Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid
Tartu koolide ümberkorraldamiskomisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.
Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle järk-järgult, arutatakse komisjonides iga õppeaastaga kaasnevaid muudatusi eraldi. Märtsis tulevad arutlusele 2013/2014. õppeaasta muutused.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on kõigis komisjonides peamised arutlusteemad koolide tulevased koosseisud ja töösuhete jätkumine, vabade töökohtade pakkumine ja ümberõpe.
„Iga kooli ümberkorraldamiskomisjon töötab välja töölejäämise eelisõiguse hindamise kriteeriumid,” rääkis Raave. Selles osalevad ka kooli töötajate esindajad. Haridusosakond jälgib, et kriteeriumid oleksid võimalikult objektiivselt hinnatavad ja tulemus võrdse kohtlemise põhimõtteist lähtudes õiglane.
„On üsna selge, et kriteeriumid ei ütle, et keegi on teisest kehvem,” selgitas Raave. „Kriteeriumid kajastavad vaid näitajaid, mida on antud komisjon koolijuhi ettepanekul prioriteetseks pidanud. Paraku ei ole kõiki tööalaseid näitajaid võimalik kriteeriumidega hõlmata ja seepärast on 100% objektiivsust keeruline saavutada.”
Kui hindamisel selgub, et õpetajal ei ole töölejäämise eelisõigust, tähendab see, et teistel oli temast rohkem kokkulepitud kriteeriumidele vastavaid punkte.
Raave sõnul ei ole praegu võimalik öelda, kui palju õpetajaid lähiaastail Tartus koondatakse. See sõltub koolide õppekavast ja tunnijaotusplaanist, koormusnormist ja klassikomplektide arvust.
„Peame koolide koosseisud igal õppeaastal detailselt kavandama ja selle käigus selgub, kas üldse on vaja kedagi koondada,” märkis Raave. Koolidele ja lasteaedadele on antud ülesanne teavitada haridusosakonda vabadest kohtadest. Eelmisel aastal leiti mitmele koondatavale tööd linna teistes haridusasutustes.
„Loodame, et see õnnestub ka sel aastal, kuid mida aasta edasi, seda väiksemaks need võimalused jäävad,” lisas Raave.
Koondatud eeskätt pensionäre
Otsitakse ka ümberõppimisvõimalusi. Nii alustab veebruaris üks klassiõpetaja koolieelikute pedagoogika kursust ning talle pakutakse tööd lasteaiaõpetajana.
„Et gümnaasiumiosade sulgemisega vähenevad paljude koolide õppetöö mahud, võiks arvata, et õpetajaid on üle,” ütles Raave. „Samas näitab statistika, et Tartus on tööl päris palju üle 60-aastaseid. Seni oleme koondanud vähe pedagooge, suurema osa nendest moodustavad töötajad, kes on pensionärid ja soovivad ise koondamisega lahkuda. Koolide ümberkorraldamisega nooreneb ka õpetajaskond, mis on hea. Kas sellest piisab, et kõigile tööealistele tööd pakkuda, me praegu veel öelda ei oska.”
Komisjonid käivad koos, kuniks uue õppeaasta ettevalmistamiseks otsused tehtud. Muul ajal juhib kooli ja vastutab häireteta töö eest direktor, kes sõlmib komisjoni otsuste põhjal vajalikud kokkulepped.
Enim koosolekuid on Raave sõnul peetud Karlova gümnaasiumi ümberkorralduskomisjonis, kuna mullu sügisel selgus, et koolil on tõsised probleemid eelarve täitmisega. Võetigi vastu koosseisude vähendamise otsused. Praegu arutatakse järgmise õppeaasta ametikohtade arvu, aga ka Karlova koorikooli asutamist, sest märtsi lõpuks on vaja esitada HTM-ile koolitusloa taotlus.
Karlova gümnaasiumi komisjoni töös osalev õpetaja Katrin Raidma ütles, et kuigi paljud õpetajad tahaksid töötada edasi vanades tingimustes, peab lähtuma sellest, et reorganiseerimise otsus on tehtud.
„Olukord koolis on väga emotsionaalne ja ebameeldiv ka neile, kes tööle jäävad ja kelleltki justkui leiva laualt võtavad,” ütles Raidma. „Õpetajate reastamine ja punktide lugemine tundub vägivaldne, aga ega paremat taktikat juriidiliseski mõttes ole.”
Vene lütseumi ümberkorralduskomisjonis osalev õppealajuhataja Alvina Lillemets rääkis, et komisjoni otsusel tuli neil koondada kaks õpetajat. Et üks õpetaja lahkus ise töölt, said nad valutumalt hakkama.
Lähiajal moodustatakse veel üks komisjon, mis hakkab tegelema Descartesi lütseumi, Kivilinna gümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi baasil uue gümnaasiumi ja kolme põhikooli moodustamisega 2014. aastal.
„Need ümberkorraldused on olemuselt teistsugused,” ütles Raave. „Suureneb esimestesse klassidesse vastuvõtt ja gümnaasiumiosad tegutsevad edasi ühe asutusena. Seega peaksid õpetajad üldjuhul töötamist jätkama. Komisjonil on vaja välja selgitada, kes jätkab tööd gümnaasiumis ja kes põhikoolides.”
Komisjonid korraldavad ümber ka koolide asjaajamist. Kevadel teadaolevate ametikohtade arvu alusel pannakse paika, milliseks võiksid kujuneda koormused uuel õppeaastal. Kui sügisel selgub, et reaalne elu on teine, lahendab olukorra direktor ainuisikuliselt.
2014. aastal alustab tööd komisjon, mis tegeleb Tamme gümnaasiumi ümberkorraldamisega eraldi põhikooliks ja gümnaasiumiks. Kuna gümnaasiumiosa laiendatakse, suureneb eeldatavasti õpetajate ametikohtade arv.