Õpetajate palgatõusul on suured käärid

15. veebr. 2013 Sirje Pärismaa - 4 kommentaari

Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.

Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu kolmandat aastat koolis töötav säästliku meelega noor õpetaja, et ta endale midagi senisest uhkemat lubada saaks. Kurvastab ka fakt, et vanemate õpetajate palk ei tõusnud.

„Noorel õpetajal on kahju, kui teda väärtustatakse vanemate kolleegide arvelt, kes tema arengut koolis toetanud,” ütleb Altin-Ilves ja lisab muiates, et peagi jõuab ta ise nende sekka. Kui aga tipp on vaid paarikümne euro kaugusel, kuhu siis püüelda?

Altin-Ilvese arutlust kuulab tema mentor, sügisel aasta õpetaja tiitli pälvinud Viive Peiker, kes on pedagoogiametis 49. aastat.

„Vanemõpetajate reaktsioon oli kergelt irooniline, valitsus oli ju ette öelnud, et palgatõus meid ei puuduta,” lausub Peiker. Ta ei oskagi kurvastada, sest on kolmanda põlve pedagoogina harjunud, et palk on kogu aeg on alla keskmise olnud. Küll aga paneb Peikerit muretsema, et noortel pole põhjust koolis oma karjääri näha.

Ülenurme gümnaasiumis kasvas uuest aastast palgafond 11,9%.

„Tuleb rahul olla, õpetajate palgad pole ju muutunud 2008. aastast,” lausub direktor Olev Saluveer. Kõrgeimat palka, 1010 eurot, saab kaks õpetajat.

Oma aastapalga lõpliku suuruse saab igaüks teada aga alles detsembris. Kümme aastat on makstud kaks korda õppeaastas, juunis ja detsembris tulemustasu. Selle määramiseks panevad õppealajuhatajad kirja igaühe lisatööd. Õpetajate toa laual asuvat nimekirja saab ise täiendada. Tublimatel tuleb enam kui kuupalk lisaks.

Tartu lähistel asuv 700 õpilasega Ülenurme gümnaasium on Tartumaa suurim. Saluveeri sõnul on selline koolimudel – kaks paralleeli gümnaasiumiosas ja põhikool – kõige tõhusam, õpetaja saab sealt oma koormuse kätte.

Õpilase pearaha oli Ülenurmes eelmisel aastal 1055, tänavu 1107,6. Riigi keskmine on 1296.

„Kui kõik saaksid sellise pearaha nagu meil, oleks riik hoidnud kokku 25 mln eurot,” ütleb Saluveer. „Olen seda meelt, et väikseid koole tuleb ülal pidada, aga kas pearaha vahe peab olema kahekordne?”

Liitklassid ja õpilaskodu

Eestimaa serval asuva väikse Misso kooli tööjõukulude toetus suurenes koos kompensatsioonidega koguni 32,9%. Lust ja lillepidu koolis siiski lahti ei lähe. Õpetajad töötavad osalise koormusega, vaid ühel õpetajal on täiskoormus ja üks ametikoht ning kõrgeim palk – 715 eurot.

Õpetatakse liitklassides, osas ainetes on liidetud koguni neli klassi. Rohkem liita ei ole enam mõistlik. Kui vald ei toetaks, saaks õpetaja ühe ametikoha eest 574 eurot. Kool on ellujäämiseks asutanud õpilaskodu ja võtab vastu koduse tähelepanuta ja seadusega pahuksisse läinud lapsi. Tugispetsialiste pole, kuigi HEV-õpilasi on mitmeid.

Eestimaa teises otsas, Ida-Virumaal asuva Kohtla põhikooli õpetajate palgad tõusevad aga kõigest 6,9%. 87 õpilasega kooli direktori Ain Luugi sõnul avaldab mõju õpilaste vähesus vanemas astmes. „Palgad ei hakkagi tõusma, kui jääme alla arvestusliku normi,” ütleb Luuk. „Kuid hea, et üldse tõusid.”

Kooli kõrgeim palk on 888 eurot. Koos ametiühingu usaldusisikuga langetati otsus maksta 20% lisatasu.

Jõhvi gümnaasiumis kasvas palgaeelarve 10,6%, suurim töötasu on 1100 eurot. Direktor Tiit Salvan peab põhikooli ja gümnaasiumi eraldamist igati mõistetavaks sammuks, kuigi see tekitab probleeme. Kuivõrd gümnaasiumiõppe korraldamine on rühmatundide, suunaainete jms tõttu kulukam, majandab põhikool end palgavahendite mõttes paremini. Põhikooliosas kehtestame ka uued palgad ja on lisatasu maksmise võimalus.

„Palgatõus ja selleks leitud lisaraha on vajalik, samas on täna paljudes koolides probleeme, kuidas tagada palgatõus, kui raha on tegelikult varasemaga võrreldes vähenenud,” muretseb Salvan. „Tarvis on jõuda olukorrani, et me ei pea iga päev rääkima palganappusest ega heade õpetajate motiveerimiseks püsivalt pead murdma. Tugispetsialistide tasustamisel ei tohi tekkida vaakumi, kui riigieelarve raha enam kasutada ei saa ning mujalt puudub kate.”

Viljandi Paalalinna kooli eelarve oli veel mullu kombinatsioon gümnaasiumist ja põhikoolist. Riigigümnaa­siumi loomisega Viljandis reorganiseeriti gümnaasiumid põhikoolideks. Seega pole palgafondi võrdlemiseks sobivaid andmeid. Õpetaja miinimumpalk on 715 eurot, vanemõpetajad ja metoodikud saavad jaanuarist järgmise õppeaastani 8% palgatõusu. Kooli direktori Aavo Palo sõnul määratakse lisatasusid kahel viisil: juhtkonna ettepanekul ning kooli koostöörühmade osavõtul.

Teenib direktorist rohkem

„Normist suurema koormusega õpetaja palk ületab mõnel juhul direktori palga,” nendib Palo. „Praegu oleme alalhoidlikult säilitanud toiminud süsteemi, klassijuhatajatasu maksame 15% astmepalgast ning sõltuvalt õpilaste arvust. Suuremaid muutusi õpetaja ametikoha, üldtööaja ja kontakttunni suhtes ning palgakorralduses hakkame koostöörühmades arutama kevadel ning rakendama alates sügisest.”

Integreeritud õppeasutusena tegutseva Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekeskuse õpilastes-õpetajates on kodulehe andmeil peidus huvitav kolmik: Lurichi jõud, Tammsaare sõnavoolavus ja Eda-Ines Etti lauluhääl. Kolmest allikast saavad õpetajad ka töötasu: põhikoolist, gümnaasiumist ja kutsekoolist.

Kooli eelarve on veel kinnitamata, kuid direktor Raili Sirgmetsa sõnul on kohalik omavalitsus sunnitud gümnaasiumiastme tarvis 24 000 eurot juurde panema. 715-eurose töötasu tagamiseks tuli klassikomplekte kokku panna. Vanemõpetajate töötasu ei tõuse ja on jätkuvalt 752 eurot.

Põlvamaa Vastse-Kuuste kooli palgatõus on riigi lubatud keskmisest (11,6%) koguni kolm korda väiksem – 3,7%.

„Pidades silmas, et palgaraha eraldati meile kaheksa klassikomplekti jaoks, aga me pole oma 87 õpilase juures veel klasse liitnud ega õpetajaid koondanud, oleme rahul,” ütleb direktor Inge Kalle. Nooremõpetajad ja õpetajad saavad 715 eurot, vanemõpetajaile makstakse riigi miinimumist kõrgemat palka, säilitades senise tasu.

Kooli suurima palgaga õpetaja teenib 1000 eurot, aga ta teeb ka ületunde. Lisatasudeks raha pole.

„Tegelik elu ja koormuse jaotus on igas koolis keerulisem kui õpetajate tasustamine arvutuslikult saadud õpetajakohtade järgi,” lisab Kalle. „Meil näiteks asendavad kaks osalise koormusega õpetajat lapsepuhkusele läinud täiskoormusega õpetajat.”

Võrumaa Varstu valla keskkooli palgaeelarve aga kukkus 7% võrra, kuna õpilaste arv on vähenenud. Nooremõpetajad ja õpetajad saavad seadusega ette nähtud miinimumi 715 eurot, vanemõpetajate palk tõusis 2,5%, metoodiku palk ei muutunud. Kvalifikatsioonita õpetajate palka tõsteti 670 euroni. Kooli kõrgeim töötasu on 1,2 normkoormusega töötajal – 894 eurot. Lisatasu pole võimalik kellelegi maksta, tõdeb direktor Maido Mändmets.

Kollektiivlepingud tulekul

Tallinna koolijuhid ei soostunud palgatõusu veel kommenteerima, sest linnavalitsuse, alushariduse juhtide, koolijuhtide ühenduse ja haridustöötajate ametiühingu läbirääkimiste tulemused pole veel selgunud.

Kollektiivlepingu läbirääkimised on pooleli ka Tartus. Linnavalitsuse haridusosakonna teatel suurenes õpetajate palgafond 9,9%.

Haridus- ja teadusministeerium saatis nädala algul omavalitsustele ja koolidele ülevaate haridustoetuse jaotuse kohta, et välistada olukord, kus koolijuht ei teagi omavalitsuse palganumbreid.

 

INTERVJUU

EHL korraldab märtsis palgaküsitluse

Vastab Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri

Reemo Voltri

 

Kas EHL-il on ülevaade, kuidas on üle Eesti olukord õpetajate palkadega?

„Teema on veel liiga toores – suuremates omavalitsustes nagu Tartu ja Tallinn kollektiivlepingu läbirääkimised alles käivad.”

Kui palju makstakse koolides lisatasu?

„EHL-il pole veel ülevaadet, sest alles kinnitati tasandusfondi määrus ja koolid on saanud oma lõplikud palganumbrid teada. Läbirääkimised käivad paljudes kohtades. Planeerime küsitlust märtsis, siis peaksid kõik olema uue palga juba kätte saanud.”

Kui agaralt tegutsevad EHL-i maakonnaorganisatsioonid?

„Eri maakondades käib erinev töö – kus maakonna tasandil kollektiivlepingu läbirääkimised, kus kooli tasandil.”


4 kommentaari teemale “Õpetajate palgatõusul on suured käärid”

  1. Kendra ütleb:

    Minu palk on peale palgatõusu nüüd saama, mis kaks aastat tagasi. Tookord tõstis juhtkond olude sunnil õpetajate normkoormust ja palk läks 70 eurot väiksemaks.

  2. AnnA ütleb:

    Tallinna õpetajana on mul küsimus, miks paljudes teistes linnades palgatõus juba kätte saadud, kuid meie koolis räägitakse, et pole ega tule mitte midagi. Ajalehest loen, et linna ja ametiühingu vahelkäivad läbirääkimised, mida ei kommenteerita, sest teema on toores. Kuidas saab teema olla toores, kui mõnes kohas on tõstetud palk juba kätte ka saadud?????

    Varsti on veerand aastat läbi, kuid ametiühing ütleb, et teema on toores. Ametiühing toetagu õpetajat info levitamisega. Õpetaja ei pea käima koolis ringi kartuses, et palk ei tõusegi.

  3. trimpa ütleb:

    tsiteerin artikli esimesi lauseid “Minu jaoks on palgatõus tuntav — Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus….”

    ja rohkem eriti lugeda ei viitsinudki. Kas tal siis tõusis palk või ei tõusnud? Kui koormus tõuseb, siis loomulikult saadakse ka suuremat palka.

    Aga olgu, loeks siiski naaatuke veel.

    edasises artiklis käib jutt palgafondide kasvamisest. Kui sellel palgafondi kasvu jutu juurde pole infot kui palgaliste töötajate hulka enne ja pärast kasvu, siis pole ka sellel infol just palju kaalu.

    Nüüd küll rohkem lugeda ei viitsi, isegi siis kui hiljem peakski jutt asjalikuks minema. Mõttetu leheruumi raiskamine.

  4. Helen ütleb:

    Kui nüüd tsiteerida (mida Sulle väga meeldib teha) siis “minu jaoks on palgatõus tuntav” – palgatõus, mitte töötasu suurenemine koormuse kasvamise tõttu. Kusjuures, koormus on olnud täiskoormusest suurem terve aasta jooksul ja seetõttu oli palgalisa suurem, kui muidu oleks olnud. Kahjuks ei saanud ajakirjanik sellest õigesti aru ja seetõttu veidi ekslik info artiklis. Loodan, et viitsid ikka edaspidi ka lehte lugeda 🙂

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!