Soome haridusmessil vaadati tulevikku
Nädala lõpus Soomes peetud haridusmessi Educa peateema oli tänavu muutused. Kahe päeva jooksul toimus 150 loengut ja seminari, mille sisu iseloomustas hästi üks messi läbivaid diskussioone „Rong on läinud! Kas õpetaja jõudis peale?”.
Mõtiskleti selle üle, milline on Soome kool aastal 2030, kas e-õppe pealetung teeb õpetaja elu kergemaks või hoopis raskemaks, kuidas iPad muudab õpetamist jne.
Firmad tutvustasid e-õppe keskkondi, õppevahendeid ja neile mõeldud tarkvaralahendusi. Rõhutati, et traditsiooniliste vaid arvutiekraanil vaadatavate kodulehekülgede aeg on läbi, kasutusel on uued ekraanid, mis nõuavad uusi lahendusi. Infot peab olema võimalik tarbida nutitelefonis, suurel koosolekuruumi ekraanil, personaalses sülearvutis või hoopis tahvelarvutis. Samuti vajab nüüdisaegne õpetaja keskkonda, mis oleks talle ühtaegu nii õppematerjalide e-kauplus, isiklik tunnikonspekt, kontrolltööde kogu, kalendermärkmik, koduleht, uudiskiri kui ka e-kirjade postkast. Lisaks peab see kõik olema turvaline.
Messi külastas üle 15 000 inimese, 13 protsenti rohkem kui mullu. Oma uudiseid tutvustas külastajatele 250 kirjastust, kooli, tehnikafirmat, heategevusorganisatsiooni.
Soome eksponentide kõrval torkas silma Tartu Ahhaa keskuse oranži värvi boks (pildil), kus karismaatilised teadusteatri näitlejad korraldasid ilmekaid eksperimente – lennutasid kuivjää abil lakke pudelikorke, kustutasid süsihappegaasiga küünlaleeki ning panid põlema vatitupsu, mis nagu võluväel sekundiga haihtus.
Lauamängud igaks elujuhtumiks
Haridusmessilt võis leida soomlaste loodud lauamänge kõikvõimalikel teemadel ja kõikvõimalike oskuste õpetamiseks. Nii olid olemas mängud, mis aitasid valida kooliteed ja edasiõppimisvõimalusi („Oma teed otsides”), mõista globaalseid probleeme, nagu kliimamuutused („Planeet Terra”), õpetasid väikelastele loogikat (Smart games) või andsid hoopis teismelistele teadmisi seksuaalteemadel („Seda sa küsid”).
Kuigi e-vahendite pealetung on jõuline ja põhjanaabrite vihased linnud on vallutanud kõikvõimalikud helesinised ekraanid (lisaks nutitelefonidele, tahvel- ja sülearvutitele kiusavad need linnud sigasid ka spetsiaalsetel suurtel e-laudadel), on soomlased loonud ka terve hulga kõige tavalisemate nuppude, täringute, mängulaua ja kaartidega lauamänge. Pikkadel autosõitudel on vahelduseks e-mängudele võimalik oma mõistust treenida Montessori magnetitega matkamängude abil. Kui loogikamängud maksid 25 eurot tükk, siis kliimamuutuste ja elukutsevaliku mänge pakuti täiesti tasuta. Vt oppimispeli.fi.
Erilised eksponaadid
Firma PiaPro suutis messikülalisi üllatada, pakkudes neile võimalust hoida käes 24-nädalast loodet. Nende veel sündimata lapsi imiteerivate nukkude kollektsioon koosneb kaheksast nukust, kellest kõige väiksem on üheksanädalane ja suurim 28-nädalane. Kõhubeebid teeb eriliseks nende materjal ja loomutruu välimus, mis tekitavad neid käes hoides imelise tunde, justkui hoiaksid käes elusat inimesehakatist – soe, pehme, veidi painduv, siidine, täpselt õiges kaalus ja mõõtudes. Tänavuaastast uudistoodet Soomes tutvustanud firma esindaja sõnul saab nende nukke kasutada perekonnaõpetuse tundides.
„Nendega on võimalik näidata algklassilastele, milline oli nende endi elu algus, illustreerida põhikoolis inimese arengut käsitlevaid õppetükke ning kasvatada keskkooliõpilastes kui tulevastes lapsevanemates kiindumustunnet ja samas näidata ilmekalt ka seda, mis juhtub kõhubeebiga siis, kui ema last oodates suitsetab,” rääkis firma esindaja. „Oma sõnatus keeles räägivad elutruud õppevahendid sellest, mida sõnadega on raske väljendada.” Vt pikkuiset.fi.
Geniaalsed õppetrummid
Muusikaõpetaja Jussi Oksala (pildil vasakul) mõtles välja ja tegi ise valmis kooli muusikatundides kasutamiseks mõeldud harjutustrummid, mida kasutab nüüd juba üle 500 kooli nii Soomes kui ka Rootsis.
„Mul oli klassis 32 õpilast, keda pidin suutma ohjata. Mul pidi jaguma neile kõigile korraga nii tähelepanu kui ka tegevust,” rääkis õpetaja, kelle trummid teeb geniaalseks lihtne käsitsemine ja mahe põrin.
Need trummid saab iga laps üks-kaks-kolm oma tooli juurde tuua ja paari liigutusega ka õigesse kõrgusse sättida. Mängides õigete trummipulkadega, saab õpilane kätte õiged mänguvõtted ning mahedakõlaline põrin võimaldab korraga mängida mitmel lapsel, ilma et klassi müratase tõuseks kõrvulukustavaks.
„Mul oli klassis üks tüdruk, kes kartis valju heli ja ei tahtnud üldse tundi tulla, kui tavalisi trumme mängiti. Tänu nendele trummidele ei pea aga löökpillimängijad ainult rokkmuusikat mängima, vaid võivad osaleda ka näiteks rahvamuusika lugudes, lüüa rütmi kas või „Saaremaa valsile”, nii et samal ajal on kuulda ka laulja häält. Sain teha tundi, kus kõik mu 32 õpilast tagusid trumme ja mina üksi mängisin kitarri,” kirjeldas trummilooja tänu sellele pillile tekkinud võimalusi. Lisaks võtavad trummid koolis väga vähe ruumi. Kahest trummist ja pulkadest koosnev komplekt maksab 161 eurot. Vt. schooldrumset.com.
Helendavad ekraanid
Kui vana aja koolmeistri abivahendid olid krihvel ja tahvel, siis tänapäeva õpetaja leiab end ekraanide maailmast. Võimalusi ja vahendeid, mille abil teadmisi õpilastele edasi anda, on palju: Smart- ehk puutetahvlid, interaktiivsed valguslauad, dokumendikaamerad. Grafoprojektorite järeltulijad ehk dokumendikaamerad on firma Edcom esindaja väitel Soome õpetajate seas väga populaarsed, sest võimaldavad näidatavast dokumendist kohe ka digitaalse koopia teha ning lisada materjali näiteks animatsiooni. Ja kaamerad ei kuva seinale mitte ainult dokumenti, vaid ka tegevusi, mida selle all tehakse, kas või mikroskoobi all toimuva elu.
Kui vanasti kadus tunni jooksul tahvlile kogunenud info märja lapi ja korrapidajaõpilase abil igavikku, siis tänapäevased seadmed võimaldavad kogu info salvestada (ka õpilaste vastused ja arvamused) ning need eri õpikeskkondades talletada või e-kirjaga iga õpilase postkasti saata.
Uued Epsoni 3D-projektorid teevad aga igast pinnast, kuhu nad on suunatud, interaktiivse keskkonna, millele saab arvutist materjale kuvada, neid spetsiaalse pliiatsiga täiendada ja tulemuse kohe ka salvestada ning projektis osalejatele saata.
Virtuaalsed õppekeskkonnad ja töövahendid õpetajale
Üks kahest Soome suurimast kirjastusest Sanoma Pro tutvustas enda tänavu augustis avatavat uut haridusportaali. Ka praegu on kirjastusel oma paberõpikutele veebikeskkonnas juurde pakkuda palju toetavat e-materjali (konspekte, interaktiivseid mänge, video- ja audioklippe). Augustis avanev portaal on aga veelgi suuremate võimalustega. Lisaks õppematerjalidele on õpetajatel seal võimalus luua oma töökoht. Nad saavad koostada oma ainetunnid: teha tunni kava, valida õppe- ja kontrollmaterjalid, kasutada kalendrit, teadetetahvlit. Materjalid ei ole õpetajatele tasuta. Veebikeskkonda pääsemiseks peab kool ostma litsentsi.
E-õppe materjale, nende tegemise töövahendeid, e-kursuseid ja võimalust foorumis oma kogemusi jagada pakub ka Soome e-kool (suomenverkko-opisto.fi) – portaal, mille loomises on osalenud mitmed haridusasutused. Needki materjalid on tasulised.
Õpetajatele mõeldud rahvusvaheline õppekeskkond on ka juba 1999. aastal Norras alustanud itslearning, mis on Soome õpetajate seas populaarne. Vt itslearning.fi.
Tulevikukooli kutsus õpetajaid ka täienduskoolituse meeskond InnoOmnia, kes kasutab oma töös pilveservereid ja mobiilseid õppevahendeid, mis võimaldavad õppida kus ja millal iganes. Vt innoomnia.fi
Loodusharidus
Tuhande järve maa haridusmessil oli palju tähelepanu pööratud laste loodusharidusele. Tutvustati õuesõppeprojekte, matkaradu, liikumisvõimalusi. Näiteks pakkus üks kalafirma matkale kaasa võetavat einet – konservi, mis nägi välja täpselt nagu konservikarpi pandud kahepoolne lõheleib. Avad konservi ja võid kohe einestada. Väga maitsev!
———————————–
KOMMENTAAR
Jaan Palumets
Saue gümnaasiumi direktor
Oleme käinud Soome haridusmessil aastaid ja iga kord on seal midagi uut, mis silma jääb. Kuna meie koolil valmib juurdeehitis, siis vaatasime sel korral ringi eelkõige selle pilguga, mida uut pakutakse IT-valdkonnas. Valik oli väga mitmekesine, alustades puutetundlikest tahvlitest kuni interaktiivsete laudadeni, ning hinnad soodsamad kui Eestis.
Nutikas lahendus oli puidust sirm, mis eraldas õpilase klassist, kuid õpetajapoolne külg jäi avatuks. Sellise lihtsa vahendiga sai tekitada õpilase pingi ümber privaatse tööruumi, et ta saaks paremini keskenduda.
Huvitav oli kuulata päev läbi kestvaid arutelusid ja osaleda töötubades. Meie jaoks jäi kõlama see, et Soome õpetajal ja koolidel üldse on palju suurem vabadus oma tunde kujundada ja õpetamist korraldada. Ei ole näiteks riiklikke tasemetöid ega ranget programmitäitmist. Õpetajaamet on au sees ja kes selle kord juba omandanud, teeb seda tööd missioonitundega ning riik usaldab teda.