidanud ta iga päev koolis kohal käima ega istuma endast poole noorematega samas koolipingis. Teiseks lubas VÕTA keskkooli lõputunnistuse (1988) hinded ametikooli üle kanda – neid asju ei olnud vaja uuesti õppida. VÕTA võimaldas mitte õppida ka seda, mille ta oli praktilise töö käigus ise selgeks saanud – piisas eksamite või testide tegemisest.

„Ma õppimise ajal tõesti Põltsa­maal peaaegu ei käinudki,” meenutab Andres Lehtme, „sest teoreetilised õppematerjalid olid kõik internetis ja seal sai teha ka teste ning kontrolltöid. Praktilised ülesandeid tegin aga ära omaenda ettevõttes. Ainuke mure oli teha praktilistest ülesannetest fotosid ja videoülesvõtteid, sest õppimise dokumenteerimine on VÕTA nõue. Loomulikult oli ka kokkusaamisi ja arutamist autoeriala õpetajatega, mentoritega jt, kuid pidev kodukoha Jõgeva ja Põltsamaa kooli vahet sõitmine jäi ära.”

Põltsamaa ametikooli lõputunnistuse – autotehniku paberid − sai Andres Lehtme pidulikult kätte 28. detsembril 2012. Ta ütleb, et õppis juurde palju, ehkki esialgne plaan oli minna lihtsalt paberi järele. Mees soovitab kõigil, kes on töö kõrvalt õppimisele mõelnud, julgelt pihta hakata, sest VÕTA programm tuleb töö kõrvalt õppijale igati vastu.

VÕTA on toonud ametikooli uue hingamise

Põltsamaa ametikooli direktori asetäitja õppealal Tambet Valdma selgitab, et VÕTA programm on toonud nende kooli õpinguid jätkama mitmeid tegusaid ettevõtjaid. Eriti populaarsed ongi auto-, aga ka ehitus-, põllumajandus- ja müügieriala. Inimesed on tal isegi tänaval nööbist kinni võtnud ja palunud infot täiskasvanud õppijaile pakutavate koolituste kohta. Kooli kodulehe külastatavuski on märkimisväärselt kasvanud.

Tambet Valdma märgib, et tööinimeste õppimisele on teinud head reklaami Euroopa Liidu kinnimakstud ja õppija jaoks tasuta kursused. Inimesed käisid nendel massiliselt ja ei läinud kaua, kui levis kiitev kumu nende kohta. Kolmas tegur, mis paneb tegusaid inimesi õppima, on Euroopa Liidu toetuste puhul esitatav nõue, et toetuse saajal peab olema vähemalt kutsekooli lõputunnistus. Kellel ei ole põllumajandusharidust, see ei saa näiteks PRIA toetust. Ka välispartnerid küsivad Eesti partneritelt kutsetunnistust näha jne. Mõnelgi juhul lähtub aga vajadus õppida ettevõtte arendamise vajadusest.

Tambet Valdma on kasvanud õpihuviga väga rahul, sest Põltsamaa ametikool suudab paljudele huvilistele midagi pakkuda. Koolil on õppebaasid, kogenud õpetajad ning VÕTA programm võimaldab õpet paindlikult korraldada.

Tänu VÕTA programmile on Põltsamaa ametikoolil nüüd täiesti uut moodi, väga tegusaid ja asjalikke vilistlasi. Mõnigi neist on andnud koolile soovitusi, kuidas õpet paremaks muuta. Paljud võtavad nooremaid õpilasi meelsasti enda juurde praktikale. Nad on nõus võtma ka Põltsamaa ametikooli õpetajaid enda juurde stažeerima, kui neil on midagi uut ja huvitavat käsil. On tekkinud olukord, kus õpetajad saavad ka oma õpilastelt õppida. VÕTA on teinud kõigile ainult head, leiab Valdma.

Kes on tänu VÕTA-le õppima tulnud?

Ehitust tuli Põltsamaale õppima üks Tallinna väikese ehitusettevõtte juht. Pärast keskkooli läks ta ehitusinseneriks õppima, kuid jättis õpingud pooleli, sest ehitusel sai niigi head palka. Kümne aasta pärast oli tal paarikümne töötajaga ehitusettevõte. Tahtis osaleda kaalukamal ehitushankel, kuid seal nõuti ehitaja kutsetunnistust. Tuli õppima hakata!

Põllumajanduse eksameid ja praktikume käivad Põltsamaal tegemas ümbruskonna noored talunikud, sest põllumajandushariduseta nad PRIA toetust ei saa. Õpitakse ka selleks, et oma talu arendada.

Kaubandust õpivad kogenud müüjad, kel pole kutsetunnistust. Kuna nad on praktikas tugevad, suudavad nad kolme aasta materjali omandada enamasti ühe aastaga. Õpivad töökohas, lõpupidu on aga Põltsamaal.

———

Õpetajaks otse tänavalt

•    Hollandis saab taotleda õpetaja kvalifikatsiooni ilma ülikoolis käimata. Kui inimesel on õpetajatööks piisavalt eeldusi, saab ta atesteerimiskomisjonilt positiivse hinnangu ning võib õpetajana tööle asuda. Sama põhimõtet kasutatakse paljude teistegi elukutsete puhul.
•    Soomes taotles aastatel 1997–2006 VÕTA kaudu kvalifikatsiooni omandamist
365 000 inimest. Isegi keskkooli pääseb Soomes põhikooli lõputunnistuseta, kui vajalikud teadmised ja oskused olemas. VÕTA abil saab Soomes ka ülikooli.
•    Prantsusmaal võeti juba 1934. aastal vastu seadus, mis võimaldas inseneridiplomi omandada erialase töökogemuse põhjal, ülikoolis käimata. Aastatel 2002−2006 anti Prantsusmaal varasema õpi- ja töökogemuse põhjal välja 5600 teaduskraadi (peamiselt tervishoiu- ja sotsiaalsektoris). Piimatoodete firma Danone hindas 2005. aastal 750 töötaja oskusi ning andis kõigile nende haridustasemele vastava tunnistuse.
•    Rootsis jätkavad inimesed oma poolelijäänud õpinguid rahvakõrgkoolides, seal omandatud teadmisi ja oskusi võtavad tööandjad ja ülikoolid täisväärtuslikena arvesse. Siingi võib saada õpetajaks inimene, kes pole pedagoogikat õppinud.
•    Taanis saavad inimesed teha elektrikute ühenduse kodulehel elektroonilisi teste, mille edukas läbimine annab neile ainepunkte. VÕTA-t kasutatakse Taanis ka immigrantide haridustaseme hindamiseks ja legaliseerimiseks.
•    Norras kasutatakse VÕTA-t põhiliselt kutsekeskhariduses, tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas. Viis protsenti kandidaatidest astub ülikooli gümnaasiumi lõputunnistuseta.
•    Hispaanias kasutavad VÕTA põhimõtet näitlejate värbamisel Barcelona teater ning Leonardo, Sokratese või Grundtvigi programmiga seotud õppeasutused.
•    Suurbritannias kasutatakse VÕTA-t enim Walesis ja Šotimaal, kus on välja töötatud kvalifikatsiooniraamistikud, mille järgi on võimalik hinnata nii formaalset, informaalset kui ka mitteformaalset õpet.
•    Austraalias võtab New South Walesi ülikool arvesse üliõpilaste varasemaid õpi- ja töökogemusi, sealhulgas tööd vabatahtlikuna ja tegevust tudengiorganisatsioonides.
•    Sloveenias kasutatakse VÕTA-t põhiliselt kutsehariduses, aga ka üld- ja kõrghariduses. Õpi- ja töökogemust hinnatakse riiklikus eksamikeskuses.
•    Islandil arvestatakse varasemat õpi- ja töökogemust peamiselt sisserändajate puhul.
•    Iirimaal on varasema kogemuse arvestamiseks hea seadusandlus, kuid rakendus venib.
•    Itaalias ühtset seadusandlust ei ole, aga VÕTA-t kasutatakse palju kutsehariduses.

Allikas: Piret Plaks, „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Euroopas”, 2010