Vabariigi aastapäev vene koolis

22. veebr. 2013 Sirje Pärismaa, Raivo Juurak - Vabariigi aastapäev vene koolis kommenteerimine on välja lülitatud

Vene õppekeelega koolides korraldatakse Eesti vabariigi aastapäeva puhul pidulikke aktusi, viktoriine ja luulevõistlusi ning kohtutakse avaliku elu tegelastega.

Isamaa Venemaal, kodu Eestis

Tartu vene lütseumis tähistatakse vabariigi aastapäeva tänavu teistmoodi kui varasematel aastatel – kaks abiturienti teevad aulasse pidulikule rivistusele kogunenud koolikaaslastele ettekande Eesti ajaloost.

„Noormehed on võtnud oma ülesannet väga tõsiselt, mitu korda tegid aulas proovi, sättisid valgustust paika,” räägib ajalooõpetaja Aleksandr Guštšin ja usub, et lapsed võtavad esinemise hästi vastu.

Õppealajuhataja Alvina Lillemetsa sõnul püütakse igal aastal midagi uutmoodi teha. Aktustel on olnud aukülalisteks tuntud inimesed, nagu Urmas Kruuse, Laine Jänes, Mihhail Lotman, Peeter Rehema, ülikooli õppejõud jt.

„Külalised on rääkinud nii eesti kui ka vene keeles,” lausub Lillemets. „Vanemad klassid peavad eestikeelsest jutust aru saama. Keelekümblusklassi avasime sel aastal esimest korda, alustasime 5. ja 6. klassiga. Paljud lapsed käivad koos eestlastega huviringides. Ei saa öelda, et 100% tahab eesti keelt õppida, kuid nad teavad, et peab. Mõni noorema klassi laps algul küsib, milleks talle seda vaja. Selline suhtumine tuleb kodust.”

Vaid venekeelsele meedia- ja kultuuriruumile orienteeritud peredest lapsi on Lillemetsa hinnangul kolmandik. Kool teeb palju, et neid mõjutada. Muuhulgas korraldatakse ka põnevaid üritusi eesti rahvakalendri tähtpäevadel. Näiteks mardisandid käivad mööda kooli ja laulavad eesti keeles.

„Nõukogude Liiduga seotud sündmustest teavad nad vaid seda, mida räägivad vanavanemad, emad-isadki ei tea ju enam neist aegadest,” muheleb Guštšin.

Iseseisvuspäeva aktuse algul kõlab muidugi alati Eesti hümn. Lapsed ise siiski ei laula, hümn tuleb plaadilt. Kuid päris paljud teavad sõnu. Õppeaasta lõpul parimatele õpilastele toimunud vastuvõtu eel ütles direktor, et peab hümni sõnad üle vaatama, et neid ise sama hästi osata kui lapsed.

Paraad pakub huvi

„Loodan, et koolikaaslased võtavad meie esinemise hästi vastu,” ütleb 12. klassi õpilane Maksim Miruškov. „Slaidiesitlus ja ettekande tegemine on mulle suur kogemus. Kui ajalooõpetaja palus, ütlesin, et aitan hea meelega. Vaatasin filmi Eestist, uurisin õpikuid. Meil on hea õpetaja, kes on kõik asjad tunnis ära rääkinud, nii et ma ei avastanudki lisamaterjalidest midagi täitsa uut.”

Miruškovi kodus vaadatakse aastapäeva üritusi telerist. „Kindlasti vaatame paraadi. Kui ühel aastal oli paraad Tartus, vaatasime ettevalmistusi, oli väga huvitav.”

Maksim on käinud ka Venemaal. Väga ilusad linnad olid Moskva ja Peterburi.

Eestis elada talle meeldib, miinuseid ei oskagi leida. Ta plaanib astuda Tartu ülikooli majandust õppima ja hiljem õppida ka mujal.

„Juba teist aasta pole ma 24. veebruaril kodus, lähen vabariigi aastapäeva puhul toimuvale vehklemisturniirile,” räägib 11. klassi õpilane Artur Panov. Vanemad vaatavad mõnikord televiisorist paraadi, aga presidendi vastuvõttu mitte. Peres loetakse Postimeest. Uudiseid jälgitakse kahest kohalikust vene kanalist: 3+ ja PBK.

Ka Artur on korduvalt käinud Venemaal.

„Seal tunnen, et olen isamaal, Eestis tunnen, et olen kodus,” võtab ta lühidalt kokku. „Eesti riik on arenenum. Siin on rohkem Euroopa moodi. Venemaal küsiti mu helkuri kohta, et mis asi see on! Edasi lähen õppima Tartu ülikooli geograafiat, aga tulevikus tahan elada Vahemere ääres.”

Eesti keele tunnis oleva 4. klassi tunni teema on „Sinu kodu – Eestimaa”. Lapsed kuulavad plaadilt eestikeelset juttu ja täidavad selle põhjal töövihikut. Siis tõusevad püsti ja laulavad innukalt „Mu koduke on tilluke”.

„Eesti riigi sünnipäev on 24. veebruaril,” teab Annika. „Kui vanaks ta saab, ei saa ma öelda. Mina olen kümneaastane. Tegelen iluvõimlemisega. Mulle meeldib Eestis elada. Kodus me 24. veebruaril sööme, vaatame televiisorit. Kuulame hümni, vaatame paraadi. Kuulame, mida räägib Toomas Hendrik Ilves. Vaatame presidendi vastuvõttu.”

Annika on Venemaal käinud mitu korda, seal elavad tema mõlemad vanaemad. Venemaal meeldis, kuid suureks saades tahab neiu elada hoopis Londonis.

Aastapäevaüritusi jagub kogu nädalaks

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis on vabariigi aastapäeva tähistamine olnud ikka eesti keele õpetajate rida. Eesti keele õpetaja Ulvi Vilumetsa sõnul on seda aastati tehtud erinevalt: õpetajad on kujundanud temaatilisi stende ja kaunistanud koolimaja, korraldanud viktoriine, näitusi ja konkursse, kutsunud huvitavaid külalisi, nii täiskasvanuid kui ka eesti kooli õpilasi, laulnud ja tantsinud, õppinud ringmänge jne. Tänavu koostati koguni terve Eesti nädala kava. Näiteks esmaspäeval oli Eesti multifilmide vaatamise päev.

„Linna eesti keele õpetajate ainesektsioon, mille esinaine olen, viib traditsiooniliselt läbi ülelinnalise vabariigi aastapäeva ürituse, mis on mõeldud põhikoolile,” lausub Vilumets. „Juba aastaid korraldame põnevaid võistlusmänge, kus ei ole kaotajaid, vaid tunnustame kõiki ja üritame pakkuda elamust eesti keeles suhtlemisest hasartse ja haarava ürituse kaudu. Sellele järgneb alati sünnipäevalaud, mida toetab linnavalitsus. Korraldame seda kordamööda ja selleaastane üritus oli Tammiku gümnaasiumis.”

Õpetajate Lehe palvel kirjutasid kaks Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi õpilast oma mõtteid vabariigi aastapäeva eel. Kirjaviis on järgnevas tekstis muutmata.

Raisa Uzelman

9. klassi õpilane:

Eesti vabariigi aastapäev on 24. veebruaril. Eesti keele õpetajad teevad sel päeval viktoriine Eesti riigist. Kodus vaatan eesti filme. Minu pere tähistab mõnikord seda päeva. Ema teeb midagi maitsvad ja meie istume koos perega laua taga. Ma ei tea, missugused üritused toimuvad Eestis. Ma olen rahul eluga Eestis. Mulle meeldib, et Eesti ei ole väga suur riik. Ma ei ole nõus, et peab õppima eesti keeles. Füüsika ja keemia on nii rasked ained ja kui neid veel õppida eesti keeles, see läheb veel raskemaks. Ma ei tea, kus ma tahan elada. Ma arvan, et kui ma leian Eestis head tööd, siis ma kindlasti jään siin.

Alina Gritsai

11. klassi õpilane:

Eesti vabariigi aastapäev on 24. veebruaril ning Eesti saab sel aastal 95 aastaseks. Meie koolis on sel aastal terve nädal pühendatud Eesti vabariigi aastapäevale. Näiteks täna näidatakse peale kolmandat, neljandat ja viiendat tundi Eesti multfilme.

Mina ise tähistan Eesti vabariigi aastapäeva koos oma perega. Selle päeva hommikul käin ma koos vanaema ja vanaisaga Ontikal, vaatamas kuidas Eesti lippu heisatakse. Peale seda läheme koos perega ema vanemate juurde külla. Seal me vaatame pidulikku vabariigi aastapäevale pühendatud paraadi. Õhtul aitan ma vanaemal õhtusööki teha.

Eestis toimub sel päeval pidulik paraad. See toimub igal aastal erinevas linnas, näiteks eelmisel aastal toimus see Tartus. Veel toimub peale paraadi presidendi vastuvõtt. Sinna on kutsutud erinevad inimesed, kes on teinud Eestile midagi head või on millegiga tuntud.

Üldiselt olen ma eluga Eestis rahul. Siin on head elutingimused ning loodus on puhas. Arvan, et palk võiks eestimaalastel olla suurem, eriti ka emapalk.

Täiskasvanuna jään ma võib olla elama Eestisse, kuid mõtlen veel selle üle. Võimalik et lähen ka välismaale elama.

——

Külla tuleb eurovolinik Siim Kallas

Tallinna mitmesse vene kooli kutsutakse Eesti vabariigi 95. aastapäeva puhul külla avaliku elu tegelasi.

Ehte humanitaargümnaasiumi huvijuht Irina Voitsehovitš ütleb, et neil on vabariigi aastapäeva puhul külas käinud Jüri Kuuskemaa, Katrin Tammeväli, Eduard Toman, Deniss Boroditš jt. Algklassilapsed käivad ka ise külas, näiteks riigikogus, Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses jm. Vanemates klassides on tavaliselt aastapäevaviktoriin, kus tahetakse õpilastelt teada näiteks, millal Eesti lipp Pika Hermanni tornis heisatakse ja langetatakse, mitu liiget on riigikogul, missugused erakonnad on seal esindatud, kes on erakondade esimehed, kes on ministrid jne. Ühtlasi vaadatakse üle kõik koolimaja küljes olevad lipud: Põhja-Tallinna, Tallinna, Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Tänavu piirdub Ehte kool siiski ainult klassijuhatajatundidega, sest kooli oma maja on remondis ja õpilased paigutatud Karjamaa ja Ranniku gümnaasiumisse.

Pae gümnaasiumi õppealajuhataja Svetlana Kast loodab, et neile tuleb tänavu külla kaks riigikogu liiget, kelle nime ta ei taha veel nimetada, et mitte ära sõnuda. Varasematel aastatel on kooli vabariigi aastapäeva puhul külastanud kaitseväe puhkpilliorkester – oli vägev elamus. Külas on käinud ka folklooriansambel ning Sikupilli keskkooli ja reaalkooli õpilased. Õpilased on teinud enne aastapäeva videoklippe oma koolist, tänavast, linnast.

Haabersti vene gümnaasiumi direktor Irina Antonjuk meenutab, et neil on külas käinud Leigarid ja see kord ootavad nad pärimusmuusika ansamblit Viljandist. Mustjõe gümnaasiumi huvijuht Marina Šaab mainib, et Leigarid on ka nende koolis vabariigi aastapäeval esinenud. Paekaare gümnaasiumis meenutatakse hea sõnaga Evelin Sepa külaskäiku.

Kindralmajor ja eurovolinik

Kesklinna vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja Külli Kuri loeb oma õpilastega praegu Siim Kallase kohta kirjutatud artikleid, sest vabariigi aastapäeval oodatakse kooli meie eurovolinikku ja talle tuleb osata arukaid küsimusi esitada. Loodetakse, et külla tuleb ka kindralmajor Riho Terras. Varem on Kesklinna vene gümnaasiumi külastanud president Toomas Hendrik Ilves ja riigikogu spiiker Ene Ergma. Vabariigi aastapäeva tähistamise juurde käib Kesklinna vene gümnaasiumiski viktoriin, võisteldakse eesti luuletuste ja laulude esitamises, tutvutakse eesti rahvustoitudega – tänavu saadakse sina peale kamaga.

Kesklinna vene gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor märgib, et midagi väga erilist pole ta vabariigi aastapäeva puhul õpilastega ette võtnud, kuid on vaadanud Eesti ajalugu kajastavaid filme. Tema õpilased ütlevad, et aastapäeval värskendatakse teadmisi Eesti vabariigi kohta. 9. klassi õpilane Anna Semjonova nendib, et nii koolis kui ka kodus Eesti vabariigi aastapäevast räägitakse, aga suur pidu see pole.

Tüdruku klassivend Igor Stulov väidab, et see on eestlaste pidu ja teda see eriti ei puuduta. Anton Tšižov osutab, et bolševistlikul Venemaal hävitati kirikuid, kuid Eesti vabariigis õigeusu kirikuid hoiti ja sellepärast on hea, et Eesti sai iseseisvaks.

Viktoriin, viktoriin, viktoriin

Kõige populaarsem Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise võte vene koolis näib olevat korraldada viktoriin. Seda ka väljaspool Tallinna. Näiteks Kallaste keskkooli direktor Jelena Lavrova räägib, kuidas nende algklassiõpilastele näidatakse Il­ve­se, Putini, Medvedevi ja Ansipi fotot ning küsitakse siis, kes neist on Eesti president.

Samamoodi näidatakse Big Beni Londonis, Eiffeli torni Pariisis ja Pikka Hermanit Tallinnas ning tahetakse teada, missugusel fotol on Tallinn. Kallaste linna fotosid demonstreerides päritakse, kus elas helilooja Tubin ja millises majas filmirežissöör Kromanov. Kui õpetaja ütleb, et Eesti vabariigi sünnipäeval ei ole vaja kooli tulla, küsivad õpilased vastu, miks siis nende sünnipäevad vabad päevad ei ole.

Eesti riigi sünnipäev on 24. veebruaril,      teab Tartu vene lütseumi 4. klassi õpilane Annika, aga esimese hooga ei tule tal meelde, kui vanaks saab Eesti.Foto: Sirje Pärismaa

Eesti riigi sünnipäev on 24. veebruaril, teab Tartu vene lütseumi 4. klassi õpilane Annika, aga esimese hooga ei tule tal meelde, kui vanaks saab Eesti.
Foto: Sirje Pärismaa


Comments are closed.