Peipsi gümnaasiumi ei sünni

15. veebr. 2013 Sirje Pärismaa - Peipsi gümnaasiumi ei sünni kommenteerimine on välja lülitatud

Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.

Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse kahe kooli gümnaasiumiosa liita, oleks riigikooli jaoks lapsi mujalt juurde vaja.

4. veebruariks tegidki omavalitsused võimaliku ümberkorralduse kohta kodutöö ning kandsid Alatskivi keskkoolis toimunud nõupidamisel oma seisukohad ette. Ehkki nii Svjatõšev kui ka Mustvee koguduse vaimulik ja gümnaasiumi õpetaja Eenok Haamer kutsusid üles mõtlema Peipsiääre kui terviku peale, polnud vallavanemad seda meelt, et piirkonda peaks jääma vaid üks gümnaasium.

Alatskivi vallavanem Andu Tõrva ütles, et Mustvee suunda liikumine on nende lastele logistiliselt vale, vald peab oma gümnaasiumi edasi ja projekteerib õpilaskodu. Koolis õpib 227 last, ka ümberkaudsetest valdadest ning vene rahvusest.

Toetust Alatskivi gümnaasiumi jätkamisele avaldas ka naaberlinna Kallaste linnapea Viktor Nukka, kelle sõnul tuleks Alatskivi gümnaasiumihariduse keskusena kirjutada Tartumaa arengustrateegiasse. Nukka ei kujuta ka ette, kuidas korraldataks laste transport kahe maakonna vahel. „Kas piiril istuksime ümber? Lõuna-Eesti teises otsas olevat selline probleem,” lausus Nukka.

Jõgevamaa Pala vallavolikogu liikme ja Pala kooli direktori Malle Wein­rauchi sõnul pooldab nende vald nii Alatskivi kui ka Mustvee gümnaasiumi jätkamist. „Gümnaasiumiharidust vajavad ka kutsekooli minevad lapsed. Pole normaalne, kui 14−15-aastased peavad minema kodust kaugele õpilaskodusse,” ütles Weinrauch.

Jõgevamaa Torma vallavanema Riina Kulli sõnul lähevad paljud nende valla lapsed hoopis Tartu või Nõo gümnaasiumidesse. Sündide arv on kahanenud, mullu kolis mujale elama 73 inimest.

Mustvee linnapea Pavel Kostromin nentis, et kui kaob kool, sureb välja ka kodupaik. Mustvees suleti pank ja panga jaoks oli probleem lahendatud, kuid inimesed seisavad pakasega mitu tundi pangabussi järjekorras.

Linnavolikogu esimees ja Mustvee gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina lisas, et kui kaob gümnaasiumiharidus, pole noortel põhjust sinna jääda. Lahendust vajab ka venekeelsete õpilaste küsimus. Riik võiks julgustada ja toetada eesti koole, kuhu võetakse vene lapsi.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et arutleski äsja kantsleriga, kuidas maksta sellistele koolidele raha juurde, ja lubas küsimusega edasi tegelda. Küttis nentis ka, et austab kohalike valikut mitte luua riigigümnaasiumi.

„2014. aastal on tulekul EL-i rahast suured summad koolivõrgu korrastamiseks, seepärast vaatame, kus on väljaspool maakonnakeskusi soovi luua ühisgümnaasium, kuid me ei räägi millegi kinnipanekust või lõhkumisest,” märkis Küttis.