Väiksed põhikoolid muutuvad kuueklassiliseks

22. veebr. 2013 Ago Gaškov ERR-i ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Virumaal ähvardab Tudulinna ja Tudu põhikooli vanema astme kadumine.

Tudulinna põhikool. Külastame kaheksanda klassi eesti keele tundi. Lapsed õpivad lauseanalüüsi, õpetaja Regiina Urb saab iga lapsega põhjalikult tegelda. „Väikese koolis pole võimalik midagi tegemata jätta, sest igal juhul oled õpetaja silma all,” nendib Tudulinna vallavanem Andrus Toss. Paraku on väga tõenäoline, et juba sel sügisel põhikooli vanemat astet Tudulinna koolis enam ei ole. Õpilasi ei jätku ja vallal pole raha koolile peale maksta. Lähemad koolid on Lohusuu põhikool ja Avinurme gümnaasium. „Kõigil peaks olema võimalik Avi­nurme minna, sest bussid käivad, aga kahju on ikkagi. Kaheksa aastat olen siin käinud ja nüüd ära minna … see on jama,” räägib kaheksanda klassi õpilane Kristin Annsoo.

Tudulinna kooli vanemas astmes õpib vaid kümme õpilast. Sel aastal on kooli ülalpidamiseks puudu peaaegu 24 000 eurot. Kolmanda kooliastme puudujääk on umbes 15 000 eurot.

Tudu põhikool. Tudu põhikoolis pole olukord parem. „Vinni vald hoiab, hambad ristis ja kuni 18 000 eurot peale makstes, vanema astme veel ühe aasta alles, aga ülejärgmisel aastal ootab meid tõenäoliselt ees kuueklassiliseks kooliks muutumine,” räägib Tudu põhikooli direktor Helge Arro. Kooli seitsmendas klassis pole praegu ühtki õpilast. Vinni vallavanem Toomas Väinaste selgitab, et Vinni valla pindala on suur, seal on lisaks Tudu koolile veel Roela põhikool ja Vinni-Pajusti gümnaasium. Tudu lastele soovitatakse Roelat. Vallavalitsus suudab tagada transpordi.

Lapsevanemad on olukorraga leppimas, kuid pettunud. „Eesti riik ei armasta inimesi. Räägitakse maaelu edendamisest ja maale infrastruktuuri ja tööstuse rajamisest, kuid tegelikult ei tule siia midagi. Võib-olla on Rakveregi kümne aasta pärast maakoht! Me kingime alati oma hääle tegelastele, kes ei ole meie piirkonnast, ja nii ei huvita meie probleemid kedagi” – need on nopped Tudu koolis peetud lapsevanemate koosolekult.

Avinurme gümnaasium. „Tudu­lin­nast on meie kooli juba lapsi tulnud,” ütles Avinurme gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu esimees Aivar Saarela. Üks Tudulinna vallast pärit õpilane vahetas kooli seetõttu, et Avinurmel on logopeed, üks õpilane tuli lihtsustatud õppekavaga klassi.

Avinurme gümnaasiumil on endalgi pingeline aeg. Vald peab oma rahakotist hakkama maksma koolihoone renoveerimise eest. Selleks kulub umbkaudu 60 000 eurot. „Olin sunnitud koondama sotsiaalpedagoogi. Üks algklassiõpetaja nõustab nüüd probleemidega peresid, maksta õnnestub talle ehk koolidirektori käsutuses olevast lisarahast,” tõdeb direktor Saarela.

„Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ütles, et on normaalne, kui inimene käib linnas tööl ja maal magamas, aga mis saab sellest Eestist, mis jääb linnadest liiga kaugele – kas tühi preeria?” kritiseerib Saarela riigi regionaalpoliitikat. Omavalitsustel võib olla arengukava, aga kui rahapuudusel tuleb kool kinni panna, tapab see igasuguse visiooni.

Lüganuse keskkool. Kui sajandivahetusel õppis selles koolis 281 õpilast, siis tänavu vaid 131. „Ega haridusministeerium ilmaasjata koolivõrgu korrastamist ette võtnud. Kui koole on palju ja õpilasi vähe, läheb see riigile kulukaks,” ütleb vallavanem Arno Rossman.

Sellest õppeaastast on haridusministeerium keelanud kasutada põhikooli õpilastoetust gümnaasiumiosa rahastamiseks. Lüganuse vald sai põhikooli jaoks 162 000 eurot ja see katab vajaduse. Probleem on aga gümnaasiumiosaga. „Vaja on 68 000 eurot, kuid ministeerium eraldas vastavalt õpilaste arvule (39) ainult 31 000. Seega on 37 000 eurot vaja leida valla oma eelarvest,” selgitab Rossman. Järgmisest aastast läheb asi hulluks ka seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis. Rossmani sõnul on Lüganuse valla probleem selles, et 45 last käib koolis Kiviõlis või Jõhvis. Vallavolikogu peab gümnaasiumiosa tuleviku üle otsustama juba märtsis. Kui peaks juhtuma, et keskkooli asemel jääb Lüganusele kuueklassiline kool, on see päris kõva lops.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!