Saksa koolilastel karnevalipühad
Kölni karnevali traditsioon on sama vana kui linn ise, ulatudes Rooma impeeriumi aegadesse enne Kristust. Tänapäeval peavad karnevali ka koolilapsed, kel on sel puhul koolist vabad päevad.
Kölnis, kus karnevali tähistatakse kõige tõsimeelsemalt, on vaba päev Rosenmontag e Roosiesmaspäev, põhiline karnevalirongkäikude päev. Lisaks otsustatakse koolisiseselt, kas koolivaba on ka reede ja teisipäev.
Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa koolides tähistatakse karnevali suure pühendumusega. Viiendaks aastaajaks nimetatud pidustuse päevadel on koolidel oma rongkäigud, samuti valitakse õpilaste hulgast oma karnevali prints ja tema kaaskond ning selle au osaliseks saanud pühendavad kostüümide valikule ja valmistamisele suurt tähelepanu.
14. jaanuaril karnevaliprintse ja nende kaaskondi vastu võtnud liidumaa kooliminister Sylvia Löhrmann ütles oma tervituskõnes: „Tänan, et olete nii suure vaimustusega selle asja juures. Liidumaa valitsus ja kogu Põhja-Rein-Vestfaal rõõmustavad teie ja paljude teiste lõbusate jeck’ide (jeck – narr Kölni murrakus) üle kogu maal. Soovin teile lõbusat pidu ja veel palju aastaid rõõmu karnevalist!”
Kreeklased ja roomlased tähistasid põhjalikult lõbutsedes kevadpühi, germaanid pööripäeva, et kurje talvedeemoneid ära peletada. Hiljem võtsid kristlased need traditsioonid üle, et ülestõusmispühade-eelse paastuaja algust suure peo ja karnevaliga tähistada (carne vale – hüvasti, liha).
Kui katoliiklik Reinimaa 1815. a Preisimaa protestantide mõju alla sattus, muutus karnevali pühitsemine kodanlikumaks ja romantilisemaks, muuhulgas hakati valima nn karnevali kangelast, millest on välja kasvanud praegune karnevaliprintsi nimetamise traditsioon. Tõelised karnevalistid suhtuvad sellesse täie tõsidusega ning printsiks saamise au langeb osaks vähestele väljavalitutele. Lisaks printsile kuuluvad karnevali pühasse kolmikusse (Dreigestirn ehk kolmiktäht) taluperemees ja neitsi, viimase roll on samuti tavaliselt meeste kanda.
Info: www.schulministerium.nrw.de .