2013. aasta üleriigilise inglise keele olümpiaadi lõppvaatus

24. märts 2013 Sirle Kivihall, Tallinna Ülikool, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii esimees; Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii liige - Kommenteeri artiklit

Käesoleva aasta üleriigiline inglise keele olümpiaad on nüüdseks ajalugu, kuid nii võistlusel osalejatele, osalevate õpilaste õpetajatele, kui ka korraldajatele jääb 2013. aasta olümpiaad kindlasti meelde. Siinkohal lühike ülevaade kogu olümpiaadist, põhilise rõhuasetusega lõppvoorul ning võistlejate kirjalike tööde ja suuliste ettekannete analüüsil. Loodame, et viimane pakub tulevaste finalistide õpetajatele hea võrdlusmomendi hindamaks oma praeguste õpilaste valmisolekut võistlustulle asuda ning annab ka mõtlemisainet olümpiaadiks valmistumisel.

2013. aasta üleriigilise inglise keele olümpiaadi korraldusõigus oli sel aastal Tallinna Ülikooli keelekeskusel. Olümpiaad koosnes tavapäraselt piirkondlikust eelvoorust, mille raames pidid 10.–12. klassi õpilased 90 minuti jooksul sooritama kaks kuulamisülesannet (fill in the gaps ja multiple choice) ja kahte tüüpi grammatikaülesannet (word formation ja key word transformation). Inglise keele olümpiaadi eelvoorust võttis osa veidi üle 800 keskkooliõpilase, kellest 21 parimat pääsesid lõppvooru.

Inglise keele olümpiaadi lõppvoor toimus 1.–2. märtsil Tallinna Ülikoolis ning koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Lõppvooru esimene päev algas kirjaliku osaga, mis seisnes kahe vastandliku pildi põhjal seisukohavõtu (personal opinion) sõnastamises. Piltide temaatika oli seotud koolikeskkonna turvalisuse muutustega ajas ning oma arvamuse väljendamiseks 150 sõna piires oli võistlejatel aega 45 minutit. Kirjaliku osa hindamisel lähtus žürii järgnevatest aspektidest: sisu, sõnavaraline väljendusrikkus ja õigsus ning grammatiline mitmekesisus, õigsus ja õigekiri. Kirjaliku seisukohavõtu eest oli võimalik teenida maksimaalselt 10 punkti.

Olümpiaadi lõppvooru kirjaliku osa tulemusena sündisid mitmekesised ning finalistide väga kõrgest võõrkeeleoskusest tunnistust andvad tööd. Eriti väärib äramärkimist võistlejate suutlikkus veatult kasutada väga erineva raskustasemega grammatikakonstruktsioone, mis näitab kõnekalt õpetajate kõrgetasemelist tööd inglise keele grammatikastruktuuride kinnistamisel tundides. Samuti torkas kirjalikke arvamusi lugedes silma sõnavaraline mitmekesisus, millest aga nii mõnelgi juhul hakkas läbi kumama võistlejate püüd kasutada võimalikult palju ja võimalikult keerukaid sõnu, mis omakorda muutis laused kohmakateks ning kohati raskesti mõistetavateks. Seetõttu jäi finalistide kirjutisi hindavatele žüriiliikmetele mulje, et õpetajad olid lõppvoorus osalejatele kaasa andnud soovituse oma mõtete väljendamiseks kasutada väga formaalsesse keeleregistrisse kuuluvaid sõnu, mis paraku mõnele osalejale karuteene tegid. Veel hakkas silma kohatine liialdamine sidesõnade and ja but algavate lausetega.

Teine olümpiaadi kirjalikus osas madalamate punktide saamise põhjus seisnes tekstitüübi vääritimõistmises. Nimelt oli ülesandeks piltidele tuginedes oma seisukoha avaldamine, kuid paljud finalistid kirjutasid teemaga küll seotud, kuid eri aspekte käsitleva essee, unustades oma arvamusele keskenduda.

Lisaks eelnevale sai nii mõnelegi lõppvooru pääsejale komistuskiviks võimetus kinni pidada etteantud sõnade mahust (150 sõna +/- 10%) ning vaatamata seisukohavõtu väga asjakohasele sisule, heale sõnakasutusele ja grammatikastruktuuride õigsusele ei saanud žürii paraku jätta kirjutajaid karistamata sõnadelimiidi ületamise eest. Kurb oli ka see, et mõnel puhul jäid noore inimese kindlasti suurepärased mõtted žüriiliikmeile saladuseks ja seda loetamatu käekirja tõttu.

Olümpiaadi lõppvoor päädis suuliste paaris või kolmikus toimuvate improviseeritud ettekannetega. Võistlevate paaride (ja kolmiku) koosseis, esinemisjärjekord ja ettekande teema määras fortuuna. Iga võistleja kõneles peale üheminutilist ettevalmistusaega loosiga saadud teemal 3–4 minutit. Paarilise ülesandeks oli jälgida kaaskõneleja ettekannet ning selle lõppedes vähemalt kolm asjakohast küsimust esitada, millele omakorda järgnesid žüriiliikmete esitatud küsimused. Peale esimese paarilise esinemist kordus sama teise paarilisega, kuid kõnelemisteema oli uus. Suulise ettekande eest oli võimalik saada 20 punkti ja hindamisel pidasid žüriisse kuulujad silmas sisu (k.a ajalist aspekti), sõnavaralist väljendusrikkust ja õigsust, grammatilist mitmekesisust ja õigsust, hääldust ja intonatsiooni, küsimuste esitamist ning küsimustele vastamist.

Kuigi suuliste ettekannete teemade puhul mängis väga suurt rolli õnn ning sellele järgnenud väga lühike mõtete koondamise ja ettevalmistuse aeg, ei jäänud ükski finalist hätta. Teemad, mis noorte käsitlemist leidsid, hõlmasid äri, reklaamindust, lastekasvatust, haridust ja haritust, poliitikat, tehnoloogia arengut, perekondlikke sidemeid jne. Kiitust väärib kõnelejate esinemisjulgus, loomulik suhtlemine publikuga, võime siduda oma ettekanne tervikuks, suutlikkus oma mõtteid väljendada grammatiliselt keerukas ja sõnavaraliselt mitmekesises keeles ja oskus anda esitatud küsimustele asjakohaseid, isegi humoorikaid vastuseid. Samas jäi aga mitme osaleja puhul silma võimetus ära kasutada etteantud 3–4 minutit. Samuti kiputi takerduma teema paari aspekti, suutmata käsitleda teemaga seotud laiemaid probleeme. Oponendipoolsete küsimuste formuleerimisel oli suurimaks puuduseks kas-küsimuste ülekaal, mis omakorda pärssis vastajate argumenteerimisvõimalusi.

Olümpiaadi teine päev algas parimate võistlejate ja nende õpetajate autasustamisega ning jätkus ühise inglise ja saksa keele olümpiaadi lõpetamisega, mille raames esitles Briti Nõukogu oma kolmeaastase projekti Keelterikas Euroopa tulemusi ning 24 Euroopa riigi ja regiooni keelepoliitikat ja kasutust käsitlevat trükist.

Hiljutise Eurobaromeetri uuringu põhjal usub 83% eurooplastest, et keelteoskus on kasulik, kuid ainult 44% väidab, et on võimelised mõnes muus keeles vestlema. Globaliseerumise ja üha kasvava rände tingimustes on mitmekeelsus kultuuridevahelise üksteisemõistmise ja ühiskonna sidususe, inimeste tööväljavaadete ja konkurentsivõime jaoks Euroopas otsustava tähtsusega.

Tore on tõdeda, et Eestis pööratakse jätkuvalt suurt rõhku võõrkeelteoskusele, mida näitab ka koolides õpetatavate keelte hulk ja õppijate arv. Kindlalt juhib meie haridusüsteemis inglise keel, 2012/2013 õppeaastal õpib eesti koolides inglise keelt 109 158 õpilast, järgnevad vene keel (48 220 õpilast) saksa keel ( 15 780) ja prantsuse keel (3892). Koolides pakutakse veel mitmeid keeli, kuid õppijate arv on juba märgatavalt väiksem: soome keel (1326), hispaania keel (1325), rootsi keel (409), ladina keel (236), hiina keel (129) , norra keel (55), itaalia keel (69), jaapani keel (32) ja kreeka keel (12).

Korraldajate poolt vaadatuna jäi selle aasta kahepäevast üleriigilist inglise keele olümpiaadi iseloomustama kõikide osalejate kõrgetasemeline keeleoskus ning sulandumine sõbralikuks üksteist toetavaks pereks. Suur tänu nii olümpiaadi eelvoorus kui ka finaalis osalejatele ning nende õpetajatele ja kordaminekuid edaspidiseks.

Olümpiaadi tulemused on nähtavad lingil http://www.teaduskool.ut.ee/iko .


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!